11
Beteneg nihe
Matyu 6:9-15, 7:7-11
Afa mahim Sisas betene gafnaba, afa so pahlukuiag el mungo Sisasim enaig sahnafena og, “Ainiyag, so kam betenegim wagfunim Jon sati autunam esena heafna pahlukuiag elim wagfuni.”
Afa Sisas enaig sihifeni og, “So na enaig beteni og;
Humuan el so ma neana unehlagim fingifi afa neana bog meg so ma boi.
Afa so na kam fane mungo mungo osuna faibi so ma gwese gofi.
Afa ne kagelni amtakwalig nihem ismunagim pigihianugeg fatinig. Afa ka gwenaig esig el kagelim amtakwalig hiagibi eso kagel gwenaig esegonig ehengelni amtakwaligim pigi fatigonig ne kam hwatif, ma kam gihnagba pugunibi so na kam amtakwalig wanai wambum.”
Afa Sisas enaig sihifeni og, “Aman so heafna hihefeg enag sinaini bogim heafna hihem esonag og, ‘O, hihe ka membeg kam sambaga mungo amba faim.
Afa ehe ikagim heafna ming hihem sihinag, og, kana hihe minagwi bowagim sinaini kana lala puguba afa kam fane awaienag ka mas faig mo.’
“Afa eheba lala megam gibi enaig esog, og, ‘Nofe ka kam ilafofafa ati ka mengigba kikisegim ka wangi. Ka mas bihianam nem gawigba fai.’
Ka nem sihinig lalana mog hihem so gawig faig hwainig awaief eba ehe mahimsi sahna go mahim feg ehem kusiba eso buihiagim mungwali gawig ehem wambwaig.
“Afa so na gwenaig esi ma ne Godum sahnibi so ma nem mangwalba fai afa ne yisgibi eba ne nanguf afa ne mengigimba faheugufibi eba nem mengig piginif.
10 Afa mungwali el so mangwalimba Godimba sahnigbi eba fif. Afa amangel enam hugnamba oyisgibi eba so nanguf afa aman mengigim faheugufefibi eba piginugef.
11 “Afa so nengelni luwal aman heafna awagim sahnaf og, kam sawug embinegu fai, afa so wahigif gihe sombine faig, amo.
12 Afa luwal awagim sahnaf kam amb suwig fai afa so wahigifegim gaigo faig, amo ena gaba awai.
13 Afa nengel luwalna humoanig eba amtakwalig el afa so na luwalim lahla fehiagig so na anwanafi nengelni awag hevenwa ga eba nem sifakalinim afa amangel so ehem sahnig enam heafna Sungwag faif.”
El esogog Sisasba nimbasana misog el
Matyu 12:22-30, Mak 3:20-27
14 Sisas mo etetini elim lahla fefatina, ena elbi nimbasa esenagini. Afa mahim el mo wagenaba eso mungwali el enam nangunim sineminefini.
15 Afa mingnag el enaig esogona og, “Sohna elbi eba Belsebulni kigmog wa gafuga feaka.” Belsebul eba Satan nimbasana misog el.
16 Afa mingnag el ogna Sisasim gihni eso ehengel ehem sihini og, “Sa kigmog ogfu enaigba ne esegba eba naho wagfug ne Godna gafugagba feageaka.”
17 Afa Sisas ati ehengelni onigigim anwana fenim afa enaig esona og. “Eba enaig eseg, so amangel kantri kwefihiagim eso hefum hagfe eba ena kantri amtakwalef. Afa mungo nilitena so hefum hagfe eba gwenaig esef amtakwalef.
18 Afa Satan heafna gafugag elim amtakwale aitiba eso hefum pwatihiagif, afa pwatihiaginim afa so mang so Satan nangwagihiageg eba enag tigefupef. Afa so na esgog, kam og, Belsebulni kigmog wa nimbasa amtakwaligim ningitigi feaka.
19 Afa inimba eso aman so nengelni elbi kigmogba faif eso nimbasamba ningitigi feaka? Eso nibeafna elim wagfunfe, nengelni onigig amtanafeg.
20 Afa ateamba God kigmog faigba amba so ena kigmogna ka nimbasa amtakwaligim ningitigi feakagba eba so na anwanafi, eba Godna bog meg ati pugug.
21 “Afa so kifutig el mungo fangoba wambugum heafna lalam kokoago afa so ehena lalanai gawigba lahla gohna.
22 Afa eba ming el hugna kifutig elbi ehe bigagahfenam eso ehem filafe fatinam afa so fango mo numwehenam afa ehena mungwali gawig mo okwefenam mingnag elim mimagenif.
23 “Afa aman so kablei ahgohug hwanigba eba kam angoluwag el fenag afa aman so elim wambugum kam kwegfwag hwanigba eba elim pahagagule el.”
Nimbasa piske bog
Matyu 12:43-45
24 Afa Sisas enaig esona “Nimbasa elim wahiagim ikagim bu hwainig bite eyi gagim yisgig, afa mas ufag mo. Eso ehe enaig esog og, ka piske kikeafna lalagam ika.
25 Afa so ikag ena lalam nangogba isug go afa ati afwambusiagigim afa numwehiagig wahig.
26 Afa so ehe piske ikagim elegeg wa gohug nimbasa hugna amtakwaligim sulufugim eso wanbog saiyeg agfohie, eso elbi enaba hugna nemug amtakwaleageg, afa yuwana mo gweyiagig fena.”
Mangig el so ma sifakali
27 Afa mahim mungwali el nuwag gofnaba eso Sisas enanai mo sihina afa angwafig mungo enanai enaig esona og, “Angwafig so nem wanigagim afa nem tut faig enaba so sifakalei.”
28 Afa Sisas enaig esona og, “Amo, so big enaig esogo, el so Godna mo higigim pahluhug enaig elbi eba so ma sifakali.”
Sisas ogna Jonana kifutigim mungo wagfun
Matyu 12:38-42, Mak 8:12
29 Afa el numb ambugonaba afa so Sisas enaig esona og el enenamba amtakwalig augiafnaba og kawo kifutigim nangu afa enaba wagfug ka Godna gafugag ka eseg. Afa mas enag wagfuiagimba nanguig mo eba awai eba Jonana kifutigim mungo nangufe.
30 Afa autunam Godna mo faule el Jona Niniva nai el amtakwaligim eso Inim el gwenaig nengelim esenif.
31 Afa enenam God so elim kwefihianugef afa wahigwanai kwin bihianam eso nengelim setigif. Afa ena kwinbi eba heafna kimbig wahia bonam Soloman na lahlag mo eso higif.*
32 Afa enenam God elim kwefihianugef afa so Niniva wa nai el bugia gafenam eso nengelim setigif. Afa ehengel Jonana mo higinim eso heafgelni amtakwalig nihe masigim fatini, ka nem sihinig aman el mungo so ohunanai yi go, eso enag Jonamba gosenag.
Eligni afwambusug
Matyu 5:15, 6:22-23
33 Sisas enaig esona og, “Mas amanba wiba gafanam meagamba kumoahlai, eba awai, eba wiba gafagim ambagwa oguhba eba ena lalanaim elim afwambusug faig.
34 Afa nofugba eligni afwambusug neana nofug lahla gohugba eba neana elig mungwali afwambusig. Afa neana nofug amtakwaligba eba neana elig sikifig.
35 Afa so numwehifibi ese neana afwambusug so saho neana nihi go masa hugunam sikigiagef.
36 Afa eba neana elig so mungwali afwambusi go enag sikifig mas nanai yi gofi enag so ma mungwali afwambusi gofi ofenaiba lam pukogofi.”
Sisas farisi elmi nihemo anwana el mi fenugena
Matyu 23:1-36, Mak 12:38-40, Luk 20:45-47
37 Afa mahim Sisas mo sihi wahianaba afa so Farisi el mungo bo ehem awamonam og na fane ahga afa so Sisas ehengelni lala ika saho sime wa pegana.
38 Afa mahim Sisas fane buwa ningam sugeg hwainig onefnaba afa ena Farisi el enam nangunam hugunam onigaufna.
39 Afa Sisas ati ehena onigigim anwanafenam eso enaig esona og, “Nengel Farisi el ne kap afa pletba afwambagam mungo gigiafeagig afa meagam nengelni onigigba eba okwefi afa ahanaig ahanaig nihei memtowa pugu go.
40 Afa ne mo etetig el! Mas ne numweheg anwanafig mo eba God gafugafefug afa so ehe meagam gaba gwenaig esefug.
41 Afa mang so plet wa afogoa enag so na elim faigo eso ehengelim enaig tumenig afa ne enaigba esibi eba nengelni mungwali gawig afsug pugu ikagef.
42 “Afa Farisi el nasabanig eba nem amtakwalig pugunif ne enaig esig, yasmoel unehlagba mint, dil, kumin enag ne wambugum afa ne 10 pela hap sugwahugum afa mungwehigenai mo Godum faig afa ne lahlag nihe God so membeg enam ne wahig. So na enam hugna kifuti ma so na mingnag nihem gaba wahif.
43 “Afa Farisi el nasabanig nem amtakwalig pugunif. Ne enaig esig ogka nuwag guhug lala gosuf lahlag sime wa augu. Afa ne enaig membig nog so ma kam unegoni og, amunai el.
44 “Afa nasabanig ne bitekfeg lofug. Sisiyiamo el nangugbi lahlag go afa el ena mina gam ahugim afa mas anwanafig mo skaug mo bitemegamba eba kigi lofugi ati nogi go.”
45 Afa nihe mo anwana el mungo ena mom higinam Sisasim sihina og, “Wagfuiag el ne enaig mo Farisiim esonibi eba kagelim gaba ne kam mungwali moalabenig.”
46 Afa Sisas anwana elim enaig esoni og, “Nasabanig eba amtakwalig nem pugunif ne elim kinig kike faigog, afa ena kinigbi el kahlig, afa nimbea mo mas ne wesig ningana agig mo.
47 “Afa nasabanig nengelni simbianiga Godna mo fi sihiaule elim kwaskofigim afa ne bitekfe mo hugunam lahlafeagig.
48 Afa enaigba eba ne elim wagfugonig, eba enaba ne mungo onigig fig nengelni simbianiga so autunam esini.
49 Afa Godna lahlag onigig enaig esog, og eba ka mo fi sihiaule elni afa gishug hwatieg elni ningitigiba eso ahu amtakwalig el nai opukeiba afa so mingnag mo pahagemine fenigim eso kwaskofif afa mingnag i mo isug kwaskofig hwatig.
50 Afa so ena kinigbi gwesego yuwana so God mungwal gawig eseage wahianaba enanai puguagim bog yawoga go. Enaig mungwali nihe God yuwaga elim mungwag faig.
51 Afa mo figsihihuule elim so kwaskofigbi ena niheba Abel naiyi puguagim bog Sekaraia nai pugug. Afa Sekaraiaba tigi fatinibi eba Godum sis tuhlu faig sime i afa Godna nalig lala i ena olyi tigi fatini. Ei ka nem sihinig, ena tautig amtakwaligba eba nem mungwali elim mungwag faigimba yuwanaba pugunif.
52 “Afa nihemo anwanag el nasabanig, ne Godum anwanafenag minam kwegonig afa nimbea mo mas ne ena minagamba ahu saho anwanafi afa ne ehengelim kwegonig.”
53 Afa mahim Sisas ena lalam wahia akafenaba afa Farisi el i afa nihemo anwanag el i olug kakagenaginim afa so ahanaig ahanaig sahig opuko fenagini.
54 Afa ehe mwakwalini Sisasim og mahim ahanaig mo sihiba og naso ehem kotimini.
* 11:31 (11:31) Ena moba 1 Kin 10:10 wa go. Afa ka nem sihinig aman el mungo so ohunanai yi go enag Solomoniba gosenag.