7
Jesudi titiŋhik komidok mede yeniŋguk
(Matiyu 15:1-9)
1-5 Falisi heki eŋ Yodoko Mede hinale Jelusalemhi bugiŋ adi kiula buŋa Jesu kagiŋ. Tiŋa ila mihiŋiyedi nanaŋe nagiŋ yabuŋa indiŋ niŋgiŋ, “Dediŋ doktiŋa mihigeye adi wapuhiniye’walaŋ titiŋhik diniŋ yodoko u lahula nanaŋe nanaŋdok kohohik mu youtela hogok naiŋ.” Juda me heki adi mamahi-papahiyedi koom tagiŋ uŋakoŋ keleŋ tagiŋ doktiŋa unduŋ niŋgiŋ. Nanaŋe nanene kohohik adi koom youtekagiŋ unduŋ youtela nayagiŋ, be nanaŋe me nolidi yetiŋa moŋgo buune tuwayagiŋ adi hogok mu hinayagiŋ, timeŋ youtet tiŋa hinayagiŋ, be kabot, maliŋ, ime gitnaŋdok tout, mutehik adi youtetdok talii kamegiŋ undugoŋ hinek keleeŋ youtela moŋgo hatiyagiŋ.
Unduŋ doktiŋa ninadigiŋ kaŋ indiŋ yeniŋguk, “Koom polofet Aisaiyadi yalaŋ-me hiditok-ku mede biyagoŋ hinek indiŋ yoguk. ‘Mebop yeŋ adi mahikdi hogok naniutumbaaŋ welehikdi mu nabukahileiŋ. Bepaŋ’walaŋ mede yoŋa kwetfoloŋ me’walaŋ mede keleŋila nu naniutumbaiŋ wondi folooŋnit mokit tilak.’ Bepaŋ’walaŋ mede agaŋ bikabuŋa kwetfoloŋ me’walaŋ mede hogok tagimneeŋ hatiiŋ hidi.”
Unduŋ yeniŋa kotigoŋ tomboyoula indiŋ yeniŋguk. “Hidi Bepaŋ’walaŋ mede bikabuŋa hide’walaŋ nadinadihik hogok keleeŋ indiŋ tiiŋ. 10 Mosesdi ‘Du maaŋge baha’walaŋ mede tiloloŋ titiŋdok’ yoguk, eŋ ‘Nebek niŋdi mimbeu medehaki yenimbune kaŋ ulukumuŋ titiŋdok’ yoguk. 11 Iŋgoŋ hidi indiŋ yoiŋ. ‘Nebek niŋdi miŋ be beu indiŋ nimbetik: Nemek du gamuŋa gehiulihidok u agaŋ Bepaŋdok siloŋ timilat, 12 adi unduŋ kedem yoŋa mimbeu mu yehitubu-lodaluwaak.’ 13 Hidi unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ mede yotubufit tiiŋ. Eŋ Bepaŋ’walaŋ mede fee undugoŋ ulamoŋgofoiŋ.”
Nemek fakaŋniŋdi me welehik mu tubukadakalak
(Matiyu 15:10-20)
14 Unduŋ yeniŋa metam kotigoŋ kutiyenimbu buŋa bopneune yeniŋguk, “Mede i hanimbene nadiŋa nadidakale hinek tineŋ. 15-16 Nemek fakaŋniŋdi meeniŋ maaneŋ folak wendi kadakaniŋ mu tilak, moŋ hinek. Me maaneŋ hali fakaŋ labulak wondi biyagoŋ kadakaniŋ tilak.”*
17 Unduŋ yeniŋa yot maaneŋ foune mihiŋiyedi mede u mebi yodakaleune nadidok yo niŋgiŋ 18 kaŋ yeniŋguk, “Hidi adi me noli dabugoŋ, nadinadihinit mokit. Mede deti mu nadidakaleiŋ? Nemek fakaŋniŋdi me maaneŋ fooŋ 19 weleŋ mu tubukadakalak. Adi kaba gineŋ ila fooŋ dapmaaŋ kumobom gineŋ folak doktiŋa wondi kadakaniŋ mu tilak.” Unduŋ yenindakaleeŋ yoguk, “Nanaŋe hogohogok adi nanaŋdok hogohogok.”
20 Tiŋa tomboyoula indiŋ yoguk, “Nemek me welehik maaneŋ hali labulak wendi kadakaniŋ tilak. 21 Kaŋ welehik maaneŋ kadakaniŋ indihidi labiiŋ: Nadisu kadakahi, kefifile titiŋ, kubo titiŋ, mehinek widihikumuŋ titiŋ, 22 nehi wapumgoŋ moŋgotdok titiŋ. Eŋ nemek kadakahi noli, me niŋ bomboŋ fofohi tinahukulune me nolidi nu tibit dabugoŋ adi tilak yo kakwihita tiiŋ, be sigitiŋalo tiiŋ, be me yeniwoliwolike tiiŋ, be me yalaŋ yeniiŋ. 23 Nadinadi undihidi me maaneŋ labuŋa mehinek yehitubu-kadakalak.”
Tam niŋdi Jesu nimbulabulaye tuguk
(Matiyu 15:21-28)
24 Unduŋ yeniŋa Jesu Taiya yokwet wapumneŋ uguk. Wooŋ kabup hebihale yot maaneŋ foguk iŋgoŋ dediŋ tiŋa kabup hale tuguk. Metam nadidapmaŋ timiyagiŋ 25 doktiŋa tam niŋ waabiŋiŋ yabapnit adi pilap hinek buŋa Jesu kayoŋ foloŋ maaŋ hali nimbulabulaye tuguk. 26 Tam u Gilikniŋ, ala yolikweli Fonisiya. Adi waabiŋiŋ Jesudi yabap kelemimbek yo buŋa niŋguk. 27 Kaŋ Jesudi indiŋ niŋguk, “Wapmihi’walaŋ nanaŋe yolom moŋgola kamo yemtoine tuwot mu tibek, doktiŋa timeŋ adi wapmihi nehi naaŋ tuwot tubune.”
28 Unduŋ yobune mede toboniŋ indiŋ tubu-udanemiŋguk, “Wapum, unduŋ iŋgoŋ oŋ, kamo heki adi wapmihi’walaŋ nanaŋe munamunam bahiŋ gineŋ maune uŋgoŋ naiŋ.”
29 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ niŋguk, “Medege unduŋ tubu-udanelaŋ doktiŋa kedem yokede wooŋ waabige kedebaaŋ hatak kaweŋ.” 30 Unduŋ niŋa niŋkulune wooŋ waabiŋiŋ agaŋ kedebaaŋ halune wo kaguk.
Jesudi me kauleŋ tubukedebaguk
31 Unduŋ tiŋa kwet u bikabuŋa Saidon kwetneŋ yokwet wapuhi 10 yalakapmeeŋ wooŋ Galili Imeŋgwaŋneŋ wosuwaguk. 32 Uŋgoŋ wosuwaguk kaŋ metamdi me niŋ magi kauleŋ mede mu yoluguk nagila buŋa Jesudi kohoŋ me folooŋ foloŋ kameune kedebawek yo niŋgiŋ. 33 Kaŋ mehinek fee hakiŋ doktiŋa Jesu adi me u nagila nehi hogok wooŋ kohoŋ yalaki sumulune me magi ginaneŋ foguk, kaŋ maluluk ne kohoŋ foloŋ suwambali me kauleŋ mebelemŋiŋ wehemikuk, 34 tiŋa kunum foloŋ diweu loune munabut tiŋa indiŋ yoguk, “Efata.” (Indi’walaŋ mede foloŋ adi “tombek”).
35 Unduŋ yobune me u magi tombune mede kedem nadiguk, eŋ mebelem maaŋ lodaune mede kedem yoguk. 36 Unduŋ tiŋa metam mu yobihitneŋ yeniŋguk, iŋgoŋ adi gigine tiŋa gibita yoyaugiŋ. 37 Yobune metamdi mede u nadiŋa nadiune beweniŋgoŋ hinek tubune indiŋ niŋgiŋ, “Nemenemek momooŋ hinek tiŋa me mede mu nadiiŋ be yoiŋ yehitubu-kedebaune mede yoiŋ eŋ nadiiŋ.”
* 7:15-16 Nadinadi me nolidi indiŋ yoiŋ. Mede diki indiŋ, “Nebek niŋ adi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwek.”