9
Saulʉ jyodʉmbity
Ja Saulʉ kyaj tmastuꞌuty es tkajxykyopkꞌátʉt ma̱ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibáty ꞌyaxá̱jʉdʉ ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ. Pa̱a̱ty oj ñejxy ma̱ ja teedywyindsʉngópk, es tꞌamdooy yʉ ñeky es ñʉjxa̱ꞌa̱ñ ma̱ ja tsa̱jptʉjk jap Damaskʉ, es tꞌʉxta̱ꞌa̱yaꞌañ ja ja̱ꞌa̱y, yedyʉjk toxytyʉjkʉty, diꞌibʉ pyanʉjxtʉp ja Jesús éxtʉm ja Kristʉ, es ttsuma̱ꞌa̱ñ es dyajmina̱ꞌa̱ñ Jerusalén. Es ko ñejxyʉ naty tuꞌam, timja̱ꞌtánʉbʉ naty Damaskʉ ka̱jpnóty, net oj ñimíñʉty mʉk tuꞌugʉ ja̱jʉn diꞌibʉ tsoꞌomp tsa̱jpótm es jyaꞌty ma̱ yʉꞌʉ. Net ja Saulʉ kyʉda̱a̱y naxkʉjxy, es tmʉdooy ko yajmʉgajxy:
—Saulʉ, Saulʉ, ¿ti kots xypyajʉdity?
Net ja Saulʉ dyajtʉʉy:
—¿Mbʉ́n mijts, Windsʉ́n?
Es ꞌyadsoojʉ:
—Ʉjtsʉts Jesús diꞌibʉ mij mbajʉdijtypy. Kʉꞌʉm mnayyajtsayútyʉty éxtʉmʉ yuubʉ ko tnepy yʉ kepyjyʉjptsétsy. Pʉdʉꞌʉk. Nʉjx ka̱jpnóty. Jap myaꞌꞌanʉʉmʉt ti mdúnʉp.
Es ja yedyʉjkʉty diꞌibʉ mʉdʉ naty jyʉdity ja Saulʉ, dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ ko tmʉdoodʉ tuꞌuk kyajxy es kyaj pʉ́n tꞌijxy. Net ja Saulʉ pyʉdeꞌky naxkʉjxy, per ko oj ꞌyijxwaꞌxy, kyaj mba̱a̱t ꞌyokꞌijxnʉ. Es dʉꞌʉñʉ oj myʉnʉjxʉdʉ witsy jap Damaskʉ. Es jap ꞌyijty tʉgʉk xʉʉ wiints, es kyaj kyay ꞌyiiky.
10 Jap Damaskʉ tsyʉna̱a̱y tuꞌugʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ xyʉꞌa̱jt Ananiiʉs, diꞌibʉ pyaduun ja Jesús. Ta ja Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ ijxma̱ꞌtʉngyʉjxm:
—¡Ananiiʉs!
Ta ꞌyadsooy ja Ananiiʉs:
—Nindsʉnꞌa̱jtʉm, tya̱a̱jʉts.
11 Net ja Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ:
—Nʉjx ma̱ tuꞌu diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Tʉydyuꞌu. Ma̱ Juudʉsʉ tyʉjk xyajtʉ́wʉt tuꞌugʉ yedyʉjk, Tarsʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Saulʉ. Ka̱jxtákp yʉꞌʉ. 12 Tʉts ndukꞌixy ijxma̱ꞌtʉngyʉjxm ko mij mdʉkʉ ma̱ ꞌyity es xykyʉꞌʉnikóñ. Ta ꞌyijxpejky jatʉgok.
13 Es ko tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, net ja Ananiiʉs ꞌyadsooy:
—Per Windsʉ́n, may ja ja̱ꞌa̱y tʉ xyꞌanʉʉmʉts wiꞌix tʉ ttuñ axʉʉk diꞌibʉ mij mja̱ꞌa̱yꞌa̱jttʉp Jerusalén. 14 Es tyam myiñ ya̱a̱ nandʉꞌʉn mʉt ja ñeky diꞌibʉ tʉ myoꞌoyʉty yʉ teedywyindsʉ́nʉty, es ttsuma̱ꞌa̱ñ tmatsa̱ꞌa̱ñ yʉ ja̱ꞌa̱y nidʉgekyʉ diꞌibʉ ya̱a̱ mꞌawda̱jttʉp.
15 Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ:
—Nʉjx, jaꞌa ko tʉts nwinꞌixy yʉ ja̱ꞌa̱y es yʉꞌʉts ngaxaampy es tka̱jxwa̱ꞌxʉt ʉjtsʉ njaꞌa ma̱ wiinkpʉ naxwíñʉdʉ, ma̱ ryéyʉty, es nandʉꞌʉn ma̱ israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty. 16 Es ndukꞌíxʉpts wiꞌix mʉk ꞌyayówʉt ʉjtskyʉjxm.
17 Net ñejxy ja Ananiiʉs es tyʉjkʉ tʉgoty ma̱ ꞌyity ja Saulʉ, es tkʉꞌʉnikooñ es tꞌanma̱a̱y:
—Mʉguꞌuk Saulʉ, yʉꞌʉts xykyajxp ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús diꞌibʉ kʉxʉꞌk jap tuꞌa̱jp ma̱ naty mmiñ. Xykyéxyʉts es mꞌijxwa̱ꞌxʉt jatʉgok es ja Espíritʉ Santʉ mmoꞌoyʉdʉt ja mʉkꞌa̱jtʉn esʉ winma̱ꞌa̱ñ es xytyun xykya̱jxʉt diꞌibʉ Dios tsyejpy.
18 Netyʉ oj kyaꞌay Saulʉ wyiinóty éxtʉmʉ a̱jkx nimeeñ, es ꞌyijxpejky jatʉgok. Net ja Saulʉ oj ñʉbety. 19 Ta kyaay ꞌyiky es tpejky ja myʉja̱a̱ jatʉgok, es oj ꞌyakwʉꞌʉmʉ waanʉ mʉdʉ Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkpʉ diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Damaskʉ.
Saulʉ tka̱jxwaꞌxy ja Diosʉ ꞌyayuk jap Damaskʉ
20 Net ja Saulʉ dyajtsondáky tka̱jxwaꞌxy ma̱ ja israelítʉdyʉ tsya̱jptʉjk ko Jesús yʉꞌʉ Dios ja ꞌyUꞌunk, ja Kristʉ. 21 Nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉdoodʉ, net dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ, es ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ:
—¿Tii kyajʉ tya̱a̱dʉ yʉꞌʉjʉty ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ pyajʉdijt es tma̱jtsy ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉjja̱ꞌa̱p ja Jesús jap Jerusalén? ¿Tii kyaj tya̱a̱dʉ yʉꞌʉdyʉ diꞌibʉ ya̱a̱ tʉ jyaꞌty es tmátstʉt pʉ́nʉty kyupʉjktʉp ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn es dyajnʉjxtʉt ma̱ ja teedywyindsʉ́nʉty?
22 Esʉ Saulʉ tka̱jxwaꞌxy mʉt waanʉ niꞌigʉ ja mʉkꞌa̱jtʉn es dyaꞌíxyʉty ko Jesús yʉꞌʉ Kristʉ. Es kyaj tmʉwinma̱ꞌa̱ñbya̱a̱ttʉ wiꞌix ꞌyadsoojʉmbíttʉt ja israelítʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Damaskʉ.
Saulʉ kyeꞌeky
23 Es ko jeky ꞌyijty, net ja israelítʉty ñaygya̱jxʉdʉ es dyaꞌooga̱ꞌa̱ndʉ Saulʉ, 24 per ja Saulʉ yaꞌꞌawa̱ꞌa̱nʉ. Xʉʉñ koots ja israelítʉty ꞌyadʉna̱a̱yʉ ma̱ kya̱jpndʉ́kʉ es dyaꞌooga̱ꞌa̱ndʉ, 25 per ja mʉbʉjkpʉtʉjk tpʉjtáktʉ ma̱ tuꞌugʉ mʉj katsy es dyajjʉna̱jktʉ mʉt ja tejxyñ, tkutʉʉyña̱jxtʉ koots ma̱ ja ka̱jpn nabots. Es dʉꞌʉn dyajkáktʉ Saulʉ.
Saulʉ jyaꞌty Jerusalén
26 Ko Saulʉ jyajty Jerusalén, net ñaybyuwa̱ꞌkʉ mʉt ja diꞌibʉ Jesús ꞌyawda̱jttʉp. Per ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ jap ijttʉp, tsʉꞌkʉdʉ es wyinma̱a̱ydyʉ ko Saulʉ nʉgoo ꞌyandaꞌaky ko tʉ tmʉbeky ja Jesús. 27 Per ja Bernabee yʉꞌʉ oj dyajnejxy es tkʉyajky ma̱ ja apóstʉlʉty es tmadyaky wiꞌix yʉ Saulʉ tʉ tꞌixy ja Jesús tuꞌa̱a̱y es wiꞌixʉ ꞌyanma̱a̱yʉ. Nandʉꞌʉn tmadyaky wiꞌix ja Saulʉ tka̱jxwaꞌxy mʉk a̱a̱ mʉk jot jap Damaskʉ ko Jesús yʉꞌʉ Kyrístʉty. 28 Net ja Saulʉ oj wyeꞌemy mʉt yʉꞌʉjʉty, es jaꞌa mʉʉt ñaxy tyʉkʉ Jerusalén, 29 es myadya̱ꞌa̱ktʉ es ñaygyajxytsyiigʉdʉ mʉt ja israelítʉty diꞌibʉ ka̱jxp grieegʉ. Per tadʉ ja̱ꞌa̱yʉty yaꞌoogándʉp ja Saulʉ. 30 Es ko ja Saulʉ ja myʉguꞌuktʉjk tnija̱ꞌa̱dʉ, net tmʉnʉjxtʉ ma̱ Sesareeʉ ka̱jpn. Ko jap tsyoꞌoñ, ta ñʉjxnʉ ma̱ kyuga̱jpnʉty jap Tarsʉ.
31 Agujk jotkujk tsyʉna̱a̱ydyʉ ja mʉbʉjkpʉtʉjk jam Judeeʉ ña̱a̱xóty, Galileeʉ es Samaaryʉ, es myʉjwiinʉdʉ ja myʉbʉjkʉn. Dʉꞌʉñʉm ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm twindsʉꞌʉgʉdʉ, es mʉt ja Espíritʉ Santʉ pyudʉjkʉn ñimayʉꞌadʉꞌʉtstʉ.
Eneeʉs ꞌyagʉdaꞌaky
32 Es ko Peedrʉ tkuꞌijxy ja myʉmʉbʉjkpʉty, nandʉꞌʉn oj ñejxy ma̱ Liidʉ ka̱jpn tkuꞌixa̱ꞌa̱ñ diꞌibʉ Dios jyaꞌayꞌa̱jttʉp jap. 33 Es tpaty tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Eneeʉs, diꞌibʉ naty tʉ kyoꞌkna̱a̱yñʉ tuktujk jʉmʉjt es tʉ ꞌyijnʉ xux. 34 Esʉ Peedrʉ ꞌyanma̱a̱yʉ:
—Eneeʉs, Jesukristʉ myaꞌꞌagʉdákʉp. Pʉdʉꞌʉk. Winyaꞌabʉ mmabajn.
Net ja Eneeʉs pyʉdeꞌky ko yaꞌꞌanma̱a̱y. 35 Es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Liidʉ es Sarón tꞌijxta̱a̱ydyʉ ko ꞌyagʉdaꞌaky ja Eneeʉs. Ta tmastuttʉ ja jyeky winma̱ꞌa̱ñʉty, es tpanʉjxtʉ ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkʉn.
Dorkʉs jyikypyeky
36 Ma̱ ja Jope ka̱jpn, jaa tuꞌugʉ toxytyʉjk tsyʉna̱a̱y diꞌibʉ Jesús ꞌyawda̱jtypy. Jaꞌa xyʉꞌa̱jtypy Tabitʉ, diꞌibʉ ayuk wimbʉdsʉʉmp grieegʉ Dorkʉs. Tya̱dʉ toxytyʉjk tim tuump yajxón es tpudʉkʉ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ ayoodʉp. 37 Net pya̱ꞌa̱mbejty ja Dorkʉs es ꞌyeꞌky. Net yajpujy ja ñiniꞌx es tpʉjtákʉ ma̱ tuꞌugʉ kwartʉ tuk nikʉꞌʉybyʉ. 38 Jope yʉꞌʉ myʉwingón ja Liidʉ. Es jaꞌa ko diꞌibʉ ꞌyawda̱jttʉp ja Jesús tnijáwʉdʉ ko Peedrʉ naty ꞌyity Liidʉ, net tkajxtʉ majtskʉ myʉguꞌuk es tꞌanʉʉmʉdʉt ja Peedrʉ:
—Jottʉgoy, joꞌom Jope.
39 Net ja Peedrʉ oj ñejxy mʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty. Es ko jyajty, ta yajmʉnejxy ma̱ ja kwartʉ ma̱ ꞌyity ja oꞌkpʉ Dorkʉs. Es nidʉgekyʉ kuꞌekytyoꞌoxyʉty jyʉꞌʉy ya̱ꞌa̱xtʉ, es ttukꞌijxtʉ Peedrʉ ja witʉ jembyʉ esʉ wiingátypyʉ wit diꞌibʉ Dorkʉs yajkojy ko jyikyꞌajty. 40 Net ja Peedrʉ tꞌanma̱a̱y yʉ ja̱ꞌa̱y es pyʉdsʉʉmda̱ꞌa̱yʉt nidʉgekyʉ. Net ja Peedrʉ ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ es kya̱jxtáky, tnaxmʉꞌijxʉ ja oꞌkpʉ Dorkʉs es tꞌanma̱a̱y:
—Tabitʉ, pʉdʉꞌʉk.
Net ja Dorkʉs dyajwaꞌxy ja wyiin. Es ko tꞌijxy ja Peedrʉ, ta wyaꞌtskujkʉ. 41 Net ja Peedrʉ tma̱jtsy kyʉꞌʉgʉjxy es dyajpʉdeꞌky. Net tmʉgajxy ja Dórkʉsʉ myʉguꞌuk esʉ kuꞌekytyoꞌoxyʉty, es ttukkʉdʉjkʉ jiiky. 42 Es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y tnija̱ꞌa̱dyaaydyʉ jap Jope ko Dorkʉs tʉ jyikypyeky, es may tmʉbʉjktʉ ja Jesús éxtʉmʉ Wyindsʉ́n. 43 Peedrʉ oj wyeꞌemy kana̱k xʉʉ Jope ma̱ ja poꞌogoꞌtspʉ Simongʉ tyʉjk.