7
Esteebʉ, wyinduuyʉty diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty
Net ja teedywyindsʉngópk dyajtʉʉy ja Esteebʉ:
—¿Tii tʉyꞌa̱jtʉn tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ?
Net ꞌyadsooy ja Esteebʉ:
—Miits mʉguꞌuktʉjkʉty, mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty, mʉdooꞌíttʉ. Ja Dios diꞌibʉ mʉjꞌa̱jtʉn myʉda̱jtypy, kʉxʉꞌk ma̱ ja nꞌapteetyꞌa̱jtʉm Abra̱a̱n ko naty jap tsyʉʉnʉ Mesopotamyʉ, ma̱ kyajnʉmʉ naty tsyooñ es tsyʉʉnʉt jap ma̱ ka̱jpn txʉꞌaty Arán. Es ja Dios tꞌanma̱a̱y ja Abra̱a̱n: “Pʉdsʉm ya̱a̱ mga̱jpnóty es mastuꞌut ja mmʉguꞌuktʉjkʉty. Nʉjx ma̱ts mij ngexy wiink nax diꞌibʉts mij ndukniꞌꞌixʉyaampy.” Netʉ Abra̱a̱n tsyoꞌoñ ma̱ ja Kaldeeʉ ñax es ñejxy tsʉnaabyʉ jap Arán. Netʉ tyeety ꞌyeꞌky, es ja Dios dyajmiiñ yʉ Abra̱a̱n ma̱ tya̱dʉ nax, ma̱ tyam ndsʉna̱ꞌa̱yʉm. Per kyaj yajmooy ja ñax, ni kujm metrʉ. Per Dios tyukmʉwa̱ndakʉ: “Nmeebyʉts mij tya̱dʉ nax esʉ mꞌuꞌunk mꞌok.” Perʉ Abra̱a̱n kyajnʉmʉ naty ja ꞌyuꞌunk, es ja Dios ꞌyanma̱a̱yʉ: “Yʉ mdʉʉmp mꞌa̱a̱ts jap tsyʉʉnʉt ma̱ wiink nax, es jap tyúnʉt mʉk éxtʉmʉ mʉduumbʉ, es axʉʉk jyátʉt taxk mʉgoꞌpx jʉmʉjt. Per ʉjts nandʉꞌʉn ndukkumʉdowaambyʉts yʉ tadʉ naxwíñʉdʉ, es óknʉm pyʉdsʉ́mdʉt jap miidsʉ mdʉʉmp mꞌa̱a̱ts es myíndʉt ya̱a̱ es xyꞌawdátʉdʉts.” Dios kyajxyꞌa̱jt mʉt ja Abra̱a̱n es tpʉjtáky éxtʉmʉ ijxwʉꞌʉmʉn es ja ꞌyuꞌunk yajtsúkʉt waanʉ ma̱ ja yedyʉjkꞌa̱jtʉn*. Pa̱a̱ty ko jyajty naxwiiñ yʉ ꞌyuꞌunk Isa̱a̱, ko tyuktujkxʉbejty Abra̱a̱n ttsijky yʉ Isa̱a̱ waanʉ ma̱ ja yedyʉjkꞌa̱jtʉn. Es ja Isa̱a̱ nandʉꞌʉn ttuuñ mʉt ja mya̱a̱nk Jakoob, esʉ Jakoob nandʉꞌʉn ttuuñ mʉt ma̱jmajtsk ja mya̱a̱ngʉty, diꞌibʉ tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts ja ma̱jmajtskpʉ israelitʉ ñaxwíñʉdʉ.
’Tya̱dʉ Jakoobʉ mya̱a̱ngʉty diꞌibʉ ʉdsa̱jtʉm nꞌapteetyꞌa̱jtʉm, kyaj ttukmʉjꞌijxʉ ja myʉgaꞌax Josee es ttukmʉdeꞌky éxtʉmʉ mʉduumbʉ ma̱ yʉ Ejiptʉ ñax. Perʉ Dios yʉꞌʉ kywentʉꞌa̱jtypyʉ naty ja Josee, 10 es dyajpʉdseemy ma̱ naty ꞌyity ayoꞌonóty. Esʉ Dios tyuun esʉ Josee ꞌyagupʉ́kʉdʉt ja faraón, Ejiptʉ ryey. Es ja rey pyʉjták yʉ Josee éxtʉmʉ gobernadoor Ejiptʉ es nandʉꞌʉn ma̱ ja reyʉ tyʉjk.
11 ’Net myiiñ ja mʉk yuu, esʉ mʉk ayoꞌon ꞌyijty ma̱ tʉgekyʉ Ejiptʉ ñax es Kanán, esʉ nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm kyaj tpattʉ ti jyʉꞌxtʉp. 12 Es ko Jakoob tmʉdoyꞌajty ko japʉ triigʉ ma̱ Ejiptʉ, ta tkejxy ja mya̱a̱ngʉty, ʉdsa̱jtʉm nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm, es tjúyʉt ja triigʉ. Net tim jawyiin oj ñʉjxtʉ ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm. 13 Es ko myʉmajtsk ok ñʉjxtʉ, netʉ Josee tꞌanma̱a̱ydyʉ ja myʉgaꞌaxʉty: “Ʉj Josee, miits xymyʉgaꞌaxꞌa̱jttʉp.” Net ja Ejiptʉ ryey tnija̱ꞌa̱jʉ ko yʉ Josee yʉꞌʉ israelitʉ. 14 Net ja Josee tnigajxʉ tyeety Jakoob es nidʉgekyʉ myʉguꞌuktʉjk, diꞌibʉ nidʉgʉꞌpx ma̱jmókx ja ja̱ꞌa̱y wyínʉty. 15 Dʉꞌʉn jyajty ja Jakoob es tsyʉna̱a̱ydyaknbejky jap Ejiptʉ. Oknʉm ꞌyeꞌky, es nandʉꞌʉn ꞌyoꞌkta̱a̱ydyʉ mya̱a̱ngʉty. 16 Es dʉꞌʉn oj yajmʉnejxy ja Jakoobʉ ñiniꞌx jap Sikem, es dyajnaxtʉjkʉ ma̱ ja a̱a̱nk diꞌibʉ Abra̱a̱n jyuuy ma̱ yʉ Amoorʉ mya̱a̱nk.
17 ’Es kumjékyñʉm jyata̱ꞌa̱ñʉty diꞌibʉ Dios tyukmʉwa̱ndakʉ Abra̱a̱n, yʉ israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty tʉ myayʉ jap Ejiptʉ. 18 Net jap Ejiptʉ oj ryeyꞌaty diꞌibʉ naty kyaj tꞌixyꞌaty ja Josee. 19 Tadʉ rey yajtuun ja axʉk winma̱ꞌa̱ñ es mʉk dyajmʉduuñ nidʉgekyʉ ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm. Es tꞌanma̱a̱y yʉ uꞌunkta̱a̱k uꞌunkteedyʉty ko agwanʉ ja mya̱a̱nk diꞌibʉ maxuꞌunkꞌa̱jtp, tnikaꞌaktʉt es ꞌyooktʉt. 20 Net ja Moisés jyajty naxwiiñ. Es jantsy tsuj ijty ja uꞌunk, es ja tyeety tya̱a̱k pyʉjkʉꞌkʉ tʉgʉk poꞌo. 21 Net ko tnikaktʉ, ja reyʉ ñʉʉx dyajpʉdeꞌky es dyajꞌyeꞌky éxtʉmʉ ꞌyuꞌungʉn. 22 Pa̱a̱ty ja Moisés yaꞌʉxpʉjkʉdʉ tʉgekyʉ diꞌibʉ ñija̱ꞌa̱p Ejiptʉ. Jaꞌa ijty mʉj diꞌibʉ myadyakypy es diꞌibʉ tyiimpy.
23 ’Ko tmʉda̱jty justyikxy jʉmʉjt yʉ Moisés, ta jyʉnáñ tkuꞌixa̱ꞌa̱ñ ja israelitʉ myʉguꞌugʉty. 24 Ko jyajty ja Moisés, ta tꞌijxy tuꞌugʉ Ejiptʉ ja̱ꞌa̱y ko axʉʉk ttuñ tuꞌugʉ israelitʉ. Net ja Moisés tniwa̱a̱ndúty yʉ myʉguꞌuk es dyaꞌeꞌky ja Ejiptʉ ja̱ꞌa̱y. 25 Es yʉ Moisés tmʉwinma̱ꞌa̱ñbyáty ko yʉ israelitʉ myʉguꞌuktʉjk tʉ tjaygyúkʉdʉ ko yʉ Dios dyajtsoꞌoga̱ꞌa̱ñ ja israelítʉty es tpʉjta̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ñ yʉ Moisés éxtʉmʉ yajnitsókpʉ. Per yʉꞌʉjʉty kyaj tjaygyujkʉdʉ.
26 ’Jakumbom ja Moisés tpaty nimajtsk ja israelítʉty diꞌibʉ naty jap naydsyiꞌkʉp, es ja Moisés dyajkʉxáñ ja tsip. Ta tꞌanma̱a̱y: “Miits mnaymyʉguꞌukꞌa̱jtʉdʉp. ¿Ti ko mnaydsyiigʉdʉ?” 27 Net diꞌibʉ naty jyantsytsyiꞌkypy tnasꞌyojkʉdʉ ja Moisés, es tꞌanma̱a̱y: “¿Pʉ́n tʉ mbʉjtaꞌagyʉty éxtʉmʉ windsʉnʉn o justisʉn mʉt ʉʉdsʉty? 28 ¿Ti xyaꞌooga̱a̱mbʉts, éxtʉm ʉxʉꞌʉy xyaꞌeꞌky ja Ejiptʉ ja̱ꞌa̱y?” 29 Ko tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, netʉ Moisés kyeky es ñejxy ma̱ Madyanʉ ñax. Jap tsyʉna̱a̱y éxtʉmʉ jagam ja̱ꞌa̱y es pyejky. Net tpattʉ majtskʉ mya̱a̱nk.
30 ’Ko ñajxy justyikxy jʉmʉjt, japʉ naty mʉj ittum myʉwingonʉ Sinaꞌii Kopk, net kyʉxeꞌky tuꞌugʉ anklʉs ma̱ tyoy tuꞌugʉ apyñgyepy. 31 Ko Moisés tꞌijxy, ta dʉꞌʉñʉ oj wyʉꞌʉmʉ. Es ko tmʉwingooñ es tꞌijxꞌoyʉyáñ, net tmʉdooy ko Dios ꞌyanma̱a̱yʉ: 32 “Ʉjts Dios diꞌibʉ Wyindsʉnꞌa̱jtypy ja mꞌaptʉjk Abra̱a̱n, Isa̱a̱ esʉ Jakoob.” Net ja Moisés tyʉjkʉ tsʉyiibyʉ mʉdʉ tsʉꞌʉgʉ, kyaj ñaydyukꞌaꞌijxʉ es tꞌíxʉt. 33 Es ja Dios ꞌyanma̱a̱yʉ: “Yajjʉnák ja mgʉꞌʉk mdekykyʉjxy, mʉt ko wa̱ꞌa̱ts ja it luga̱a̱r ma̱ mdanʉ. 34 Tʉts nꞌixy wiꞌix ꞌyayowdʉ ja nja̱ꞌa̱yʉty jap Ejiptʉ, es tʉts nmʉdoy jyʉꞌʉy ya̱ꞌa̱xtʉ. Es pa̱a̱dyʉts tʉ njʉnaky es nyajtsoꞌoga̱ꞌa̱ñʉts. Pes min es ngáxʉt Ejiptʉ.”
35 ’Oyjyaꞌijxma̱ꞌtʉdʉ Moisés es ꞌyanma̱a̱yʉdʉ: “¿Pʉ́n tʉ mbʉjtaꞌagyʉty éxtʉmʉ windsʉ́n o justisʉn?”, óknʉm Dios kyajxʉ tya̱dʉ Moisés éxtʉmʉ windsʉ́n es dyajpʉdsʉ́mʉt jap Ejiptʉ, ja anklʉs diꞌibʉ kʉxʉꞌk ma̱ ja apyñgyepy tpudʉjkʉ ja Moisés. 36 Moisés dyajpʉdseemy jap Ejiptʉ nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm es ttuuñ yʉ mʉjꞌa̱jtʉn esʉ ijxwʉꞌʉmʉn jap Ejiptʉ es ma̱ Tsapts Jikymyejyñ, es nandʉꞌʉn ko justyikxy jʉmʉjtʉ naty ꞌyity mʉj ittum. 37 Tya̱dʉ Moisés tꞌanma̱a̱y ja israelítʉty: “Dios kyaxaampy tuꞌuk miidsʉ mmʉguꞌuk éxtʉmʉ kyuga̱jxpʉ, éxtʉmts ʉj tʉ xykyexy. Es xymyʉbʉ́ktʉt yʉꞌʉ.”
38 Esʉ Esteebʉ ꞌyakꞌanma̱a̱yʉ:
—Nan jaꞌa ja Moisés, jamʉ naty mʉʉt ma̱ ja mʉj it, ma̱ ja anklʉs myʉga̱jxʉ ma̱ ja Sinaꞌii Kopk. Jaꞌa yajmooy ja ayuk diꞌibʉ tuknija̱ꞌa̱p wiꞌix ja jikyꞌa̱jtʉn es dyajnáxʉt ma̱ ʉdsa̱jtʉm. 39 Perʉ nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm kyaj tmʉmʉdowandʉ ja Moisés, es tꞌʉxtijtʉ es jyajʉmbitandʉ jatʉgok jap Ejiptʉ. 40 Net tꞌanma̱a̱ydyʉ ja Arón: “Ndsojktʉpts es xyajkójʉt ja ndiósʉts diꞌibʉ ʉʉdsʉty xywyinyoꞌoyʉdʉp. Kyajts nnijáwʉdʉ ti ja̱jtʉ tadʉ Moisés diꞌibʉ tʉ xyajpʉdsʉꞌʉmʉm ma̱ Ejiptʉ ñax.” 41 Net ja Arón oj dyaꞌꞌagojwinnáxy tuꞌugʉ tooruꞌunk ak oorʉ. Es net dyaꞌoꞌktʉ ja byorreegʉty es ttukwindsʉꞌkʉdʉ ja tooruꞌungʉ ꞌyagojwinnáx. Net tmʉjtuundʉ ja xʉʉ es xyondaktʉ mʉt diꞌibʉ tʉ dyajkojtʉ. 42 Net ja Dios ñikákʉdʉ yʉꞌʉjʉty es tmastuttʉ es tꞌawdáttʉt ja mʉdsa̱ꞌa̱ diꞌibʉ jam tsa̱jpótm. Pes dʉꞌʉn éxtʉm jap ꞌyity kʉxja̱ꞌa̱y ma̱ yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ ñeky:
Miits israelítʉty, ¿ti ojts xyaꞌooktʉ ja mborreegʉ,
es ojts xytyukwindsʉꞌkʉdʉts
ko mꞌijty justyikxy jʉmʉjt ma̱ ja mʉj it?
43 Kyaj dyʉꞌʉnʉty, mbagʉʉydyʉ ja tʉjk ma̱ ꞌyity ja Molok diꞌibʉ miits mꞌawda̱jttʉp,
es nandʉꞌʉn mbagʉʉydyʉ ma̱ ꞌyity ja Renfanʉ myʉdsa̱ꞌa̱, diꞌibʉ nandʉꞌʉn mꞌawda̱jttʉp.
Es ja Molok es ja Renfán,
kʉꞌʉm miits xyaꞌꞌawingojna̱jxtʉ es xyꞌawdata̱ꞌa̱ndʉ.
Pa̱a̱dyʉts ʉj miits nyajpʉdsʉma̱ꞌa̱ndʉ ma̱ mga̱jpnʉty es ma̱ mnáxʉty,
es ngaxa̱ꞌa̱ñʉts éxtʉmʉ mʉduumbʉ waanʉ jagam ma̱ Babiloñʉ ñax.
44 Esʉ Esteebʉ ꞌyakjʉnáñ:
—Ma̱ ja mʉj it, jam ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm tmʉda̱jttʉ tuꞌugʉ wit tsa̱jptʉjk ma̱ ja Dios tꞌawda̱jttʉ. Dios ja Moisés tyukꞌijxʉ wiꞌix tkójʉt. 45 Es ja nꞌaptʉjkꞌa̱jtʉm tꞌaxá̱jʉdʉ yʉ tya̱dʉ wit tsa̱jptʉjk éxtʉmʉ kuma̱ꞌa̱ñ. Esʉ tya̱dʉ Joswee es diꞌibʉ mʉʉt myiiñ, dyajmiiñ ja wit tsa̱jptʉjk ko Dios dyajpʉdseemy ya̱a̱ ja jekyjyaꞌay es tmooy ja ñax ja israelítʉty. Es dʉꞌʉn ꞌyijttʉ ma̱ ja Davitʉ tiempʉ. 46 Es yʉ Davit pyat ja mayꞌa̱jtʉn Dios wyindum, es ꞌyamdooy es dyajkójʉt tuꞌugʉ tʉjk ma̱ tsyʉʉnʉt ja Dios diꞌibʉ Jakoob ꞌyawda̱jt. 47 Per ja Salomonk, Davitʉ mya̱a̱nk, yʉꞌʉ kyoj ja Diosʉ tyʉjk. 48 Per kyaj ja Dios Tsa̱jpótmʉdʉ tsyʉʉnʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk diꞌibʉ ja̱ꞌa̱y kyejpy. Extʉm jyʉnáñ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ:
49 Dʉꞌʉn ja Dios jyʉnaꞌañ:
“Yʉ tsa̱jp yʉꞌʉts nꞌuñaaydyaknꞌa̱jtypy,
es ja naxwíñʉdʉ yʉꞌʉ ma̱dsʉ ndeky nbʉjtaꞌaky.
¿Diꞌibʉ dʉnʉ tʉjk mgojándʉp esʉts ʉj jap ndsʉʉnʉt,
o ja luga̱a̱r ma̱ts ʉj nboꞌxʉt?
50 Pes ʉjts kʉꞌʉm tʉ nbʉjtaꞌaky tʉgekyʉ yʉꞌʉ.”
51 Es ja Esteebʉ niꞌigʉ tꞌakꞌanma̱a̱ydyʉ:
—Miidsʉty kyaj ꞌyóyʉty ja mwinma̱ꞌa̱ñʉty, pa̱a̱ty kyaj xymyʉdowa̱ꞌa̱ndʉ. Tuk nax tiꞌigyʉty miidsʉty mʉt ja mꞌaptʉjkʉty, taayʉm miidsʉty nandʉꞌʉn xymyʉdsipꞌattʉ ja Espíritʉ Santʉ. 52 Jaꞌa ko yʉꞌʉjʉty ꞌyaxʉktuundʉ nidʉgekyʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ es extʉ dyaꞌoꞌktʉ diꞌibʉ jékyʉp kya̱jx ko myina̱ꞌa̱ñ ja diꞌibʉ jikyꞌa̱jt tʉyꞌa̱jtʉn mʉʉt. Es ko oj myiñ, miits mgʉya̱jktʉ es ꞌyoogʉt. 53 ¡Miidsʉty diꞌibʉ tʉ tꞌaxá̱jʉdʉ ja Diosʉ ꞌyanaꞌamʉn diꞌibʉ jaꞌagyʉjxmʉ anklʉs myajmooydyʉ, kyaj tʉ xymyʉmʉdowdʉ!
Esteebʉ ꞌyeeky
54 Ko yʉ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty tmʉdoodʉ yʉ tya̱dʉ ayuk, ta jyotꞌambʉjktʉ es ñaydyʉtska̱ꞌtʉdʉ jaꞌagyʉjxm ja Esteebʉ. 55 Perʉ Esteebʉ, mooyʉ ja Espíritʉ Santʉ ja mʉkꞌa̱jtʉn esʉ winma̱ꞌa̱ñ es ttun tka̱jxʉt diꞌibʉ Dios tsyejpy, es pyatꞌijxy jam tsa̱jpótm es tꞌijxy ja Diosʉ myʉjꞌa̱jtʉn, es ja Jesús tyanʉ aga̱ꞌa̱ñdsyoo ma̱ Diosʉn. 56 Net ꞌyanma̱a̱yʉdʉ ja Esteebʉ:
—¡Ixtʉ! Nꞌijxypyʉts ja tsa̱jp awa̱ꞌa̱ts, es ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ pyʉꞌa̱a̱y aga̱ꞌa̱ñdsyoo ja Dios.
57 Es diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty tꞌama̱jtstʉ tyatsk kʉdiibʉ tnakymyʉdówdʉt. Ta yaxkaktʉ jantsy mʉk es tmʉdsiptsoꞌondʉ niꞌigʉ ja Esteebʉ es dyaꞌooga̱ꞌa̱ndʉ. 58 Net dyajpʉdsʉʉmdʉ jap Jerusalén es tkuka̱ꞌtstʉ. Es diꞌibʉ tyuundʉ, ja diꞌibʉ ñiꞌʉꞌʉnʉdʉ, tkʉya̱jktʉ ja ñikʉjxyʉdʉ wit es ttukkʉdʉjkʉdʉ tuꞌugʉ ʉna̱ꞌk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Saulʉ. 59 Es ko jam ttsa̱a̱ga̱ꞌtstʉ ja Esteebʉ, net ja Esteebʉ kya̱jxtaꞌaky:
—Windsʉ́n Jesús, axá̱jʉts ja nꞌanmʉja̱ꞌa̱n.
60 Net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ ja Esteebʉ es yaxkeky mʉk:
—Windsʉ́n Jesús, katʉ xypyʉjtaꞌaky ñikʉjxm yʉ tya̱dʉ peky.
Es ko dʉꞌʉn jyʉnáñ, net oj ꞌyoꞌknʉ.
* 7:8 Ix Lukʉs 1:59.