15
Katimałhat Jerusalem-mi
Kiŋuagun iñuich iḷaŋich tikiññiqsut Antioch-mun. Iḷisautriaqsiñiqsut ukpiqtuanik itna, “Nalunaitŋutchiqsimaitchupsi timipsigun tuvraqługich Moses-ŋum tillisai anniqsukkauyumiñaitchusi.” Paul-lu Barnabas-lu qapiqtaiḷiaqsiñiqsuk iliŋitñik taavrumuuna. Taatnaqhutiŋ sivunniġñiqsut Paul-lu Barnabas-lu iḷalugik atlanik Antioch-miunik Jerusalem-muquplugich. Taakmani uqaqatigiruksraġigaich uqqiraqtitlu ukpiqtuaŋuruat qaukłiŋitḷu tamatkunuuna Moses-ŋum tillisaigun. Taatnaqhutiŋ ukpiqtuaŋuruaqatiŋisa tuyuġiniġaich. Igliġniqsut Phoenicia-kunlu Samaria-kunlu uqautripḷutiŋ Jew-ŋuŋitchuatunniiñ mumiŋñipḷugich Agaayyutmun. Taatnatchim tusaayugaam iluqaisa aniaqatigiich quviatchaktinniġai. Aasiiñ Jerusalem-mun tikitmata ukpiqtuaŋuruat piqasiqhutiŋ uqqiraqtinik suli qaukłiġñik paġlaniġaich. Taapkunuŋa tusaayugaaqtirrutiginiġaat Agaayyutim iluqaan savaaġikkaŋa iŋmiktigun. Aglaan iḷaŋich ukpiqsriruat Pharisee-ŋusuuruat makinniqsut itnaqhutiŋ, “Jew-ŋuŋitchuat ukpiqsriruat nalunaitŋutchiqsuksraupiaqtut uqautikkaulutiŋ tupigiraksraġiniḷugu maliġutaksraŋa Moses-ŋum.”
Taatnaqhutiŋ uqqiraqtitlu ukpiqtuaŋuruat qaukłiŋisalu katimaniqsut isummatigisukługu taamna. Uqaksraqtugaluaqmata Peter makitluni nipliġñiqsuq, “Aniqatiumaaŋ! Iḷisimarusi iŋiḷġaan akunnapsitñiñ Agaayyutim piksraqtaaġipmaŋa uqaġiaqupluŋa tusaayugaallautamik Jew-ŋuŋitchuanun ukpiqsritquplugich Jesus-mik. Aasiiñ Agaayyutim iḷisimałiġmigun iñuich isumaŋitñik uqaġigaa akuqtuił̣ł̣i Jew-ŋuŋitchuanik qaitchipḷugich Ipqitchuamik Irrutchimik, atripḷugu qaitchił̣ł̣i uvaptiknun. Uvagullu iliŋiḷḷu atlakaaġiiksinġitkaatigut. Killuqsautiŋitñik natqiutiniġai ukpiġiagutripmata. 10 Uvvami suvaata naipitchukpisiuŋ Agaayyun suli Jew-ŋuŋitchuat tupiksripkaġniaġlugich tillisinik sivulliaptalu uvagullu tupigilguisaptiknik? 11 Uvagut ukpiġigikput Agaayyutmun anniqsułiqput iłuaqqutrił̣hagun Atanikun Jesus Christ tamatkunatuntuuq.”
12 Katimaruarguuq iñuksruiqhutiŋ naalaġniñiqsut Barnabas-ŋumlu Paul-ŋumlu tusaayugaaqtirrutaaknun atlayuaġnaqtuaniglu quviqnaqtuaniglu Agaayyutim iñiqtaġikkaŋagun iŋmikkun akunġatni Jew-ŋuŋitchuat. 13 Uqaġuiqmaknik James-ŋum uqautiaqsiñiġai, “Aniaqatiumaaŋ, naalaqsitŋa! 14 Simon Peter-m uqautigaatigut qanuq Agaayyutmun aullaġniipḷuni ukpiqtitlugich iŋmiguaqtitchaqługu Jew-ŋuŋitchuaniñ iñuksraqtaaqaqtuq ukpiqsriyumiñaqsipḷugich. 15 Suli sivuniksriqirit uqautaatnun immiutiłha itnauvva aglausimaruamun,
16 ‘Aquagun Atanġuruaŋaa utiġisiruŋa.
Aasiiḷi ikayuitqikkisiruŋa David-ŋum kiŋuviaŋiñik tupaaġruktitun ittuanik.
Nappatqikkisigiga piyaqqukkauruaq.
17 Iluqaġmiŋ atlatlu iñuich pakaaqaġumuut Agaayyutmik,
iluqaġmiŋ Jew-ŋuŋitchuat piksraqtaaġikkatka uvaŋnun.
18 Taatna Atanġuruaq uqaqsimaruq,
iḷitchuġipkairuaq tamatkuniŋa iŋiḷġaan.’ Amos 9:11, 12
19 “Aasiiñ uvaŋali sivunniutigiga uqumaiḷḷiuqtitpałłasuŋaqnagich piḷavut Jew-ŋuruat atuqtaksraŋisigun Jew-ŋuŋitchuat mumiksuat Agaayyutmun. 20 Aglaan aglaglugich uqautilavut qanusiq niqi tuniḷḷautaumakpan aanġuanun niġitquŋiḷḷugu, suli qaayuġnaqtuałiġmiñ atlatułikun piisimaaqulugich, suli augiqsimaiḷaanik niġrutituquŋiḷḷugich unniiñ auktuquŋiḷḷugich. 21 Taimakŋaqaŋa Jew-ŋuruapayaat iḷisimagaat atuqtaksrat Moses-kun qaisauruat atakkii minġuiqsiaġvipayaami agliqiplugich iñuŋnun katraġviŋitñi. Tavra.”
Tuyuqałhat Ukpiqtuaŋuruanun Jew-ŋuŋitchuanun
22 Tusaakamisigiŋ uqqiraqtit suli qaukłiuruatlu iluqaġmiglu ukpiqtuaŋuruat sivunniġñiqsut aŋutinik piksraġukhutiŋ Antioch-muktuksranik Paul-kunlu Barnabas-kunlu, aasii nalunaiqsipḷutiŋ Judas-mik taggisiqaqtuamik Barsabbas-mik suli Silas-mik. Taapkuak iññuk sivulliuqtillautauniqsuak ukpiqtuaqatiumikni. 23 Taapkuŋnuuna tuyuutiŋich tuyuuniqsut, “Aniaqatiusii, uvagut uqqiraqtauruaguutlu qaukłiuruaguutlu, tuyuqtugut nayaaŋŋaġmik iluqaitñun Jew-ŋuŋitchuanun ukpiqtuanun Antioch-mi, Syria-miḷu suli Cilicia-mi. 24 Tusaaniġikput iḷaŋitñun iḷagikkaptiknun iłuiḷḷutaaġnipḷusi akatlusi uqałiġmikkun, taatna pitqulugich piŋitkaluaqtitlutiŋ uvaptiknun. 25 Tavra-taatna katimapluta suli iluqata atisipḷuta, piksraqtaaqaqtugut uqaġiaqtauksranik aasii aullaqtillugich ilipsitñun. Taapkuak piqataugisiruk iḷauraannaptikni Barnabas-miḷu Paul-miḷu, 26 taapkuak iññuk suksraaġiruak iñuułiġmiknik savautrił̣iġmikni Atannaptiknik Jesus Christ. 27 Judas-lu Silas-lu tuyuġiniaġivut ilipsitñun. Uqautipsaaġisigaasi tamatkunuuna aglakkaptigun. 28 Atakkii Ipqitchuaq Irrusiq piqatigiplugu sivunniqsugut qaitchisuŋitḷusi malilgunaitchuanik tuvraaksranik, aglaan taapkuniŋa atuumanapiaqtuanik: 29 niqinik tuniḷḷautigimaruanik aanġuanun niġiñasi auktusuŋaqasiḷu unniiñ qimisimaruamik niġrutmik niġiñasi, suli piisimaaġusi qaayuġnaqtuałiġmiñ atlatułikun. Taapkunakŋa qaunagigupsi piḷḷautaġniaqtusi. Tavra.”
30 Aullaqtitauruat tikitmata Antioch-mun katipkaġniġaich iluqaisa ukpiqtuat aasiiñ qaitchipḷugich taapkuniŋa aglaŋnik. 31 Iñuich agliqianikamisigik tuyuutiŋich quviatchaŋniqsut pitchuksaaġiłiġmikkun. 32 Judas-lu Silas-lu sivuniksriqiraułiġmikkun uqautriñiqsuk ukpiqtuanik pitchuksaaqługich ukpiqsrił̣iġmikkun sayyaksaqługiḷḷu. 33 Aasiiñ tavraniisugruanikmaknik ukpiqtuaqatiuŋitñik taikuuqhutiŋ aullaqtinniġaich kiŋumun tuyuġiriŋitñun. 34 [Aglaan Silas sivunniġñiqsuq nayuutisukhuni.] 35 Taapkuagli Paul-lu Barnabas-lu ittuiñaġniqsuk Antioch-mi. Piqasiqhutik atlanik iḷisautriñiqsuk Atanġuruam uqałhiñik quliaqtuaqhutik.
Paul-lu Barnabas-lu Aviłhak
36 Kiŋuvatigun Paul-ŋum nipliutiniġaa Barnabas, “Kiata, utiġvigilavuk nunaaqqiurapayaat Agaayyutim uqałhanik quliaqtuaġvigikkavuk tikitqattaaġlugich aniaqatiut kaŋiqsityaġlugu qanuġli pisilaaŋat.” 37 Barnabas-ŋum tuvaaqatigisuŋniġaa John Mark aullaġumik. 38 Aglaali Paul-ŋum iłuaġiŋitkaa aullautiłha ikayuŋitḷugikkii quliaqtuaqmaknik, unitḷugikunniiñ Pamphylia-qsiułhakni. 39 Taatnaqhutik qapiqtaiḷiḷḷapiaġniqsuk piqatigiiñġiqhutikunniiñ. Barnabas-li tuvaaqasiqhuni Mark-mik Cyprus-mun umiakun aullaġniqsuq. 40 Taamnali Paul tuvaaqatiksraqhuni Silas-mik aullaġniqsuq. Ukpiqtuaqatiutik iŋiqsruutiniġaich Agaayyutmun qaunagitquplugik igliłhakni. 41 Igliġniqsuk Syria-kuaqhutik suli Cilicia-kun, aasiiñ Paul-ŋum sayyaksaqługich ukpiqtuaŋuruat ukpiġutiŋich.