10
Menmen mɨt nɨpaa newepwarem hɨram ap te mamɨsak menmen enum maiu
1 Hɨm nɨpaa God kewet Moses em hɨram mɨre hɨmɨn weinɨm me menmen yaaim maain mamnen, te hɨram ap menmen im yaaim hɨremes au. Me tito tito mɨt iuwe hetpris newepwar hemkre me bulmakau o meme newet God em. Hɨr nɨrɨakem mar kerememk keremem. Markeik te hɨm me Moses mamrɨak mɨt kerek nises God hɨr yaain neriuwe menmen im mɨtɨk pris kewepwarem kewet God em? Taau! Hɨram hɨmɨn weinɨm me menmen yaaim keremem.
2 Menmen mɨt newepwarem newet God em hɨram yaaim te mamɨsak menmen enum mɨt kerek nises hɨm me God hɨr nɨrɨakem te hɨr ap pɨke nanɨnen nanrɨakem meiyam taau nentar hɨr ap menmen enum mau mekre han kɨr au.
3 Au, mɨt nɨrɨakem nar keremem me tito tito yapɨrwe hɨram menip mɨt han tewenɨn menmen enum hɨr nɨrɨakem.
4 Hɨr nɨrɨakem nentar God kertei hemkre me bulmakau o meme hɨram ap te mamsɨsak menmen enum maiu mekre han ke haiu mɨt au.
5 God kertei menmen im, te wɨ nɨpaa kerek Krais epei kaknen tɨ kaku kaktikewai, hɨrak katɨp God kar ik:
“Ti hɨnapen mɨt newepwar bulmakau o meme sipsip hɨr nanwetutem au. Ti epei eraumani yɨnk kai hi ahu ekrerem awepwar hɨrekes ewetutem.
6 Ti ap han yaaik heriuwe samiyak mɨt nɨmansiyem mau nan mɨre kɨnaan menmen mɨt newepwarem newetitem te hɨram mamɨsak menmen enum mɨr au.
7 Te hi Krais hetput har ik: ‘Ti God ti hɨra hi hepu, hi arɨak menmen ti hanhan hi arɨakem, mar ke nɨpaa mɨt newisɨm me hi mau tɨwei ke Moses ketpim.’ ”
8 Hɨrak Krais kinɨn katɨp kar ik: “Ti hɨnapen mɨt newepwar menmen nanwetitem au. Ti ap hanhanem te hɨr nɨmansi samiyak mau nan mɨre kɨnaan o menmen hɨr newetitem te mamɨsak menmen enum mau han kɨr au.” Krais katɨp menmen im te hɨm me Moses kewisɨm mau tɨwei hɨram matɨp mɨt enisesim.
9 Hɨrak katɨp menmen eim epei au, maain hɨrak katɨp hɨm kar ik: “God ti hɨra hi hepu. Hi arɨak menmen ti hanhanem.” Hɨm im metpai Krais kenip menmen tokim me nɨpaa ein me mɨt hɨr newepwar menmen newet God em, hɨram nepei au mesi, hɨrak kekrehɨr mɨram kewepwar hɨrekes kewet God yɨnk kɨrak.
10 Jisas Krais kises menmen God hanhan hɨrak kɨrɨakem. Hɨrak kaa miutɨp kerekek kewepwar yɨnk kɨrak kewet God ek te hɨrak kesak menmen mekre han kaiu te haiu mɨt kerek misesik haiu yaain. Haiu mewenɨpi niuk me God werek werek.
Menmen Krais kɨrɨakem mesak menmen enum mekre han kaiu
11 Hekrit hekrit mɨt yapɨrwe nɨre pris hɨr nerp nɨrɨak menmen newepwarem newet God em. Hɨr nɨrɨakem marem marem te menmen im ap te mamɨsak menmen enum haiu mɨt haiu mɨrɨakem taau.
12 Te Krais hɨrak kɨrɨakem miutɨp kesak menmen enum maiu. Epei au, hɨrak ken kau menep his yaaim me God kentar hɨrak Mɨtɨk Iuwe kɨre God hɨrak naanmɨpre menmen. Menmen miutɨp Krais kɨrɨakem hɨram mamu mamɨt mamkepai haiu mɨt mamɨsak menmen enum mekre han kaiu tipmain tipmain enum eik.
13 Hɨrak wen kau ketikerek kemeriyɨwek ere wɨ God kaknep mɨt enun nepan kaknɨp kaknepi.
14 Haiu mertei Krais keriuwe menmen miutɨp hɨrak kɨrɨakem wɨ kerek hɨrak kaa kewepwar yɨnk kɨrak kewet God ek, hɨrak kɨrɨak mɨt miyapɨr kerek God kesak menmen enum mɨr, hɨr nɨre yaain nanu tipmain tipmain enum eik.
15-16 God Hɨmɨn Yaaik hɨrak kewetai hɨm mɨrak metike hɨm Krais epei ketpim God Hɨmɨn Yaaik hɨrak kinɨn katɨp kar ik:
“Me wɨ maain mamnen hi awet mɨt hɨm mai im hɨr nanwenhi nanisesim. Hi ewisɨm mekre han kɨr te hɨr han ekitetim.”
17 Nepei au, hɨrak katɨp hɨm ham mar im:
“Hi ap pɨke han ekitet menmen enum mau mekre han ke mɨt o menmen hɨr nɨrɨakem te hi han enuk heriuweri au.”
18 God epei kesak menmen enum mai te mɨt ap te nanwepwar menmen nanwet God em nanteipim au. Hɨram epei au mesi meit.
Haiu emises hɨm me God te haiu emu emtikerek han kiutɨp
19 Te nai yinan, haiu yaain te mamno mamɨkre haau me God hɨrekes kewi mentar Jisas kaa kentar nu tentarakɨt hemkre mɨrak mewen mesak menmen enum maiu.
20 Hɨrak kaa te menmen im hɨram mɨre hɨrak kinɨn ken kewep yayiwe keremir o kewep laplap me nɨmɨn hɨram meiyepetai haiu mɨt mamno nɨmɨn kerek God kewi. Hɨram mar ke hɨrak kewep yayiwe ik keriuwe yɨnk kɨrak te haiu emisesik mentar nɨpaa hɨrak kaa pɨke kekrit kau keit.
21 Haiu Mɨtɨk kaiu Iuwe Hetpris hɨrak kepu naanmɨpre menmen meit wit ke God metike haiu mɨt kerek mises hɨm me God haiu nɨkerek nɨrak.
22 Krais kɨrɨak menmen im te haiu emnaiwɨr menmen enum me memitaipɨn mekre han kaiu emɨt, haiu emises God haiu mamtikerek emu han kiutɨp.
23 Haiu emises menmen werek werek kerek haiu matɨp haiu han kitetim. Haiu ap emweikɨn sip emwet hɨm im emɨntar haiu mertei hɨm nɨpaa God ketpim maain hɨrak kakisesim kakrɨakem.
24 Haiu han ekitet markeik te haiu emri han ke naiu yinan te haiu yapɨrwe han etwenɨnan haiu mamrɨakan menmen yaaim.
25 Yi ap einapen yaino eitike ni yinan yererik yewenɨpi niuk me God yar ke mɨt han nɨnapen nɨrɨakem au emɨt! Yi eiri han ki eikiyan wɨsenum te yi eirerik eiwenɨpi niuk me God eiyɨntar wɨ menep te mamnen Krais pɨke kaknen kakteipim.
Haiu ap emweikɨn sip emwet God Nɨkan kɨrak Jisas
26 Haiu mɨt epei mertei hɨm me Jisas kaa te kakɨsak menmen enum mekre han kaiu haiu misesim werek werek te maain haiu emweikɨn sip emwet hɨm im au emɨt! Haiu mamrɨak enum, menmen ham ap mepu te mɨt pɨke nanwepwarem hɨram mamɨsak menmen enum maiu te haiu mamre yaain taau.
27 Haiu emweikɨn sip emwet hɨm mɨrak au emɨt! Maain haiu mamnaain God skelim haiu mɨt, kakwɨrai mamno si kerek God kɨman me kakwɨr mɨt nɨrak enun nepan nanɨno nanɨkrerem si tatɨn.
28 Haiu mertei mɨtɨkɨt wik o wikak tewepyapɨr mɨtɨk kiutɨp keweikɨn sip kewet hɨm me Moses, te mɨt iuwe ne Isrel nantɨwekhis hɨr ap han tewenɨnek au, hɨr nankɨp kaki.
29 Te yi han ekitet God kakɨwaank mɨtɨk kerek keweikɨn sip kewet menmen Jisas kɨrɨakem kakɨwaankek kike keremem a? Auye! Hɨrak kakɨwaankek wɨsenum kentar hɨrak kɨnaain Nɨkan ke God hɨrak katɨp menmen hɨrak kɨrɨakem me wɨ kerek hɨrak kaa hemkre mɨrak mewen hɨram menmen weinɨm. Menmen im God kewetaiyem hɨram hɨm haiu mamwenhi mamisesim te hɨrak kakrekyei haiu mamre yaain. Te God kakɨwaank mɨtɨk ik enuk kentar hɨrak keweikɨn sip kewet Nɨkan ke God. Menmen im hɨram mar ke hɨrak kɨnan yipɨr kewɨrek hɨrak keweikɨn sip kewet God Hɨmɨn Yaaik kerek hanhan keriuwai haiu mɨt kerekyei menmen yaaim.
30 Hi hatɨp menmen im hentar haiu mertei God ap kemipɨn me wɨ hɨrak katɨp kar ik: “Menmen enum mɨt nɨrɨakem, maain hi ewaniupaan mɨr eriuwerem.” Hɨrak wen katɨp hɨm ham kar ik: “Hi Mɨtɨk Iuwe God hi skelim mɨt nai me menmen hɨr nɨrɨakem.”
31 God kerek kaku kakɨt tipmain tipmain enum eik skelim mɨt me menmen enum hɨr nɨrɨakem. Menmen im hɨrak menmen menipi han yaaik au. Hɨram menmen enum menipi hɨr han enuk nɨnaain wɨsenum.
Yi han tokik eiyises hɨm me God werek werek
32 Yi pɨke han ekitet menmen nepei man me wɨ nɨpaa yi yinɨn yemtau hɨm me Krais yi yisesim. Yi yisesim epei au, menmen enum man mamriwaank te menmen enum im ap te maminɨn han ki au. Yi han tokik eiyu eiyɨt.
33 Wɨ ham mɨt netpi enum hɨr nerekyi enum nerp ninaan me mɨt miyapɨr yapɨrwe te hɨr nanɨnwesɨsi. Wɨ ham yi yɨr mɨt enun nɨrɨak mɨt han yaain menmen enum yi eiyɨrp eitikeri eikepi hɨr han tokik nanu.
34 Yi hanhan eiriuwe mɨt yaain mɨt enun newisi nekre wɨnak enuk. Yi ap han enuk eiriuwe mɨt kerek nen nari menmen mi neiyɨm nen au. Yi han yaaik yewisi nari menmen mi yapɨrwe yentar yi epei yertei God nepei kewisi menmen ham yaaim minɨn menmen mɨt neriyaam, hɨram mamu mamɨt tipmain tipmain enum eik.
35 Nɨpaa ere in yi han tokik yepu te in ek yi ap einapen menmen enum mamnen mamriwaank au emɨt eiyɨntar yi yertei maain God kakweti mɨt miyapɨr kerek yisesik werek werek kakweti menmen mɨrak yaaim.
36 Yi wen han tokik eiyu eiyises hɨm me God te maain yi eirɨak menmen God hanhan yi yɨrɨakem, yi eiyɨt menmen yaaim nɨpaa hɨrak katɨp kakwet mɨt miyapɨr kerek hɨr nisesik kakwetɨrem.
37 Yi han tokik eiyu eiyɨntar hɨm me God mau tɨwei matɨp me Krais mar im:
“Maain kike hɨrak kerekek kaknen. Hɨrak ap kakmerɨr wɨ yapɨrwe au.
38 Te nai yinan hɨr han ekiteta nanises hɨm mai hɨr nantikewa nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik, te mɨt kerek nanweikɨn sip nanweto, hi han enuk ariuweri.”
39 Haiu mɨt au, haiu ap ne mɨt kerek neweikɨn sip enwet God te hɨrak kakraiwaank au. Yi yetikewa haiu ne mɨt kerek nises hɨm me God te hɨrak kakɨkepai kaktaihis.