13
Bernabee esʉ Saulʉ tsyoondʉ Diosʉ ꞌyayuk ka̱jxwa̱ꞌxpʉ
Ma̱ ja mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyʉ́kʉdʉ Antyokiiʉ, tam ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty esʉ yaꞌʉxpʉjkpʉty. Yʉꞌʉ xyʉꞌa̱jttʉp: Bernabee, Simonk (diꞌibʉ yajtijp Nijeer), Lusyʉ (diꞌibʉ Sirene kuga̱jpnꞌa̱jtp), Saulʉ esʉ Manaén (diꞌibʉ mʉʉt yaꞌktʉ Eroodʉs, ja Galileeʉ gobernadoor).
Tuꞌugʉ xʉʉ ko naty yʉꞌʉjʉty tꞌawdattʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Dios es ꞌyayuꞌa̱jttʉ, net ja Espíritʉ Santʉ ꞌyanma̱a̱yʉ:
—Abeky pʉjta̱ꞌa̱ktʉ yʉ Bernabee esʉ Saulʉ es ttúndʉt diꞌibʉts ʉj tʉ ndukniwówʉdʉ.
Es ko kya̱jxtakta̱a̱ydyʉ es ꞌyayuꞌa̱jttʉ, net tkʉꞌʉnikoondʉ ja Bernabee esʉ Saulʉ es ñayjyʉga̱jxʉdʉ. Ta oj tsyoꞌonnʉdʉ nimajtsk.
Bernabee esʉ Saulʉ jap Tsyipre
Ko ja Espíritʉ Santʉ kyajxʉdʉ Bernabee esʉ Saulʉ, ta ñʉjxtʉ Seleusyʉ. Net tyʉjkʉdʉ barkoty es ñʉjxtʉ ma̱ Tsyipre islʉ. Ko jya̱jttʉ jikymyejyñ agʉꞌʉy ma̱ ja Salaminʉ ka̱jpn, net dyajtsondáktʉ tka̱jxwa̱ꞌxʉdʉ ja Diosʉ ꞌyayuk ma̱ ja israelítʉdyʉ tsya̱jptʉjk. Es mʉt ñejxy ja Fwank éxtʉmʉ pyudʉjkʉbʉ. Net jyʉdijttʉ ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn es jya̱jttʉ ma̱ ja Pafʉs ka̱jpn. Es jap tpattʉ tuꞌugʉ israelitʉ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Barjesús. Jaꞌa ijty xʉmaabyʉ es ꞌyandaꞌaky ko yʉꞌʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ. Tya̱dʉ xʉmaabyʉ japʉ naty mʉt ja gobernadoor Serjyʉ Pa̱a̱blʉ, diꞌibʉ wijy yedyʉjk. Net ja gobernadoor tnigajxʉ Bernabee es ja Saulʉ es tmʉdowa̱ꞌa̱ñ ja Diosʉ ꞌyayuk. Per ja xʉmaabyʉ diꞌibʉ grieegʉ ayuk xyʉꞌa̱jtypy Elimʉs myʉdsiptsoꞌon ja Bernabee esʉ Pa̱a̱blʉ, es tꞌaga̱jxʉ ja gobernadoor kʉdiibʉ tmʉbʉ́kʉt yʉ Diosʉ ꞌyayuk. Net ja Saulʉ, diꞌibʉ nandʉꞌʉn xyʉꞌa̱jtypy Pa̱a̱blʉ, ja Espíritʉ Santʉ mooyʉ winma̱ꞌa̱ñ esʉ mʉkꞌa̱jtʉn es ttúnʉt diꞌibʉ Dios tsyejpy, es twinꞌijxy mʉk ja xʉmaabyʉ, 10 es tꞌanma̱a̱y:
—¡Winꞌʉꞌʉmbʉ, mʉjkuꞌugópkʉ ꞌyuꞌunk, mij dʉꞌʉñʉm xymyʉdsipꞌaty tʉgekyʉ diꞌibʉ oy! ¿Ti ko jeꞌeyʉ xyajma̱ꞌa̱da̱ꞌa̱ñ ja Diosʉ tyuꞌu? 11 Pa̱a̱ty tyamʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Dios mdukkumʉdowa̱ꞌa̱ñʉty es myajwʉꞌʉma̱ꞌa̱ñʉty wiints, jeky kyaj xyꞌíxʉt ja xʉʉ jyajy.
Netyʉ oj wyeꞌemy wiints es wyingoodsʉdyaay. Net myajtsy xyajy es tꞌʉxta̱a̱y diꞌibʉ wítsʉdʉp. 12 Es ko ja gobernadoor tꞌijxy yʉ tya̱a̱dʉ, net tmʉbejky es dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉ mʉt ja Nindsʉnꞌa̱jtʉmʉ ꞌyʉxpʉjkʉn.
Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee jap Antyokiiʉ, Pisiidyʉ ña̱a̱xóty
13 Net ja Pa̱a̱blʉ esʉ jyamyʉʉdʉty tyʉjkʉdʉ barkoty jap Pafʉs es jya̱jttʉ Perjʉ, ma̱ ja Panfilyʉ ñax. Esʉ Fwank tnikaknʉ ja jyamyʉʉdʉty es jyʉmbijnʉ Jerusalén. 14 Netʉ Pa̱a̱blʉ mʉdʉ Bernabee tsyoꞌondʉ Perjʉ es jya̱jttʉ Antyokiiʉ, jap ma̱ ja Pisiidyʉ ñax. Es sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ tyʉjkʉdʉ tsa̱jptʉgóty es jap ꞌyuꞌuñʉdʉ. 15 Ko ja tsa̱jptʉjkʉ ñiwindsʉ́nʉty tka̱jxta̱a̱ydyʉ diꞌibʉ Moisés kyʉxja̱a̱y es ja Diosʉ kyuga̱jxpʉtʉjkʉty, net tkajxyñigajxʉdʉ dʉꞌʉnʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee:
—Mʉguꞌuktʉjkʉty, pʉn mmʉda̱jttʉp oynʉꞌʉnʉnʉ ka̱jxwíjʉn mʉt ʉʉdsʉty, awa̱ꞌa̱nʉgʉts.
16 Net ja Pa̱a̱blʉ tyʉna̱a̱yeꞌky es ja kyʉꞌʉ ttukꞌijxy es ꞌyamónʉt. Net tꞌanma̱a̱y:
—Mʉdowdʉ, miits israelítʉty es diꞌibʉ Dios wyindsʉꞌkʉdʉp. 17 Dios yʉꞌʉ wyinꞌijx ʉdsa̱jtʉmʉ nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm es dyajmʉ́jʉ ja Israelʉ ñaxwíñʉdʉ ko ꞌyijttʉ éxtʉmʉ jagam ja̱ꞌa̱y ma̱ ja Ejiptʉ ñax. Es ok dyajpʉdseemy mʉt ja myʉkꞌa̱jtʉn jap Ejiptʉ. 18 Esʉ Dios tmʉmaꞌxtijky ja mayjyaꞌay justyikxy jʉmʉjt ma̱ ja mʉj itʉn, 19 es ja Dios dyajtʉgooy jʉxtujkʉ naxwíñʉdʉ diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉ ma̱ Kananʉ ñaxy, es tmooy ja ñax ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm. 20 Net ja Dios dyajky ja kyutujkʉn taxk mʉgoꞌpx jakujm jʉmʉjt mʉt ja fwézʉty extʉ ko jyikyꞌajty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Samwel. 21 Net ja Israel ja̱ꞌa̱y tꞌamdoodʉ tuꞌugʉ rey diꞌibʉ yajkutúkʉp. Es ja Dios myooyʉ ja Kisʉ mya̱a̱nk Saúl es treyꞌátʉt justyikxy jʉmʉjt. Yʉꞌʉ Benjamingʉ tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts. 22 Es óknʉm ja Dios dyajjʉgéky ja Saúl es dyajreyꞌajty ja Davit, es jyʉnáñ: “Tʉts nba̱a̱ty ja Davit, ja Isa̱ꞌii ꞌyuꞌunk, tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ ndsejpyʉts. Yʉꞌʉ tyúnʉp tʉgekyʉ diꞌibʉts ʉj ndsejpy.”
23 ’Esʉ niduꞌuk ja Davitʉ tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts yʉꞌʉ dʉꞌʉn ja Jesús, diꞌibʉ Dios pyʉjták es dyajnitsoꞌogʉt ja israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty éxtʉm twa̱ndaky. 24 Es ko kyajnʉm yaꞌʉxpeky ja Jesús, net ja Fwank Yajnʉbajtpʉ tka̱jxwaꞌxy mʉt nidʉgekyʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty es tꞌanma̱a̱y dyajtʉgátstʉt yʉ jyot wyinma̱ꞌa̱ñ, ñʉbáttʉt. 25 Es ko wyingóñ ja tiempʉ ma̱ Fwank dyajkʉjxta̱a̱y ja tyuunk, net tꞌanma̱a̱y: “Ʉj kyajpʉts nGrístʉty. Yʉꞌʉ miimp óknʉm. Es ʉj kyajts xyñitʉkʉ, ni jeꞌeyʉ yʉ kyʉꞌʉk ngaꞌꞌagájʉdʉt éxtʉmxyʉpts ʉj nꞌítyʉts tyuumbʉn.”
26 Esʉ Pa̱a̱blʉ ꞌyakjʉnáñ:
—Mʉguꞌuktʉjkʉty, miidsʉty ja Abra̱a̱nʉ tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts es miidsʉty diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty es nandʉꞌʉnʉ Dios xywyindsʉꞌʉgʉdʉ, ja Dios tʉ tkexy yʉ ꞌyayuk es nnija̱ꞌa̱m wiꞌix mba̱a̱t nnitsókʉm. 27 Es diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp jap Jerusalén es ja wyindsʉ́nʉty, kyaj oy tnija̱ꞌa̱dʉ pʉ́nʉ dʉꞌʉn Kristʉ, es ni tkajaygyujkʉ wiꞌix jyʉnáñ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty diꞌibʉ ꞌyʉxpʉjktʉp ma̱ ja tsa̱jptʉjk sa̱a̱bʉdʉ sa̱a̱bʉdʉ. Es ja mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk yʉꞌʉ oj ttuknibʉjta̱a̱gʉdʉ esʉ Jesús ꞌyoogʉt, es dʉꞌʉn tkuydyuundʉ diꞌibʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty jyaaydyʉ. 28 Es oy tkapattʉ Jesús ni ti pyeky, yʉꞌʉ ꞌyanma̱a̱ydyʉ Pilatʉ es dyaꞌoogʉt. 29 Es ko dʉꞌʉn ttuundʉ tʉgekyʉ éxtʉm jyʉnáñ diꞌibʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ yajwʉꞌʉmdʉ ja̱a̱ybyéty, net dyajjʉna̱jktʉ kruuzkʉjxy es dyajnaxtʉjkʉdʉ. 30 Perʉ Dios dyajjikypyejky jatʉgok, 31 es kana̱k ok kyʉxeꞌky ja Jesús ma̱ ja myʉguꞌuktʉjk diꞌibʉ mʉʉt jyʉdijttʉ ko tsyoꞌondʉ Galileeʉ es ñʉjxtʉ Jerusalén, es yʉꞌʉjʉty ꞌyawa̱ꞌa̱nʉdʉp ja ja̱ꞌa̱yʉty ko Jesús yʉꞌʉ dʉꞌʉn ja Kristʉ.
32 ’Pa̱a̱ty ʉʉdsʉty tyam nꞌawánʉdʉ tadʉ oybyʉ ayuk diꞌibʉ Dios jékyʉp wya̱ndak mʉt ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm. 33 Es tyam ja Dios tkuydyúñ ma̱ ʉdsa̱jtʉm, jaꞌa tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts, éxtʉm jyʉnáñ mʉt ko tʉ dyajjikypyéky ja Jesús, éxtʉm ꞌyity kʉxja̱ꞌa̱y ma̱ ja myʉmajtskpʉ Salmʉ ma̱ Dios jyʉnáñ: “Ʉjts mij xyTyeetyꞌa̱jtp. Tyámʉts ngʉxʉꞌʉgʉt kots mij nꞌUꞌunkꞌáty.” 34 Es ko Dios dyajjikypyejky ja Jesús es kʉdiibʉ ñiniꞌx mya̱ꞌa̱dʉt, dʉꞌʉn tkuydyuuñ éxtʉm jyʉnaꞌañ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Mij nmoꞌoyʉp yʉ kunuꞌxʉn diꞌibʉts nwa̱ndak ja Davit.” 35 Pa̱a̱ty jyʉnaꞌañ nandʉꞌʉn ma̱ jatuꞌugʉ Salmʉ: “Katʉ xyñaꞌixy ja mduumbʉ ñiniꞌx mya̱ꞌa̱dʉt ko ꞌyoogʉt.” 36 Tʉyꞌa̱jtʉn ko ja Davit jyikyꞌajty, kyuydyuun diꞌibʉ Dios tsyejpy, net ꞌyeꞌky es nandʉꞌʉn ñaxtʉjkʉ, dʉꞌʉn éxtʉm ñaxtʉjkʉ ꞌyaptʉjk, es ja Davit ñiniꞌx mya̱ꞌtta̱a̱y. 37 Per ko Jesús ꞌyeꞌky, netʉ Dios yajjikypyʉjkʉ, es kyaj myaꞌty ja ñiniꞌx. 38 Mʉguꞌuktʉjkʉty, nijáwʉdʉ ko Jesús myeꞌxypy ja pojpʉ. 39 Es pʉ́n ꞌyaxá̱jʉp ja Jesús éxtʉmʉ Yajnitsókpʉ, yajtuknimaꞌxp tʉgekyʉ diꞌibʉ kyaj mba̱a̱t yajmeꞌxy jaꞌa diꞌibʉ pyanʉjxʉdʉp ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn. 40 Naygywentʉꞌátʉdʉ kʉdiibʉ jyátʉdʉt mʉt miidsʉty diꞌibʉ jyaaydyʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ:
41 Miidsʉty diꞌibáty tukxíktʉp,
dʉꞌʉñʉ wʉꞌʉmʉdʉ es mgutʉgóydyʉt,
jaꞌa ko ʉj Dios, ndunaambyʉts diꞌibʉty jantsy mʉj,
diꞌibʉ kyaj xymyʉbʉktʉ oy ja ja̱ꞌa̱y mjatukmʉmadya̱ꞌa̱gʉdʉ.
Es dʉꞌʉn myadyakta̱a̱y yʉ Pa̱a̱blʉ.
42 Ko ñaywya̱ꞌxta̱a̱yʉdʉ ja ja̱ꞌa̱y ma̱ ja tsa̱jptʉjk, netʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee tsyoꞌondʉ. Es ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty tꞌamdoodʉ ko jatuꞌugʉ sa̱a̱bʉdʉ ꞌyawánʉdʉt nandʉꞌʉn yʉ ka̱jxwíjʉn. 43 Es ko pyʉdsʉʉmdʉ tsa̱jptʉgóty, may ja israelítʉty es ja wiink ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ kyupʉjktʉ ja israelítʉdyʉ wyinma̱ꞌa̱ñ, tpanʉjxtʉ Pa̱a̱blʉ es ja Bernabee. Es yʉꞌʉjʉty ka̱jxwíjʉdʉ es ñayyaꞌítʉdʉt Diosʉ kyunuꞌxʉn mʉʉt.
44 Es ko jatuꞌugʉ sa̱a̱bʉdʉ ñaymyujkʉ jawaanʉ kyaj nidʉgékyʉdyʉ ja̱ꞌa̱y jap ka̱jpnóty es tmʉdowa̱ꞌa̱ndʉ ja Diosʉ ꞌyayuk. 45 Per ko ja israelítʉty tꞌijxtʉ ja mayjyaꞌay, net axʉʉk ñayjya̱ꞌa̱dʉ es tꞌanma̱a̱ydyʉ Pa̱a̱blʉ ko kyaj tyʉyꞌa̱jtʉnʉty éxtʉm jyʉnaꞌañ, es wyinga̱jxpajtʉdʉ. 46 Net ja Pa̱a̱blʉ es ja Bernabee tmʉga̱jxtʉ mʉk a̱a̱ mʉk jot:
—Dios tʉ xykyéxyʉts es nꞌanʉʉmʉdʉts jawyiin miits israelítʉty, ko Dios myajnitsoꞌoga̱ꞌa̱ñʉty mʉt ja Jesukristʉ. Per miits kyaj xymyʉbʉka̱ꞌa̱ndʉ es kyaj xyꞌaxa̱jʉya̱ꞌa̱ndʉ Jesús éxtʉmʉ mYajnitsókpʉ, pa̱a̱ty tyam nga̱jxwaꞌxyʉts ja Diosʉ ꞌyayuk mʉt diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty. 47 Dʉꞌʉn tʉ xytyukꞌaneꞌemyʉts ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm ko jyʉnáñ:
Tʉts nbʉjtaꞌaky éxtʉmʉ ja̱j tʉꞌxʉn ma̱ nidʉgekyʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty,
es dyajnitsoꞌogʉt.
48 Ko tmʉdoodʉ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, net xyondaktʉ es jyʉnandʉ ko ja Diosʉ ꞌyayuk ꞌyóyʉty. Es tmʉbʉjkta̱a̱ydyʉ nidʉgekyʉ diꞌibʉ yajmiin ja Espíritʉ Santʉ es jyikyꞌátʉt winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ. 49 Es dʉꞌʉn oj tka̱jxwaꞌxy ja Diosʉ ꞌyayuk tʉgekyʉ ka̱jpn. 50 Per yʉ israelítʉty ñaygya̱jxʉdʉ mʉt ja myʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk diꞌibʉ jam kuga̱jpnʉty, es nandʉꞌʉn mʉt ja toxytyʉjkʉty diꞌibʉ Dios ꞌyawda̱jttʉp es windsʉꞌʉgʉ ꞌyittʉ, ta tmʉdsiptsoꞌondʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Bernabee. 51 Netʉ Pa̱a̱blʉ esʉ Silʉs twinxijttʉ ja kyʉꞌʉk es dyajjʉna̱jktʉ naxjok éxtʉmʉ ijxwʉꞌʉmʉn ko kyaꞌóyʉty ko tkakupʉktʉ ja Diosʉ ꞌyayuk. Es net oj ñʉjxtʉ ma̱ Ikoñʉ ka̱jpn. 52 Es diꞌibʉ myʉbʉjktʉ jap Antyokiiʉ, net wyʉꞌʉmdʉ jyantsyxyondaktʉ mʉt ja Espíritʉ Santʉ.