11
Godum olug onigina nihe
Afa olug onigig niheba enaig eseg, afa so mang lahlag God bigim heven wa sumi yi faigim so feg enam big olug onigi wa kikehli guhuba afa negeafo afa sonaigba mas big nofna nangwig mo amo eba onigigna mungo big anwanafig. Afa autunam Israelna simbianga Godum olug oniginibi ehengelni nihe yuhwafenaba eso God sifakalena.
Afa nawo Godum olug oniginim afa so big anwanafi God ehe heafna mona of i bite i eseawagigba eso mungwali mang so big wambusig enag autunam big mas wambusig mo enaba God ehe eseagegba eso puguiageg.
Afa Abel i Enok i afa Noa enag el Godum olug onigini
Afa Abel Godum oniginam eso sis tige tuhlu faifna ehena sis Godum tuhlu faig Keinim filafena eba ehe mas Godna membugum pahlukuna mo. Afa Abelna onigig eba lahlafena afa God ehena enaig nihem sifakalenaba afa enaba wagfug God enaig onigig ehe afsug el feg. Afa ehe ati wahag afa ehena enag olug onigig bigim gaba wagfunig.
Afa Enok Godum olug onignaba afa ehe mas wahana mo eba God ehem nofkikena heven gam suguafa wanikina. Afa enaba Godna buk enaig esona og, God ehem suguafag hwainig mahim feafnaba enenam Enok ehena sawiegim pahlukuna. Afa so big anwanafi el so mas Godum olug oniginai sohnaig elbi Godum esenagba God mas sifakale. Afa el ogna bog Godum muhwa fena enag elbi so ma enaig onigi God eba nego afa el Godum yisigibi eba God ehem lahlafiah fafe.
Afa God Noam sihina og bu puguf afa Noa mas enaigim nanguna mo eba ena mom mungo oniginam afa ehe Godna sawiegim pahlukuna so sip gafugafena eso ehe mungo lahlag wanpuguna. Ehe enaigba esenaba eba bitenai elim wagfunig ne amtakwalig el. Afa Noa Godum olug oniginaba eso God ehem enaig esona og, “Ne afsug el feg.”
Abraham i Sara i Godum olug ohonigina
Afa God Abrahamim enaig sihifena og susum ika afa bite ati ka nem sihi wahianag eso ne fafe. Afa Abraham Godum olug oniginam afa heafna kimbigim wahianam eso Godna sawiegim pahlukuna afa mas ehe anwanafena mo asim so ikaf. Afa ehe Godum oniginam eso ika ena bite wa puguna. Afa ehe enanai yi gafenaba angoluwag el lofena. Afa ehe lofug lala mungo gafena afa mas kimbig fakana mo. Afa Aisak mi Jekop mi gaba God gwenaig esoni og ohuna biteba eba ka nem faig. Afa eheningi gaba gwenaig esahfena lofug lala hafena. 10 Afa Abraham lofug lala gafenaba nenge gofenaba ogna kimbigim nangu God ehe so ma fakai. Enaba gwese higeg gofuf.
11 Afa Abraham ati muhnafena afa Sara gaba ati muknaiena afa so eheningi Godum olug ohoniginaba eso God Saram kifutig faina luwal fukwagim. Afa ehe onigina God ehe heafna mo sihi wahiagim numweheafaf. 12 Afa Abraham muhnafenam wahagim meiniofe fenaba ehe simbianingana awag fena afa so ena luwal pugug kaksafeageg ofenaiba bagnufut ofwanai afa engig bu wanai.
13 Afa ehengelni olug onigig gwese guhunug ikag hefum pigig. Afa enanam mahim bite wa agfohiafenaba ehe mas Godna mo sihi wahiagim nanguni mo. Afa eba ehe enaig onigini og, eba sumi yi puguf eso ehe sifakalini. Afa ehe ambagwa enaig sihififni og, kagel ohuna bite wa ofenaiba el nai angoluwag el fig. 14 Afa el so enaigba esogoiba eba wagfug ehe heafna ming kimbigim yisigig. 15 Afa so yuwana kimbigim wahiyi ambugog enam piskeg onigigbi eba so ma piske ahui. 16 Afa ehengel mas bitenai kimbigim onigi amo, eba ehe ogna lahlag nemug kimbigim fi eba heven wa nai. Afa God ehengelni kimbigim ninumwehe wahianig afa ehengel enaig esogof og ehe kagelni God eso God ena mom mas ahwanife.
17-18 Afa God Abrahamim enaig sihif wahiana og, “Aisak fenam enanai yi neana simbianiga pugukaminefef.” Afa so God Abrahamim gihna og so ma Aisakim sis lofug tige Godum fai. Afa Abraham Godum olug oniginam eso ehe ninumwehagena heafna luwal mungo Godum faigim. 19 Afa Abrahamba enaig onigig fena og atiamba Aisak wahagba eba God ehe piske ilafofatif. Afa enag waskwes moba eba Abraham piske Aisakim wahag wanai suguafana.
Aisak, Jekop afa Josep Godum olug onigini
20 Afa Aisak Godum olug oniginam eso ehe Godum sahna og so ma God luwalningim Jekop mi Iso mi sumi yi lahlafihiagei.
21 Afa Jekop Godum olug oniginam afa hefum wahagim ofefnaba eso ehe Godum sahna og so ma God Josepna luwalim lahlafiahfai. Afa so ehe agatini gofe gofenaba eso Godna unehlagim fingi fena.
22 Afa Josep Godum olug oniginam afa hefum wahagim ofefnaba eso ehe enaig esona og, “Afa nengigimba Israel el Isipim wahinim ahuofefiba enanam kana kig wambinim so na ahu.”
Moses Godum olug onigina
23 Afa Mosesna afahmonigbi Godum olug onigini afa mahim afag Mosesim waniganaba eso finim meagam kumoahlinibi sambaga mungo was fena. Afa ehe ahnangonam mahim ena luwal lahlafiahgenaba naso meagam ahkumoahlana eheningi mas Isipni misog elni nihe mo aflafwagim embeahfena mo eba ena nihe mo enaig esona og fangonai luwalim so kwagkumofi.
24 Afa Moses Godum olug oniginam eso ehe mahim kwablog gofenaba enaig esona og, nofena kam sefi kaba misog elni luwalna leg feg. 25 Afa ehe enaig onigig fena og ka so Godna elim kinig wanfanam eso ehe enaig onigig og masa ka amtakwalig esenam afa ka mwakwalig sifakalef. 26 Afa Moses Godna Gishu Wahiag elni unehlag wa ahwanefug fafe eso ehe enaig onigig fena og enaba lahlafegim afa gwesim hilifeg. Afa ehe onigig lahlag gawig Isip nai afa ehengelni enaksag kig eba wesig feg eba ehe onigina mang lahlag God so sumi yi faif. Afa so ahwanefug fafe Godna Gishu Wahiag elni unehlagim enaba lahlafegim afa gwesim hilifeg.
27 Moses Godum olug oniginam eso ehe Isipim wahia ikanaba afa so misog el ehem olug kakagenaba afa ehe mas ehem embefena mo. Afa mas wakmues piske ikana mo eba ehe gwesim Godum pahlukuiafenaba afa nangwakafena afa ena Godba mas nofna nangui. 28 Afa Moses Godum olug oniginam eso ehe Israel elim enaig sihifeni og, so na sipsip kwagnim eso ne taf mo nimbeafgelni lala mengig wa aitiagi eba ofwanai el kwaskogule ambugonam afa so mas nengelni angwam luwalim kwaskofi. Afa Ju el sohnaig buyisba sefini og eba Pasova.
29 Afa Israelnai el Godum olug onigini eso ehengel bu naligim apaigona ena bu eba sefig Ret Si. Enaba fog wa apaigo ahu afa Isip el gaba gwenaig esini og nawo apaigo ahu eso bu bonam mungwali sagfa kumoahlanaba eso pigina.
30 Afa Israel el Godum olug oniginim eso ehengel ahu Jeriko kimbigim enwesog wa gohug osuna mugiauguniba eso ehengelni kimbig wa nai kifutig bog tofu pena. 31 Afa aga taitu angwafig Rahap Godum olug oniginam eso bomp ahkukog elim wambu kumoatigina. Afa mahim Israel el, el so mas Godna mo pahlukuna mo enam kwaskofinim afa Rahapim mo mas tigi fatini mo.
32 Afa ateaho ming moba ka ginofe wahiag me? Ahanana ka enaig moba sihiage mo feg Gideon, afa Barak afa Samson afa Jepta afa Devit afa Samuel afa mungwali Godna mo fi sihiaule el, enam kakusig ehengelni mo ginofegim. 33 Afa ehengel Godum olug oniginim eso fag hagigim ming kimbigim filafini. Afa amangel so ahanaig nihe fini ehengel enag gwenaig mungwag piske fai gona. Afa Godum olug onigig el enag Godna mo sihi wahiag mo finim afa mingnagba eba kifutig laionna nihi muhwa finibi eso ehengel ena sisna mengigim pwakafinibi eso ena sis mas amanim tigena mo, 34 afa suwi nalig mas amanim lana mo, afa bainat naif mas amanim higefatina mo. Afa autunam mas kifutigni mo afa God ehengelim esenibi eso kifutinim afa so angoluwag elim fagna hagnam filafe fatini. 35 Afa angwafig Godum olug oniginibi eso ehengel elim pigiegim piske wambugbi afa so nofkenagag fig. Afa mingnag el Godum pahluhug eba amtakwalig elni ninga wa agfoba afa so ehengel tautig nalig finim afa Godum oniginim afa so mas enaig esogona mo og, so kam hwati ehe enaig esogonam eso pigina. Afa ehengel ogna nofkikenagag piske fi afa enaba lahlafiahgegim gwesim hilifekag. 36 Afa mingnagimba molamp mo faigonam afa so wena flakoitifini afa mingnagim mo wena kikegoniginim eso kalabus lala gam wanahuna. 37 Afa mingnagim eba hunna kwaskofini afa mingnagim eba sona ehengelni eligim olyi gi higfeitifini afa mingnagim eba naifna higfeitifini. Ehengelni lofugba eba sipsip lofug afa meme lofug aitiagini afa kig hwainig fini. Afa el ehengelim kinig faigonam afa so amtakwalihiagini. 38 Afa ohuna bitenai nihe mas yuhwafena mo eso mas sonag lahlag elbi enaig wambgai. Afa el ehengelim amtakwale hiagini Eso ehengel bite bihig gam ahkawag mine fenam afa so mingnagim hun meg gam sahu gohna afa mingnag bite meg gam sahu gohna.
39 Afa ehengel Godum olug oniginibi eso God ehengelim lahlag goni afa ehengel mang so God sihi wahiana mas enag fini mo. 40 Eba God enaig onigig fena ogna yawonai mo sihi wahiag mo eseba eso ehengel fi afa bigel fi yawonai mo sihi wahiag mom finim so big afsug el fiahsaif so ma yawonai hugna lahla fenam autunaim gosenai.