8
Yesus Ipu Song ile Poho’ Su Lau ndre Pohangoh (4,000)
(Matyu 15.32-39)
Idu petsih yi, eri pe lau pohpou pohpou hesetahrung Yesus. Su ana’ su song pwi, ile pe Yesus iyuwen su disaipel Tadan pe ipe ihpa, “Yu ukarndrundrumwi sa lau kutile. Su hodo ndroda yu rang kah tul, pe ana’ su song pwi. Uh Yu kupwe kile ta su ha‑au, eri su we mada’ su kinun pe helkis odo sal, odosa su hamat song pe Yu undrupo song ile ta su pwi tih. Su se ti ho‑us alau pe hasa ketih.”
Su disaipel Tadan hapa ile Tadan ihpa, “Lok tidu tito eriy keti ndramat hesento eriy pwi, pe tidu we titpondriti song odo kehe pe titawei kile ta sa lau hoyo‑on?”
Yesus ihndremte su ihpa, “Oduu bret heski idu ndrongo oduu?”
Su hahpah, “Ndrotulihir kopwi.”
Yesus ipe ile ta sa lau ndre sulo‑on hemin poi. Iy ikuni bret ndre ndrotulihir kuti ise lumwen, pe Iy ide ureh ile ta Lapan. Inum pe Iy ipatan bret pe iduwe hala lumwe’ su disaipel pe su disaipel hetlenge ile ta sa lau. Netnedun ni se mone hodo yi, ile pe Yesus ide urehen Lapan ile eriy yi. Pe Iy ipe ile ta su disaipel hatlangan yi. 8-9 Lau ndre pohangoh (4000) ti hoyo‑on pe ilruson ndre sa. Su disaipel hetparngan tikin song irswe ti pe hedehen ndrop ndre ndrotulehet ile eriy. Yesus ipe ile ta sa lau ha‑au yi, 10 inum pe Iy ndroda su disaipel Tadan sowin kopwi hondroh ile ndrol pe hala Distrik Dalmanuta.
Su Paraseo Hehndremte Yesus Hapa Iy Kipu Handrai Mirakulo
(Matyu 16.1-4)
11 Su Paraseo hapa hehkelmene Yesus ile pe su hala pe helehkike‑ei nolou ndrodan Iy. Su hapa ile Tadan ihpa, “Yesus, opo handrai mirakulo, kile pe odu edehtuno odu ihpa ndre Ou ti ompo maryan Lapan. Pe kile pe odu edeltuwei kihpa ndre puko‑on ta Lapan ti imin ndrongon Ou.”
12 Yesus ihkalmanan mundren ile pede‑en pe Iy ihti ngohon ile puko‑on. Iy ipe ihpa, “Ihpa kehe pe su lau odo mahkele ti waso‑o’ su hendre‑et handrai mirakulo tih? Odoke Yu kupwe kile ta oduu. Pwi, we etndrendre‑et pwi.” 13 Iy iyeu ta su, pe indreh ile yi ndre ndrol ndroda su disaipel Tadan pe ha‑au ile ngerin ndras hodoh.
Yesus Ide Palan Nolou ile Yis ta Su Paraseo Pe Herot
(Matyu 16.5-12)
14 Su disaipel kolo’ su isumwen pe hendretakun song sulo‑on pwi. Bret sehir kopwi su hokunii ti ke imin lon ndrol ndroda su. 15 Yesus ipakolou su ihpa, “Edempahar odo yis ta su Paraseo, pe yis ta Herot.”*
16 Su disaipel, homou iparuhur ile ta homou pe hapa ihpah, “Iy kihne kimpa kuti odosa, tidu song pwi ti ndreh?”
17 Yesus tunon homosa su hampa ti, ile pe ihndremte su, “Oduu edenesohou ile ‘bret pwi’ ti ile sa? Oduu ti mapwi edentut, eri? Oduu ti kolo’ oduu murun, eri? 18 Mada’ oduu ti henendre‑et ndre pwi? Ndralnga’ oduu ti hertahrung ndre pwi? Oduu edentahorungon ndre pwi? 19 Idu kalmene‑en Yu uptan bret ndre limihir pe su lau ndre polimngeh (5000) hoyo‑on, pe tikin herswe ti oduu etehen ile ndrop ndre heksi?”
Su hahpa, “Sungoh-pe-ruhet.”
20 Pe Yesus ihndremte yi ihpa, “Pe idu Yu uptan bret ndrotulihir ile ta sa lau ndre pohangoh (4000), oduu etehen tikin ndre herswe ti ile ndrop hesiki?”
Su hahpa, “Ndrotulehet.”
21 Eri pe Yesus ipe ihpa, “Oduu tuno’ oduu oh, pe ihpa kehe pe ma edentawene hudut? Yu usempa song ti pwi.”
Yesus Idetuhne Su Disaipel Tadan
(Sapta 8.22—10.52)
Yesus Ihnan Madan Orngon Homou ile Huyen
22 Yesus pe su disaipel hehir hala Betsaida. Pe sa lau se hokuni orngon homou ile hu Yesus. Orngon ti madan pwi, ile pe su lau ti hosohou karundrum ile ta Yesus, hapa Yesus kiduwe lumwen kile pule‑en. 23 Iy ikuni orngon kuti ile ngerin lok, pe Iy imburnguh ile madan orngon kutih. Inum pe Iy lumwen ile madan orngon kuti pe ihndremte, “Ou eneltuwe hangka‑an ndre pwi?”
24 Orngon ti isori madan pe ipe ihpa, “Yu uneltuwe sa lau, odoke su hahpa ndre kei henelila hasa pe hala.”
25 Ile pe Yesus iduwe lumwen ile madan orngon kuti petsih yi. Pe orngon ti ihlilis puko‑on pe madan inim ndresale pe indre‑et sane ile huyen. 26 Inum pe Yesus ipe ile tadan ihpa, “Owou ndresale ala emwem. Nombrun ala yi ndre Betsaida.”
Pita Ipe ile Moleu, Ihpa Ndre Yesus Ti Iy “Ndramat Ndre Lapan Ipe We Kise Lokpoi”
(Matyu 16.13-20 pe Luk 9.18-21)
27 Yesus pe su disaipel Tadan hapa hala lok se mone odo koson taon Sisaria Filipai. Su ma hodo sal ti pe Yesus ihndremte su, “Sa lau hapa Yu ti si?”
28 Su hapa ihpah, “Sa se hapa Ou ti Jon Baptais, sa se hapa Ou ti Elaijah, pe sa se yi ti hapa Ou ti homou profet odo ndre pihe.”
29 Yesus ihndremte su, “Pe oduu? Oduu atpa Yu ti si?”
Pita ihpah, “Ou ti Kristus.”§
30 Ile pe Yesus isinip ana’ su ihpa, “Etninen nolou kiti kile ta homou lau kolwii.”
Yesus Inen Ngendre‑en pe Mat Tadan
(Matyu 16.21-28 pe Luk 9.22-27)
31 Inum pe Yesus kah idetuhne su disaipel Tadan. Yesus ipe ihpah, “Lapan iduwe Nedun Ndramat ise poi ti odo we kisikun ngendre‑en mandra‑an. Su lau ndre hene‑en munen odo lotu ti we hehmbore su Iy, pe mandra‑an ta su pris ile ndroda su tisa odo lo ti we mbore’ su Iy. Pe sa ndramat we hapwi Iy kimet. Odoke rang tul kinum ti pe Iy we kile yi ndre moren pe kitlang yi.”
32 Iy inen pede‑en pe ngendre‑en ndre sulo‑on ndre Iy we kikun ti ile ke moleu ile ta su disaipel. Ile pe Pita ikuni Yesus ile mahun pe ipe ile Tadan ihpah, “Yesus. Ou apa kihpa kiti kolwii.”
33 Odoke Yesus madan ile yi ndre ta su disaipel pe ihrurute ile tam Pita ihpah, “Satan, ala ndruwe! Ou kolum ti indrahpa ndre kolon Lapan ti pwi. Kolum ti kolon ndramat odo lokpoi.”
34 Inum pe Yesus iyuwen su lau ndre sulo‑on ndroda su disaipel hala hun Iy. Pe Iy ipe ile ta su ihpa, “Iy si lau ndre ipe kile lewi, eri kiduwe sane ndre iy ipe kipu ti hala ke tuwei, pe iy kisori kei tondrih tadan, pe kise ki‑us Yu. 35 Odosa iy si lau ndre kihmboren sengin kikun pede‑en pe kimet, eri mulwen we kimin mo‑on. Odoke iy si lau ndre kimet, odosa iy ti lewi pe ininen gutnius Todo, eri mulwen we kimin huyen. 36 Uh homou lau kikuni tadan lokpoi ndre sih, odoke mulwen we kimet, eri sane tadan ndre sulo‑on kuti we hehnuwii iy kihpa kehe? 37 Sane ndre sulo‑on tadan kiti handrai kindranon kisihnen mulwen kile eriy pwi. 38 Ndramat odo mahkele ti hendretawe ndruwe’ su ile ta Lapan, pe hompo ke punou mo‑on. Ile pe uh si lau ndre kimah‑ah Todo, pe kimah‑ah odo nolou Todo, eri Yu* we kumah‑ah tadan. Yu we kumah‑ah tadan kidu mundrun ndre Yu we kukuni puko‑on tan Tomo, pe kuse yi ndroda su engel tih.”
* 8:15 Herot. Herot Antipas. (endre‑et 6.14) Iy king odo Galili idu 4 B.C.–39 A.D. 8:26 Betsaida. Betsaida ti ise tolau rai odo ngerin Ndras Galili. 8:27 Sisaria Filipai. Taon sih ise tolau. Idu Ndras Galili pe ile eriy ti kilomita hangoh (40). § 8:29 Ile nolou Grik ti ‘Kristus’, pe ile nolou Hibru ti ‘Mesaiah.’ Mining tadan ti ‘ndramat odo takun sa ndramat hala yi ndre ndrongo Lapan.’ * 8:38 yu. Buk se ti hapa ‘Nedun Ndramat.’