6
Bepaŋdi kwetfoloŋ meeniŋ’walaŋ haatihatihik kaune kadakaguk
Meeniŋdi kwet foloŋ kisaŋ ulihakalune wabihiye maaŋ fe mintagiŋ. Nai uŋaniŋ Bepaŋ’walaŋ mihiŋiyedi* meeniŋ’walaŋ wabihiye folonamandaphik momohi yabunadigalika tigiŋ. Unduŋ tiŋa yegiŋ e yabusilodagiŋ indigoŋ tuwot taamuhiye yehiŋegiŋ. Kaŋ Wapumdi indiŋ yoguk, “Nu’walaŋ munabutdi meeniŋ foloŋ yagigi mu halaak. Meeniŋ adi kwetdi tutumbagut, adi folooŋ gitnemnit doktiŋa kwet foloŋ hatihatiŋiŋdi kotigoŋ gulet 120 mu kalakapmewaak.” Nai uŋaniŋ adi Bepaŋ’walaŋ mihiŋiye adi kwet foloŋ tamdut kiula hatibune meeniŋ kakahi gili hinek mintaaŋ wouhiye gigit loloŋnit hatigiŋ.
Kaŋ nai uŋaniŋ Bepaŋdi kwet foloŋ diweeŋ metam hogohogok tififile mebimebi kisaŋ tigiŋ yabuguk. Tiŋa welehik ginaŋ nemek hogoli titindok hogok nadisuyagiŋ. Unduŋ tubune Wapum adi kwet foloŋ meeniŋ maŋgoŋde yehitubumintagut yoŋa nadimulahuda tuguk. Unduŋ doktiŋa Wapumdi indiŋ yoguk, “Meeniŋ yehitubumintagut hogohoghok yehitubuliwe tibene liwedapmaŋ tineeŋ. Kwet foloŋ kotigoŋ mu hatineeŋ. Kale eŋ kaleŋgiŋgiŋ eŋ bagi eŋ nemenemek wanakaŋ hogohogk liwedapmaneeŋ.” Kaŋ Wapum ne adi maŋgoŋde yehitubumintagut yoŋa welemulap wapum nadiguk. Noa kubugoŋ adi Bepaŋdi kaune utumba hinek tuguk.
Yoŋ adi Noa’walaŋ mede kahat. Adi kubugoŋdi meeniŋ lekiŋgoŋhik ginaŋ hatiŋale titiŋ didimeniŋ tuluguk, unduŋ tiŋa Bepaŋdut kifolok hinek tugumuk. 10 Kaŋ adi’walaŋ mihiŋiye 3 wohiye Sem, Ham eŋ Yafet. 11 Eŋ meeniŋ noli kwet foloŋ hatigiŋ adi adi Bepaŋ namanda foloŋ kadakaniŋ kaka tubune kadakaniŋdi kwet tokidapmaŋ tiŋa hakuk. 12 Unduŋ tubune Bepaŋdi kwet kaune kadaka hinaka tuguk. Tiŋa kwet foloŋ me diniŋ hatihati eŋ titiŋhik kaune fifile eŋ giyoŋgiyoŋeeŋ tubudapmaguk.
Fiye 6:13-22 Bepaŋdi Noa Muwagedok Mede Niŋguk.
13 Unduŋ doktiŋa Bepaŋdi Noa indiŋ niŋguk, “Nu yadi kwet foloŋ metam’walaŋ nai dapmandok nadikwambundalat. Adi adi kadakaniŋ tubune fifile eŋ gioŋgioŋe tubune kwet agaŋ kadaka hinek tilak doktiŋa nu tubuliwe tibit. 14 Unduŋ doktiŋa du bem miminiŋ fofooŋ fiŋa wondi muwage wapum tutumbawaaŋ. Tiŋa yewaaŋ e muwage wapum tutumbaaŋ dobu dobu titaune yotmaaŋ fee mintaneeŋ. Kaŋ maaneŋkade be sigineŋkade nipmekdi gali hafiyeune tehewaak. 15 Muwage tuwolitŋiŋ adi indiniŋ tibaaŋ. Kweheyeniŋ e 450 fit, eŋ batei e 75 fit eŋ koloŋ e 45 fit§, undiniŋ tutumbawaaŋ. 16 Eŋ kii namokopŋiŋ e, 18 insis** wendok tuwolit tubudapmawaaŋ. Talik fofoŋŋiŋ adi muwage gagayeŋ kamewaaŋ. Falikŋiŋ e, lufomkulitniŋ kiwahiŋ tutumbawaaŋ. Kainiŋ hinek e niŋ, lekiŋgoŋ niŋ agaŋ wohiŋ bokineŋ hinek niŋ unduŋ tutumbawaaŋ. 17 Kaŋ nu yobene ime gabuŋ wapum bediŋa buŋa kwet foloŋ nemek hatihati hinit kunum falipmeŋ halaak hogohogok yehitubukadaka-dapmawaak. Nemenemek hatihati diniŋ munabutnit hatiiŋ hogohogok kadakadapmawaak. 18 Dukut adi folokfolok folooŋ hinek tilat. Du yadi muwage foloŋ looŋ hatibaaŋ. Du da eŋ tamge eŋ mihige nabugeye adi wanaŋ dukut muwage foloŋ looŋ hatineeŋ. 19 Eŋ nemenemek hatihatinit kwet foloŋ hatiiŋ liwedapmaneneŋ doktiŋa lufom lufom maaniŋ taamuniŋ yeheŋeune muwage foloŋ wanaŋ loneeŋ. 20 Bagi mebimebi eŋ kale mebimebi, miŋgembet be kaleŋgiŋgiŋ mebimebi adi’walaniŋ lufom lufom buŋa dukut wanakaŋ muwage ginaŋ looŋ youlidok hatineeŋ. 21 Tiŋa nanaŋe nanandok u be u hatak tuwolit ugamali bopneeŋ muwage maaneŋ boiwaaŋ. Kaŋ wondi da be, bee kale bagi heki hide’walaŋ hatihati ulihiwaak.” 22 Kaŋ Noa adi Bepaŋdi yoguk wondok tuwot maŋiŋ tubulodaaŋ undugoŋ hinek tuguk.
* 6:2 Bepaŋ’walaŋ mihiŋiye—Mede wendiniŋ mebi hinek mintadakale mu tilak doktiŋa nadinadi me hekidi kiyonadi kougoŋ tiiŋ. Nolidi adi Bepaŋ’walaŋ aŋelo binek yoiŋ. Eŋ nolidi adi mapme fafaŋehi binek yoiŋ. 6:15 Woŋ adi 130 mita. 6:15 Woŋ adi 22 mita. § 6:15 Woŋ adi 13 mita. ** 6:16 Woŋ adi haf mita.