14
Ri bix ri niquibixaj ri 144,000
Yac'ari' tek xintz'et chic c'a chi ri Jesucristo ri achi'el Alaj Carne'l,* pa'el pa ruwi' ri juyu' ri Sion rubi', y yec'o c'a ciento cuarenta y cuatro mil winek riq'ui. Y quinojel ri winek ri' c'o ri rubi' ri Jesucristo y c'o chuka' ri rubi' ri Rutata' ri Jesucristo chi nic'aj tak quiwech. Y yac'ari' tek xinwac'axaj jun ch'abel chila' chicaj, y ri rubanic, can achi'el c'a tek sibilaj yewajin q'uiy raken tak ya', o achi'el tek niwulul jun nimalaj coklajay, o can achi'el tek yek'ojomex sibilaj q'uiy arpas.§ y niquibixaj c'a jun c'ac'ac' bix chuwech apo ri lok'olaj ch'aquet ri acuchi (achique) tz'uyul wi ri Dios y ri acuchi (achique) yec'o wi ri rijita'k tak achi'a' ri can c'o quik'ij y ri ye caji' ri sibilaj q'uiy runak' tak quiwech c'o. Y jun c'ac'ac'* bix c'a ri niquibixaj. Y can majun c'a chuka' ri nicowin ta netaman ri bix ri', xa can xu (xe) wi c'a ri ciento cuarenta y cuatro mil ri ye colotajnek chic el chuwech ri ruwach'ulef. Yere' ri ma xeka ta pa tak mac quiq'ui ixoki', xa can ye ch'ajch'oj wi, y can quitzekelben ri Jesucristo ri achi'el Alaj Carne'l xabacuchi (xabachique) nibe wi. Yere' ri nabey ri xecol pe chiquicojol ri winek, riche (rixin) chi ye'oc achi'el nabey ofrenda chare ri Dios y chare ri Jesucristo ri can achi'el Alaj Carne'l. Y can majun tz'ucun tzij§ xilitej chi elenak ta pa quichi' riye', can ye ch'ajch'oj wi* chuwech ri Dios ri tz'uyul pa lok'olaj ch'aquet.
Ri niquik'alajsaj ri ye oxi' ángeles
Y riyin ri Juan xintz'et chic c'a chi pa runic'ajal ri caj nixic'an petenak jun ángel ruc'amom pe ri lok'olaj ch'abel ri niya'o colotajic, ch'abel ri can riche (rixin) xtibe k'ij xtibe sek, riche (rixin) c'a chi nuya' rutzijol chique quinojel ri winek ri yec'o chuwech ri ruwach'ulef; xabachique ta na ruwach'ulef yec'o wi, xabachique ta na ri ye cati't quimama', xabachique ta na quich'abel y xabachique ta na tinamit yec'o wi. Y can nurek c'a ruchi' chubixic: Tixibij iwi' y tinimaj rutzij ri Dios, y tiya' chuka' ruk'ij, ruma ri k'ij riche (rixin) chi nuk'et tzij xa xoka yan. Tiya' c'a ruk'ij§ ri banayon* ri caj, ri banayon ri ruwach'ulef, ri banayon ri mar y ri ralaxbel (rutz'ucbel) tak ya'.
Y yac'ari' tek xbec'ulun pe jun ruca'n ángel, y xubij: Xtzak yan ri nimalaj tinamit Babilonia. Xtzak yan ri nimalaj tinamit ri xbano chique quinojel ri winek chuwech re ruwach'ulef chi xquiya' ca ri Dios y xquiyec royowal ri Dios pa quiwi', ruma ri tinamit ri' xuben chique quinojel ri winek chi can achi'el xeruk'abarisaj chi ma niquina' ta chic chi niquiben ri mac, achi'el ri mac tek ri achi'a' y ri ixoki' niquicanola' qui' chi yemacun y xa ma quic'ulaj ta qui'.
Y can yac'ari' tek xbec'ulun pe jun rox ángel, y can nurek ruchi' chubixic: Wi can c'o c'a niya'o ruk'ij ri nabey chicop y nuya' chuka' ruk'ij ri ruwachbel, y can nika chuwech chi nuc'ul retal chi nic'aj ruwech o chrij ruk'a', 10 ri xtibano chuka' queri', can xtika wi c'a ri royowal ri Dios pa ruwi'. Ruma ri winek ri yebano queri', ri Dios can ma xtujoyowaj ta quiwech, xa can xtuya' pe ronojel ri royowal pa quiwi'.§ Y can chiquiwech apo ri lok'olaj tak ru'ángeles ri Dios y chuka' chuwech ri Jesucristo ri achi'el Alaj Carne'l, ri xtiquitij wi pokonal chupan ri k'ak' y ri azufre, ruma chi yacatajnek pe royowal ri Dios chiquij. 11 Y ri k'ak' ri nibano chique chi niquik'axaj tijoj pokonal, majun bey xtichuptej ta, y ri rusibil* pa'el chicaj riche (rixin) xtibe k'ij xtibe sek. Y ri xeya'o ruk'ij ri nabey chicop y ri ruwachbel, y quinojel chuka' ri quic'uan retal ri chicop ri' chi nic'aj tak quiwech o chrij tak quik'a', can majun bey c'a xque'uxlan ta juba' chuk'axaxic tijoj pokonal chi pak'ij chi chak'a'.
12 Rumac'ari', ri ye oconek lok'olaj tak ralc'ual ri Dios ri niquic'axaj y niquinimaj ri nubij ri rupixa' ri Dios y ri can quicukuban quic'u'x riq'ui ri Jesús, rajawaxic chi quecoch'on.
13 Y riyin ri Juan xinwac'axaj c'a jun ch'abel chila' chicaj y xubij c'a chuwe: Tatz'ibaj c'a re xtinbij chawe: Ya c'a tiempo re nuchop el wacami chi can jabel ruwaquik'ij quinojel ri can xa jun chic quibanon riq'ui ri Ajaf tek xquecom el, xcha'. Ja' (je) can kitzij wi, xcha' ri Lok'olaj Espíritu. Ruma can xque'uxlan§ chare ri quisamaj, y xtiquic'ul c'a ri rutojbalil ri utzilaj tak quisamaj.
Ri ruc'ayewal ri xtipe pa ruwi' ri ruwach'ulef
14 Y tek riyin xitzu'un chic apo, xintz'et c'a jun sutz' sek. Y pa ruwi' c'a ri sutz' ri' tz'uyul c'a jun ri can achi'el ri C'ajolaxel ri xalex chkacojol.* Riya' rucusan c'a jun corona ri banon riq'ui k'anapuek, y ri pa ruk'a' ruc'uan jun jos (wos) ri c'o sibilaj rey. 15 Y can yac'a chuka' ri' xbe'el pe jun chic ángel chiri' pa rachoch ri Dios, y can nurek apo ruchi' chare ri tz'uyul pa ruwi' ri sutz'. Y nubij c'a apo chare: Tacusaj c'a la ajos (awos) y tak'ata' la tico'n, ruma ya xoka yan ri hora y can k'en chic ri tico'n riche (rixin) ri ruwach'ulef. 16 Y ri tz'uyul pa ruwi' ri sutz' can que wi ri' xuben, xuk'axaj ri rujos (ruwos) chuwech ri ruwach'ulef, y xuben c'a el ri k'atoj.
17 Y c'ac'ari' xbe'el chic pe jun ángel ri pa rachoch ri Dios ri c'o chila' chicaj, ruc'amom pe chuka' jun jos (wos) ri c'o sibilaj rey. 18 Y riq'ui ri altar xbe'el c'a pe chuka' jun ángel ri can ya'on uchuk'a' chare riche (rixin) chi nicowin nitakanoj pa ruwi' ri k'ak'. Y can nurek apo ruchi' chare ri ángel ri uc'uayon ri jos (wos)§ ri c'o sibilaj rey y xubij: Tacusaj c'a la ajos (awos), que'akupij pe pa tak tzekaj ri uva. Ruma ri uva ri yec'o chuwech ri ruwach'ulef chek' chic.
19 Y ri ángel ri uc'uayon ri jos (wos) can que wi ri' xuben, xuk'axaj ri rujos (ruwos) chuwech ri ruwach'ulef, y xerukupij el pa tak tzekaj ri uva. C'ac'ari' xeruya' pa jun nimalaj achi'el pila ri acuchi (achique) niyitz' wi ri ruya'al chi aken. Y re yitz'oj re' nuk'alajsaj c'a chkawech ri rubanic ri nimalaj ruc'ayewal ri xtuya' ri Dios.* 20 Ri uva ri xerukupij ri ángel, can c'a chuchi' el ri tinamit xbeyitz' wi. Y ri pila ri xyitz' wi ri uva, tek xbe'el pe ri ruya'al ri uva chupan, ya xa can quic' chic. Y can sibilaj q'uiy, ruma ri raken xapon c'a pan oxi' ciento kilómetros. Y ri quic' ri' ntel anej c'a pa quichi' ri quiej ri acuchi (achique) niya'ox (nya') wi ri freno.
* 14:1 Jn. 1.29. 14:1 Ap. 7.3, 4. 14:2 Ap. 1.15. § 14:2 Ap. 5.8. * 14:3 Ap. 5.9. 14:4 Sal. 45.14; 2 Co. 11.2. 14:4 Stg. 1.18. § 14:5 Sal. 32.2; Sof. 3.13. * 14:5 Ez. 5.27; Jud. 24. 14:6 Tit. 1.2. 14:6 Mt. 28.19; Ef. 3.9. § 14:7 Ex. 20.11; Neh. 9.6. * 14:7 Sal. 33.6; 95.5; 124.8; Hch. 14.15. 14:8 Is. 21.9; Jer. 51.8; Ap. 16.19; 17.5; 18.2. 14:9 Ap. 13.15, 16. § 14:10 Sal. 75.8; Is. 55.17; Jer. 25.15. * 14:11 Is. 34.10. 14:12 Ap. 12.17; 13.10. 14:13 Ec. 4.1, 2; 1 Co. 15.18; 1 Ts. 4.16; Ap. 20.6. § 14:13 Is. 57.1, 2; 2 Ts. 1.7; He. 4.9. * 14:14 Ez. 1.26; Dn. 7.13; Ap. 1.3. 14:15 Jer. 51.33; Jl. 3.13; Mt. 13.39. 14:18 Ap. 16.18. § 14:18 Jl. 3.13. * 14:19 Ap. 19.15. 14:20 Is. 63.3; Lm. 1.15; He. 13.12.