14
JU HARAPA MA YE JISAS RIINA SOWAKWOKEN GEGIYATAR
Pasova nokusha a nedii, Yis Biish Tawa Geyen nokusha nedii yadii upurus siichi takiita. Diita nediik opelen otii tar harapa ma ye, lo majin pokiitar ma ye Jisas riina yeechi veenyichi sokwakwo nobon yesha tar. Yecha eecha wor: “Opoche nokusha a nediik diita boboyen otiitanakech. Ma mima ye eena hechi ow otii ye ikiita.”
MIMA POCHI SII JISAS RIINA KWOWA YA TAWA UKUN MASEKIIK GWOTII POWUR
Jisas rii Betani akamak tarek, mashi maba kapasek tar Saimon riiti akak tarek, rii otii atarek, mima pochi sii yar. Sii yari, kwowa yatawa uku kepika eecha neeki yar. Eeta uku hisaw ya toko tawa uku. Eeta hadabas uku kepin woye tar papaga tawa boboy eeka eecha yayar. Yayari, sii tiiriikwochi Jisas riiti masekiik gwotii powur. Worek, ma kaw ye eeka tarek ye hechi kwotayer. Kwotayechi awasen awasen eecha wor: “Boyewak kata ukun shebo shebo rabowa? Diita ukun tokoney, 300 dola tokochi eeka yakiita. Yeechi yayanak kiiriisiiposii tawa man hapoy pakakiita!” Worek, ye diita mima siina ow maji bar. Worek, Jisas rii eecha wor: “Kwota diita mima siina na heechi. Boyewak kwo siina nomoya boboy otiito? Sii ana boboy kepin otiiwa. Kiiriisiiposii tawa ma ye kwotaka eechaba eechaba tawa. Tawey, kwota kiyatayek wonyey, ii na kiyatay ta. Wowak, ada kwotaka eechaba eechaba takasakech. Sii keena otiiken otiiwey, eeta sii otiiwa. Sii ana eecha otiiwey, ii ada tiiriimok i nediin sii eena sayarechuwa. Diita na hiki ta. Eyey eemek eeta God riiti hadabas majin komas eeka sawo tanak, siita otiiwa boboy majin ma ye meeji ye i takiita. Wonyak, siiti hin abosuchikasakech.
JUDAS RII JISAS RIINA MAGIIRECHIKEN OTII TAR
10 Worek, Judas Iskeriot, Jisas riiti disaipel por rii opelen otii tar harapa ma yenya heken ir. Jisas riina yechi tapak howu haken ir. 11 Irek, yecha rii bar majin kwoya meejichi riina moni ya ha majin wor. Worek, Judas rii Jisas riina yechi tapak how ha nobon yesha tar.
JISAS RII RIITI DISAIPEL YECHAKA EECHA PASOVA NOKUSHA AR
12 Yis Biish Tar Gey nokusha atar nedii yarek, Diita nediik sipsip yin Pasova nokusha aken otii tarek sowakwor. Diita nediik Jisas riiti disaipel yecha riina woher: “Miita shecha hikitu siitak nota i Pasova nokusha aboboyen sayaretak?” 13 Worek, Jisas rii disaipel upurusen heechirek ik otiirek rii eecha wor: “Eeta akamak na i yar. Ki i yarenak, ukun siiviichi kiya yatana man kicha nobok jawokiita. Jawonak, riina na sumowu i riita iyar na akak ki napa ibak iyar. 14 Ki iyarebanak aka ma riina wo: ‘Tisa rii eecha wowa, en aka wo siitak tawa anapa eeji disaipel yechaka eeka Pasova nokusha akiita?’ 15 Wonyak, riipa kinya harapa aka won yow mukuchinyak, tiikiir chey boboy eeka tawa. Ki napa sayar.” 16 Worek, eeta disaipel upurus piir i harapa akamak i yarerek, Jisas riita wor majiga piir i eecha her. Worek, piir Pasova nokusha aboboyen sayarchichar.
17 Hogo nedii siirek, Jisas rii riiti disaipel 12 yechaka eecha yar. 18 Yecha cheyek atarek, Jisas rii eecha wor: “Ada kwona wocho, ma por rii diika notaka tawey, riipa ana magiirechikiita. Diita ma rii adaka eecha ato.” 19 Worek, disaipel ye meejichi inyaka kisokwachi yecha saniga Jisas riina wohe ye ichi eecha wor: “Kapo nama? Kapoada?” 20 Jisas rii awasen eecha wor: “12 kwotaka tawa ma por riita tapa adaka eecha neebiyak heechinak ye inye eeta ma riita. 21 Yikapwa riipa hakiita. Wowak, eeta ma rii Ma Yikapwa riina magiirechiwey, kapsek owuka tawa boboy eeta riitak yakiita. Eeeta kepi nokwapa sii diita ma riina saka nokwapa sii yimowu tarek!”
JISAS RII DISAIPEL YECHAKA KOMUNIO NOKUSHA AR NEDIIK EEKA TASIIR
22 Yecha atarek, jisas rii geyen yeechi God riina woshiachi reekiichi yenya hapoy pakar. Rii eecha wor: “Na ya ta. Dii eeta eeji maba omu.” 23 Worek, rii wain heebiya yeechi God riina woshiachi yenya harek yecha abar. 24 Worek, jisas rii eecha wor: “Dii eeta eeji pi. Ada otiichinyak, eeji pi sakanak nokwapa nokwapa ma mima yenya yesokwa yikiita. Eecha otiinak, rii eecha wocho riita mashi wor maji sii eeta sokwakiita. 25 Ada kwona wocho: adadiita wain ukun diita nosapek saka kawka akiitawak. God riiti kigdom yana nediik eeka ada kawka akiita.” 26 Worek, yecha hokwa pochi chichi heechi Oliv kwowuk eeka ir.
JISAS RII EECHA WOR: PITA RIITA JISAS RIITI HIN VEENYIKIITA
27 Jisas rii yenya eecha wor: “God riita mashi keyir maji eecha wocho, ‘God rii sipsip siitii kowu tawa ma riin sowakwokiita. Wonyak, sipsip ye saka i ye yakiita. Eena iipa kwo akiichi ana heechi ikiita. 28 Wonyak ada saniyeechi sokwanak, ada mapo Galili nosapek ikiita.” 29 Pita rii meejichi awasen eecha wor: “Ada miina heechikasakech. Anadii disaipel yecha miina heechik wonyey iipa heechikiita.” 30 Worek, Jisas rii Pita riina eecha wor: “Miita na hiki! Apochok rii upurus uhadiik wo nediik yanak, miipa piiriichar eecha wokiita: ‘Ada riina hekasakech.’ ” 31 Pita rii meejichi harapa eecha wor: “Ada saka eecha wokiitawak: ‘An Jisas riina hekasakech.’ Ada miitaka sicha eecha hakiita!” Worek, anadii disaipel ye eechaba babar.
JISAS RII GETSEMANI EEMEK GOD RIINA MAJI BA TAR
32 Worek, yecha eemek podatek, siiti he Getsemani, eeka iyarer. Iyarek, Jisas rii riiti disaipel yenya eecha wor: “Kwo diika a yinyak, ada i God riina maji bak.” 33-34 Worek, rii, Pita, Jems, Jon, yenya yeechi ye ibar. Worek, riiti maba harapa nomo mayak yarek, rii yenya eecha wor: “Eeji inyaka harapa nomon yato. Nomo yatawa boboy eeta ana otii dagiir poyekiita. Eena diika na siitii kowu ta.” 35 Worek, rii yenya heechi i nosapek sakachi rii God riina maji bar. Rii God riina woheri diita kapa meejik tawa boboy Jisas riitak yak otiiri eena taviyek eena woher. 36 Rii Apokon riina eecha woher: “Apoko! Miita keena eyey nokwapa nokwapa boboyen otiikiita. Diita kapa meeji tawa heebiyan adak na yeechi rabo. Wowak, eeji yokasakech. Eeta miiti keena yo. Miita ana otiichik wonyey eena na otiichi.
37 Worek, Jisas rii disaipel piiriichareka eecha ya her. Ya heri yecha watarek, herek, Pita riina eecha wor: “Saimon, mii boyewak wato? Miita saka nedii pochi siitii kowu tawak?” 38 Worek, rii yenya eecha wor: “Na ow poy siichi siitii kowu ta. Na God riina maji ba ta. Kwo opoche tiipiikeyineechi sakatanakech. Eeta spirit rii eeta kiki sowa. Maba siita paye tawey, saka kiki siikiitawak.
39 Worek, rii awasen i kawka Apoko riina maji ba tari, mapo bar maji ban iiban kawka bar. 40 Worek, rii riiti disaipel yechak awasen heechi ya heri riiti disaipel ye kawka watar. Miy harapa meejir. Worek, eena ye boy majin riina woken wonyak.
41 Worek, rii kawka ya yenya heri ye watarek, rii eecha wor: “Kwo opoy wabato? Eetayo! Eeta nedii yawa. Na he. Ma Yikapwa riin kapasek otii tawa ma yechi tapak how hakiita. 42 Na wokwa. Hawa ik. Na he. Ana magiirechichawa ma rii yawa!”
JUDAS RII JISAS RIINA KAPASEK OTII TAWA MA YECHI TAPAK HOW HAR
43 Jisas rii ba tarek, Judas, Jisas riiti disaipel por, rii yar. Nokwapa nokwapa ma ye riitaka eecha yari, eekika kubuka eecha neeki neeki yar. Opelen otii tar harapa ma ye, lo majin pokiitar ma ye, lotu akan kwo tar apoko saba ma ye yenya wochirek irek, eena ye yar. 44 Eeta Jisas riina magiirechir ma rii maji pochin wor: “Kwota yak otii tawa ma riina ada omore amoreney, eeta ta Jisas riita. Kwota na neeki riina yeechi ye hehar siitii kowu.”
45 Worek, Judas rii ya Jisas riitak i eecha wor: “Tisa!” Worek, riita riina omore amorer. 46 Worek, yecha Jisas riina yeechi kiikiiriina neekiir.
47 Ma por rii yechaka eecha siitii tari rii riiti eekin hey huguruku yeechi opelen otii tar harapa ma riiti wakasa ma por riiti mabiyan tiimii rabor. 48 Worek, Jisas rii yar ma yenya eecha wor: “Kwota ana yak yawey, kwo boyak eekika kubuka eecha neeki yawa? Kwo ya hiyiya tawa man ya tawaga eecha yaken yawa. 49 Eechaba eechaba nedii ada harapa lotu akak kwotaka tarek, kwona maji ada pokiitari, kwo ana jecha neeki kiikiiriineechi yayakasakech. God riiti mashi keyi maji sapa sokwa.” 50 Worek, disaipel ye Jisas riitaban heechi akii ir.
MA POR HADIIYEY MA RII AKII IR
51-52 Hadiiyey ma por eeka tari, apoma riki podar tarin, rii Jisas riina sumowu tar. Yecha riina how yak otiiri rii siivatabi apoman how neekiiri rii kwoyava pochi shebo shebo heechi akii ir.
YE JISAS RIINA KAUNSIL MA YECHAK YE I ANASAR
53 Worek, yecha Jisas riina opelen otii tar harapa ma podar riiti akak ye ir. Opelen otii tar harapa ma ye, apoko saba ma ye, lo maji pokiitar ma ye eeka ya yopo wuchi yiken otii tar. 54 Eecha otii tarek, Pita rii jisas riina sumowu tari, yepak tar. Iri, rii i opelen otii tar harapa ma riiti akan jichar inyi wok iyarer. Iyarechi rii ow ana picharin siitii kowu tar ma yechaka eecha yichar. Yicharek, rii hi tukuchi yi waretar.
55 Worek, opelen otii tar harapa ma ye, kaunsil ma ye Jisas riina sowakwo nobon eena yesha tari, ye yesha hipiir. Ba diimanak riina sowakwo nobokasakech. Ba diima maji tarin ye woshepii majin eena bar. 56 Ma kaw akar ba diima maji barek kaw akar maji bar. 57 Worek, ma kaw ye siitiichi Jisas riina diita woshepii majin eecha wor: 58 “Riita diita majin bari, nota meeji tar, ‘Ada diita God riiti akan mak otiiri, ada diigiichi ada yadii piiriichar siinak akaren otii tanak saka ma yechi tapak otiikiitawak.’ ” 59 Diita majin yecha bari, podatebakasakech.
60 Opelen otii tar harapa ma podar rii eyey ma misomak siitiichi Jisas riina diita majin wohechar: “Yecha miina maji ba diima tawey, miipa boy diita majin wohechar: “Yecha miina maji ba diima tawey, miipa boy saka sen bakiitawak?” 61 Worek, Jisas rii yenya maji awasen bakasakech. Riikuja diimiir. Worek, eeta opelen otii tar harapa ma rii kawka Jisas riina woher: “Mii boy kapo eeta Kraist? Mii boy kapo God riiti Yikapwa? 62 Worek, Jisas rii awasen eecha wor: “Ayo. Kwopa hekiita. Ma Yikapwa rii Hapaga Tawa God riiti mama yepak yow yikiita. Yichi riipa nerek tawa hejakwoyapeka eecha ya sakiita!” 63 Opelen otii tar harapa ma rii meejichi kwotayechi riiti ruwu tar rikin neeki woyarechi eecha wor: “Boyewak no maji ba diima tawa man yeshato? 64 Kwo riita kapasek bawa majin meejiwa. Ii kwo shecha hikitu?” Yecha eyey eecha wor: “Rii kapasek boboy otii tawak, rii sa he.
65 Worek, kaw ye Jisas riina sogwiyak piirek, siivatabi yeechi misoma ri eeka jir. Jichi riina pir. Pichi ye eecha wor: “Nama miina piwa?” Worek, siitii kowu tar ma ye riin pibar.
PITA RII EECHA WOR: ADA JISAS RIINA HEKASAKECH
66 Pita rii inyika tar eemek eeka tarek, opelen otii tar harapa ma podar riiti wakasa ma pochi siita yar. 67 Sii yari, Pita riita hik siitii war tarek, sii riina riiti misoman hehar he siitiichi sii eecha wor, “Miita Nasaret Jisas riitaka taba tar.” 68 Rii meejichi woshepii majin wor: “Yaho. Nija bawa maji ada meejikasakech.” Worek, rii heechi sabak ir. Irek, apochok aya wor. 69 Worek, eeta mima sii eeka riina kawka her. Herek, sii anadii ma siitii tari yenya eecha wor: “Rii por doreba!” 70 Worek, Pita rii meejichi woshepii maji kawka bar. Worek, komas anadii siitii tar ma yecha Pita riina kawka eecha wor: “Mii opoche woshepii tanakech. Rii por doreta miita. Mii Galili nosapek tar ma.” 71 Worek, Pita rii maji kapasek bachi saba howuchi eecha wor: “Kwota kata ma riina ba tawey ada riina hekasahech!” 72 Worek, apochok kawka wor. Worek, Pita rii hikichi Jisas riita bar majin. Jisas rii mashi eecha wor: “Apochok aya upurus wo nediik miipa eeji hin piiriichar nedii veenyikiita.” Worek, rii hikichi rii eeta harapa keya tar.