20
Mit iuwe nitehi Jisas: Keimɨn kewisit ti ewepyapɨr hɨm me God?
(Mt 21:23-27; Mk 11:27-33)
Wɨ ham, kerek Jisas kepeit wɨnak iuwe ke God keit Jerusalem kerekek, hɨrak katɨp mɨt miyapɨr hɨm yaaim me God, mɨt han pris iuwe kerek newet God menmen me mɨt, hɨr netike mɨt ne Skraip kerek natɨp mɨt miyapɨr hɨm me Moses, hɨr netike mɨt iuwe hɨr naanmɨpre mɨt ne Isrel hɨr nan. Hɨr nan hɨr nitɨwekhi, “Ti etpai, keimɨn kehimɨtenit te ti han hɨrɨak menmen im? Keimɨn ketput hɨram yaaim te ti hɨrɨakem?” Jisas kewenhi ketpor, “In ek hi hitihi yi eiyɨtpewem. *Mɨtɨk Jon, God keriuwetek kan hɨrak kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar ketpor hɨr enweikɨn sip enwet menmen enum o Jon hɨrekes han kitetim kɨrɨakem?” *Hɨr natɨpan han kitetim mar im: “Haiu mamtɨp me God, te hɨrak kaktɨp, ‘Hɨram meke God man te yi yenmak ap yises hɨm me Jon?’ Te haiu mamtɨp Jon hɨrekes han kitetim kɨrɨakem, mɨt yapɨrwe in en nanwɨr nan nanwep nanɨntar hɨr han kitet Jon hɨrak profet, God keriuwetek kan kewepyapɨr hɨm mɨrak.” Te hɨr newenhi natɨp Jisas nar ik: “Haiu ap mertei menmen Jon ketpim meke nein man?” Te Jisas ketpor, “Mar keremem te hi ap hetpi keimɨn keriuweta hi hɨrɨak menmen.”
Jisas katɨp hɨm tok piksa me mɨt enun naanmɨpre ni me waai nɨkim wain
(Mt 21:33-46; Mk 12:1-12)
*Hɨrak ketpor epei au, Jisas katɨp mɨt hɨm tok piksa im: “Mɨtɨk kiutɨp kamɨr wain nɨkim mau ni kewis mɨt han naanmɨprewem. Maain hɨr nanɨt ham, hɨrak kakɨt ham. Epei au, hɨrak kɨnaaiwɨr wit kɨrak ken kakɨt wit hak ere maain tito yapɨrwe. 10 *Me wɨ kerek hɨr nanɨt waai nɨkim mewɨnki kerem em, hɨrak keriuwet mɨtɨk kerek kɨrɨak menmen mɨrak kakno kakɨr mɨt kerek naanmɨprewem, hɨr enwetɨwek ham pɨnam. Te mɨt kerek naanmɨpre ni keremem nakɨp nenipek yɨnk enuk nesiuwerek kan ap ketenen menmen mei au. 11 Maain hɨrak pɨke keriuwet mɨtɨk hak ken te mɨt naanmɨpre ni keremem hɨr nakɨp nenipek yɨnk enuk nesiuwerek pɨke kan ap ketenen menmen mei au. 12 Hɨrak pɨke kan ap ketenen menmen au, hɨrak keriuwet wok mɨtɨk hak kepno, te mɨt naanmɨpre ni hɨr nakɨp kaa hɨr newɨrek kenpɨn. 13 Hɨr newɨrek kenpɨn, mɨtɨk ke ni hɨrekes katɨp, ‘Hi arɨak mekam te hi ehɨt menmen mai pɨnam? Hi hertei. Hi esiuwe nɨkan kai nɨpaa hi hinaak kiutɨp kerek ek. Hɨrak ekno te hɨr han ekitetik enwetɨwek menmen.’ 14 Hɨrak keriuwetek ken ni eim, te mɨt kerek naanmɨprewem nɨrek hɨr natɨpan, ‘Ik ek hɨrak nɨkan kɨrak hɨrekes kerek ek. Haiu emkɨp te haiu mamɨt ni me waai wain hɨram maiu.’ 15 Te hɨr nepɨrek kaknopɨn ni me waai nɨkim kerem em, hɨr nakɨp. Mɨtɨk hɨrekes ke ni keremem ekrɨak mekam me mɨt naanmɨpre ni mɨrak? 16 Hi hetpi hɨrak eknen eknep mɨt kerek naanmɨpre ni eim, hɨrak pɨke ekwet han em naanmɨpre ni me waai keremem.” Mɨt hɨr nemtau hɨm im hɨr natɨp, “Taau! Emɨt! Mɨt kerek naanmɨpre ni ap te nanrɨak enum marim auye!”
17 *Jisas kɨri ketpor kitorhi kar ik: “Menmen im ap te mamnen taau, kenmak hɨm me God mau tɨwei matɨp mar im:
‘Teinɨk kerek nɨpaa mɨt kerek nime wɨnak ek nɨneinɨk nenkerek newisɨk kɨwaai?’ 18 *Mɨt neimɨn niutɨp niutɨp kerek neweikɨn sip neweto hɨr nar ke mɨt hɨr nerewo teinɨk ek hɨrak kakrenirɨr kike kike nanriwaank. Teinɨk kakɨnke kakɨntar neimɨn hɨrak kaksesi tɨkip tɨkip mamre niutɨp. (Hi kerekek hɨre teinɨk ik. Keimɨn ap kises hɨm mai kakɨwaank hɨrekes.)” 19 *Mɨt hɨr natɨp mɨt miyapɨr hɨm me Moses netike mɨt iuwe pris kerek ninɨn mɨt han, hɨr hanhan in ek nanɨthis Jisas nankɨp nentar hɨrak katɨp mɨt hɨm weinɨm tok piksa me hɨr mɨt iuwe keriyen. Te hɨr nɨnapen mɨt miyapɨr yapɨrwe nererik menep menep, te hɨr netɨwekhis nanɨp au.
Mɨt nan nitehi Jisas menmen me nanwet gavman pewek me takis
(Mt 22:15-22; Mk 12:13-17)
20 *Te hɨr nemerɨr wɨ te nantɨwekhis. Hɨr nehimɨtan mɨt enun nemipɨn hɨr nɨre yaain te hɨr nanɨnen nanmipɨn Jisas nanitɨwekhi menmen te hɨr nanwisɨk kakno his me mɨtɨk iuwe Gavman ke Rom. 21 Hɨr nan natɨp Jisas, “Kaiu Iuwe, haiu mertei menmen ti etpim ewepyapɨrem hɨram yaaim. Haiu mertei ti ap hɨnaain mɨt iuwe o mɨt neimɨn weinɨn. Hɨram menmen weinɨm ti etpor hɨm yaaim me God keremem. 22 *Ti etpei hɨram yaaim werek te haiu emwet mɨtɨk iuwe naanmɨpre mɨt ne Rom netikewei pewek me takis o au?” 23 Te Jisas kertei kekre han kɨrak hɨr nemipɨn te hɨrak ketpor, “Yi yenmak te yi yitauhiyem a? 24 Yi eiteikno pewek kei kiutɨp. Hɨmɨn metike niuk me keimɨn im em?” Hɨr newenhi, “Mɨtɨk iuwe Sisa kerek naanmɨpre mɨt ne Rom ek.” 25 Te Jisas katɨp, “Yi eiwet mɨtɨk iuwe naanmɨpre mɨt ne Rom menmen lo metpim. Te yi eiwet God menmen hɨm me Moses keremem metpim.” 26 Hɨr ap nemtau hɨm mei enum hɨrak ketpim te hɨr nanriyaak me nanamɨr me mɨt neiyɨk nanɨno au. Te hɨr nekintɨp wɨre wɨre neit, hɨr han kekrit neriuwe hɨm mɨrak.
Mɨt nitehi Jisas menmen me mɨt nani pɨke nanɨkrit
(Mt 22:23-33; Mk 12:18-27)
27 Mɨt han pris hɨr nises hɨm me Sadyusi, hɨr nan Jisas. Hɨr keriyen han kitet mɨt epei naa ap te pɨke nanɨkrit taau. Hɨr nitɨwekhi nar ik: 28 *“Mɨtɨk Iuwe, mɨtɨk Moses kewisai hɨm lo im em: ‘Mɨtɨk kaa kɨnaaiwɨr mɨte pɨrak te nɨkerek au, mɨtɨk kerekek nɨkik o heiyiuwe kɨrak ekɨt mɨte pɨrak weiniye kerepep te hɨre pɨke ewine nɨkerek enɨkrehɨr ke mɨtɨk nɨpaa kaa ek e.’ 29 Nɨpaa mɨtɨk ketike kikrek nɨrak hispɨnak kiutɨp (6) ne haai kiutɨp hɨr nepu. Heiyiuwe kɨr keit mɨte. Maain hɨrak kaa, te hɨrak ap epei kine nɨkerek nei wen au. 30 Te nɨkik kɨrak kerek nɨmɨnek ek ketɨwe te hɨrak kaa ap epei kine nɨkerek au. 31 Nɨmnek ketɨwe te menmen mar im me hɨrakɨt hispɨnak wik (7), hɨr naa te ap hɨr nine nɨkerek nei au. 32-33 Hɨr naa, maain mɨte hɨre waa. Maain wɨ God kakɨkɨan mɨt nanɨkrit, mɨte ip e pe mɨtɨk keimɨn ke mɨt hispɨnak wik (7)?”
34 Hɨr nitɨwekhi epei au, Jisas kewenhi ketpor, “Mɨt miyapɨr in ek hɨr neitan. Haairer ne miyapɨr nɨhan hɨram, hɨr nesiuwe nɨkerek nɨr nanɨno nanɨt pewek nanmereyi. 35 Te mɨt netike miyapɨr kerek hɨr yaain en nentar hɨr newis God naanmɨpri, hɨr nani te maain God kakɨkɨan hɨr nanɨkrit nanu te maain hɨr ap pɨke nanɨtan taau. 36 *Hɨr nanɨre mɨt ensel nentar hɨr ap te nani au. Hɨr nanu nanre nɨkerek ne God nanɨntar hɨr naa hɨr pɨke nanɨkrit. 37 *Mɨtɨk Moses katɨp keteiknai werek werek kerek mɨt naa maain nanɨkrit nanu. Hɨm me God mau tɨwei Moses kewisɨm matɨp menmen me wɨ hɨrak kɨr si taak nu ap kaa au, hɨrak katɨp ke Mɨtɨk Iuwe, ‘Hɨrak God ke Ebraham, God ke mɨtɨk Aisak, mɨtɨk Jekop kerek nɨpaa enum eik nepu.’ 38 *Menmen im meteiknai hɨrak God ke mɨt hɨr naa au. Hɨr nepu. Haiu mɨt in han kitet mɨt epei naa, te God katɨp au hɨr hɨmɨn kɨr kepu. Hɨr nɨnaaiwɨr yɨnk kɨr kaa kerekek te nanɨt yɨnk hak yaaik.”
39 Mɨt han ne Skraip kerek newepyapɨr hɨm me Moses newenhi natɨp, “Mɨtɨk Iuwe, ti epei atɨp werek.” 40 Hɨr yɨnk enuk nɨnaain nanitehi Jisas menmen meiyam au.
Jisas kitehi Sadyusi hɨm me mɨtɨk God kehimɨtanek kakɨkaap haiu mɨt
(Mt 22:41-46; Mk 12:35-37)
41 Jisas ketpor, “Nenmak mɨt kerek natɨp mɨt miyapɨr hɨm me Moses natɨp Mɨtɨk Krais kerek God kehimɨtanek hɨrak nepenyek ke Devit kerekek a? 42 *Hɨrak nepenyek kɨrak kerekek au kentar Devit hɨrekes katɨp mau tɨwei Sam kar ik:
‘God hɨrak katɨp Mɨtɨk Iuwe kai:
Ti ehu etikewa har ke mɨt iuwe, 43 ere maain hi enep mɨt nit enun nepan epei au nesi.’ 44 Devit kene nepenyek kɨrak “Mɨtɨk Iuwe kai.” Markeik te Mɨtɨk Iuwe God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt hɨrak kakre nepenyek ke Devit kerekek a?” Jisas katɨp menmen im keteikɨn mɨt hɨrak kɨre God.
Jisas katɨp mɨt naanmamre hɨras me menmen mɨt kerek newepyapɨr hɨm me Moses hɨr nisesim
(Mt 23:1-36; Mk 12:38-40; Lu 11:37-54)
45 Mɨt yapɨrwe nererik nemtewek, Jisas katɨp mɨt nɨrak disaipel menmen im: 46 “Yi naanmamre hɨras me mɨt iuwe newepyapɨr hɨm me Moses. Hɨr nanɨno ein ein neweikɨn laplap saket nokik kerek meteikɨn mɨt hɨr nises God, hɨr han yaaik nantɨpan neiyewowan nanɨrp wit maket kerek mɨt nererik nesiuwe menmen. Hɨr hanhan nanu yeno mɨt nehimɨtanem me mɨt iuwe neit wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses, o wɨnak mɨt nererik naam menmen neriuwe mɨt han. 47 Hɨr hanhan nɨsawɨn nanri menmen, wɨnak o tɨ me miyapɨr mɨt nɨr epei naa nesiupani. Hɨr epei nari menmen, te hɨr nanɨno wɨnak ke God hɨr nemipɨn nitehi God menmen neteikɨn mɨt yapɨrwe hɨr yaain. Maain God kakɨwaanki wɨsenum nanɨntar hɨr nemipɨn nɨrɨak enum.”
* 20:4 Mk 4:1-5 * 20:5 Mt 21:32 * 20:9 Ais 5:1 * 20:10 2Kro 36:15-16 * 20:17 Sam 118:22 * 20:18 Ais 8:14-15 * 20:19 Lu 19:47-48 * 20:20 Lu 11:54 * 20:22 Ro 13:6-7 * 20:28 Diu 25:5 * 20:36 1Jo 3:1-2 * 20:37 Eks 3:2-6 * 20:38 Ro 14:8-9 * 20:42 Sam 110:1