9
Jesu Saulo ta blite Jesu gerua gai ulia
1-2 E suiale gire Saulo me chegu ta chuge kwian Jesu gerua gaba oña gbe gwaleda geru Jesu giti gdale, Saulo mo ta gbu chage kwian Jesu gerua gaba nate gadale diali. Chui gbaite Saulo mo ta gbu joge una Damascoge, malen ama jo kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri ngwadi chada kade chugagwallage jogedale una Damascoge, ene ama joge chke una Damascoge gire ama ñage chada e kaite kwian u mo litangwa Chube gerua jwanngwa chugagwallage, chada e gerule Saulo ñage kwian Jesu gerua ganga kwian muire onbre gai nate dbadale tkale skage Jesu gerua giti una Jerusalénge. Saulo kle chage jonkare una Damasco ngnagu, Saulo jo kodi una Damascoge gire jonke jichra chra chiu nga ngaña giti chratigunga blike Saulodi tangle. Jichra chralla kote Saulo jo chke dba gire Saulo geru keruchugu gerule:
—Saulo, Saulo, ¿mineade ba kle age cha dollale cha gbe boi tanre daga ngwale?
Saulo jaindunga:
—¿Ba chema kle gerule cha ole?
Saulo geru keruchugu gerule kwaite:
—Cha Jesu, cha amaña nate ba kle chage age cha dollale cha gbe boi tanre daga ngwale. Cha gerule ba ole, chkede gdate, chagede gwangerugu una Damasco ngnagu, una ege geru ketabe bage ba agedale giti ulita chui aige gwangerugu.
Kwian kledu chage Saulo ole ule gwagedu Saulodi boi ene ama gwa giti ama kwachiu tanre Saulo giti. Ama geru keruchugu gerule Saulo ole, agwa ama me gwagedu kwiandige, ama geru alin keruchugu gerule Saulo ole. Saulo chku gdate, ama gwagwa jraunnga agwa me ñadu ten. Kwian kle chage Saulo ole Saulo gau koge Saulo du una Damascoge. Saulo jo chke una Damascoge, chui gbamai Saulo me ñadu ten ni Saulo blidu ni chi jau.
10 Una Damascoge kwian Jesu gerua gaba gdaite kada Ananías kle toi, Jesu chku gerule Ananíage gbire, Jesu ama ka jun:
—¡Ananías!
Ananías jaindunga:
—¿Llema cha Chugagwalla?
11 Jesu gerudu Ananías ole:
—Mo gbe biale, joga chage jon kada Tainkwlige jegwale, eni kwian kada Judas ulla kle, ba geru kade Judage kwian una Tarsomu giti kadakle Saulo, Saulo kle Judas ngwadi gerule Chube ole. 12 Saulo gbi chugu ba jo chke ama ngwadi ba ko gbu ama chuga giti, ene ama ñadu tenni naskuni. Saulo gbi chugu ene ba ole, Sauloge uñale ba kada Ananías.
13 Ananías Jesu keruchugu gerule ene, gire Ananías gerudu:
—Cha Chugagwalla, kwian tanre gerudu cha ole Saulo giti, ama kwian me no, ama agedu me no kwian ba gerua gaba ole una Jerusalénge. 14 Nege ama kle chage aini kwian banu gai nate. Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwallage ama chada kadu, chada e gerule ama ñage kwian ba gerua gaba gai nate dbale skadige.
15 Jesu gerudu Ananías ole:
—Joga, ba kle gerule kare ama giti e ulia, agwa nege cha ama gau mau alin kagadale cha gerua dbe kwian tanrege, ama be cha gerua kete kwian israelitage kwian me israelitage kaire ama be cha gerua kete kwian nga ulitamu chugagwallage, cha be ama kage cha gerua trage kwian ene ole. 16 Cha gerua dbe gdale ama be boi tanre daga ngwale kwian cha gerua dollale kote.
17 Jesu gerudu ene Ananías ole, gire Ananías mo ta gbu joge Judas ullage Saulo kle ngwadi. Ananías jo chke gwa Saulo kle ngwadi gire Ananías ko gbu Saulo chuga giti, Ananías gerudu:
—Daba Saulo, Chugagwalla Jesu medu bage jon ba chiu kare giti, Jesu amaña cha kagu aini ba chudaboi, ene cha giti Jesu be ba gwagwa gbeni naskuni kaire Jesu be Chube Oña kete bage, ene ba be chege ama kirallaske geru Jesu giti dbangale.
18 Ananías gerudu ene Saulo ole gire sugeti Saulo gwagwa kea kwara jwatunga gwagwage gire Saulo ñadu ten naskuni. Saulo chku gdate, ama jo chi ngwadi, eni Ananías ama ñeu chiske gau ngaña chigage Jesu kalla giti. 19 Gire Saulo joni gudegu, blidu, ama kira chkuni naskuni.
Saulo mo ta gbu chege toi chui gweale ule kwian Jesu gerua gaba ole una Damascoge, 20 eni Saulo chagedu gerule no Jesu giti u mo litangwa Chube gerua jwanngwa ulitage una Damascoge, Saulo gerudu kwian israelita ulita ole Jesu giti Jesu ulia Chube Kirolla. 21 Kwian israelita ulita bai Saulo keruchugu gerule Jesu giti chegu tañachuge tanre Saulo kle gerule no Jesu gitidi, kwian e ulita gerudu modi Saulo giti:
—¿Saulo e me onbre amaña chagedu kwian Jesu gerua ganga gai nate una Jerusalénge dbale skadige? ¿Onbre e me amaña chiu aini una Damascoge kwian Jesu gerua gaba gai nate ketadale kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwallage tkale skage? —kwian israelita ulita gerudu ene modi Saulo giti.
22 Agwa Saulo gerudu Jesu giti dare ma no kira ole diali, ama gerudu no trate Jesu e amaña Chube gerudu sbali be kage kwian alin kwian jwanngale siere, e Jesu amaña. Kwian israelita ulita kle toi una Damascoge Saulo keruchugu gerule ene Jesu giti, sugedu ama ulitage Saulo kle gerule ulia, malen ama ulita chegu kamne me ñadu gerule dare.
23 Saulo Jesu uñu chuia jo tangle sbali gire kwian israelita ulita me Jesu gerua gaba mo ta gbu Saulo gweda Jesu gerua trage gdale. 24 Agwa Sauloge chku uñale kwian ta ama gwakalinda, kwian kle ama manade ngwange una ugakallage nga ju nga jere, ama manakle ngwange gwadaleda. 25 Kwian Jesu gerua ganga gweale Saulo chudabo, ama Saulo gbu ski kweri toli gire ama Saulo tku dbige skige ngajrege una gerea gití dbige kwian me kle Saulo manade ngwadi. Ene Saulo tiendu gitiru kwian tadu Saulo gwakalindage una Damascoge, joni una Jerusalénge.
Saulo joge chkeni una Jerusalénge
26 Saulo jo chkeni una Jerusalénge, gire diali Saulo tadu mo litakalin kwian Jesu gerua gaba ole, agwa kwian ulita kendunga mo lite Saulo ole. Uñale kwian e ulitage Saulo kwian agenga me no kwian Jesu gerua gaba dollale, ama ulita tañachugu Saulo me nu Jesu gerua gaba ulia, malen kwian kendunga Saulodi. 27 Kwian Jesu gerua ganga ulita tañachugu ene Saulodi agwa ama gdaite kada Bernabé Saulo chudabo, ama Saulo du kwian Jesu gerua ketanga gdataboko giti gdaboke kledu ngwadi. Bernabé gerudu Saulo giti kwian Jesu gerua ketanga ole, Bernabé gerudu:
—Saulo jo chage jonkare una Damasco ngnagu, gire Chugagwalla Jesu medu Sauloge, gerudu Saulo ole jonke, Jesu Saulo ta blitu, Saulo jo chke una Damascoge gire eni Saulo geru Jesu giti ketu kwiange trate no ulita kira giti.
Bernabé gerudu ene Saulo giti kwian Jesu gerua ketanga ulita ole. 28 Bernabé gerudu giti kwian ulita Jesu gerua gaba una Jerusalénge me kwachiu dare Saulodi, ama ulita Saulo gau ngwange no ama daballale Jesu giti, gire Saulo chegu una Jerusalénge toi ule kwian Jesu gerua ganga ole, ama chagedu geru Jesu giti trage trate no kira giti kwian tanre ole una ege. 29 Saulo geru Jesu giti tragu kwian israelita gerunga griego ole, kwian e mo ka dodaduda Jesu gerua giti Saulo ole, Saulo gerudu no Jesu giti, agwa kwian israelita gerunga griego gerudu me no Jesudi Jesu dollale, kwian e mo ta gbu ule Saulo gweda Jesu gerua gdale. 30 Kwian Jesu gerua ganga ulitage chku uñale kwian ta Saulo gwakalinda, gire ama ulita Saulo du una Cesareage, una ege Saulo kagle duge una Tarsoge Saulo jwiage.
31 Gire chui sbali kwian Jesu gerua dollale me chagedu dare kwian Jesu gerua ganga nate tkale skage Jesu gerua gdale, kwian Jesu gerua ganga ulita nga Judeage nga Galileage nga Samariage chegu toi no me boi daga ngwale Jesu gerua gdale. Chube Oña kwian Jesu gerua ganga ulita chudabo tanre, ene kwian kira gau toi ma no Jesu takalin kare, kaire kwian mo ta gbu Jesu gai dage ma no ulia mo Chugagwallale. Diali kwian na dare Jesu gerua gau ulia, gire ama ulita mo litu ule kaire daba na ulita ole Jesu geruadi.
Pedro Eneas dodade Jesu kiralla giti
32 E suiale Pedro kledu chage basale kwian Jesu gerua gabadi nga gweale Judeage gire Pedro jo tienda kwian nu Jesu gerua gaba kle toi una Lidagedi. 33 Una Lidage onbre gdaite kada Eneas skwendu Pedroge oga, onbre e kledu oga chura gdapa ama me ñage chage, ama kle ankwa giti chui gdale, ama skliebadba trate jegwale ama me ñage chage. 34 Pedro gerudu onbre e ole:
—Eneas, Jesucristo kiralla giti cha ba dodade. ¡Chkede gdate, gbengwa blinga, chagede!
Pedro gerudu ene Eneas ole gire Eneas chku bduge blike chku gdate, ama jo chkeni no ulita trate Jesucristo kiralla giti. 35 E chku uñale kwian ulitage kle toi una Lidage kaire kwian kle toi nga kada Sarónge, kwian e ulita gwagedu Eneadi chage no trate, kwian ulitage sugedu Pedro ama dodadu Jesucristo kiralla giti, gire kwian ulita nga e ulitage Jesu gerua gau ulia.
Pedro muinga kada Dorcas jaba gbeni gwade
36 E suiale una Jopege muinga gdaite Jesu gerua gaba kada Tabita kledu toi, muinga amaña kwira griegole kada Dorcas. Muinga e diali tañachugu age no daba na alin daba na bai me lle molen chudaboi no diali. 37 Chui gbaite gire Dorcas ogadu Dorcas jokeda. Kwian Dorcas jaba gligu gire Dorcas jaba gbu uge ngaña gbengwage ama suiale kle age kare. 38 Una Jope chege kodi una Lidage, una Lidage Pedro kledu. Chku uñale kwian Jesu gerua gabage toinga una Jopege Pedro kledu una Lidage, gire kwian boke una Jopenu kagle joge gerule Pedro ole una Lidage: “Ba kadákle una Jopege ba joge blike, me manade.” Kwian boke e jo chke Pedro ngwadi gerudu ene Pedro ole, 39 gire Pedro jo kwian boke ole una Jopege. Pedro jo chke gwa Pedro dule uge ngaña Dorcas jaba kle gbaba ngwadi. Muinga tanre chegeba oli ñengulallage kledu eni olire Dorcas jabadi. Dorcas kledu gwade gire Dorcas nu ñometra jegaba tanre daba chudaboagda, muinga chegeba oli ñengulallage ñometra gweale e Dorcas nu jegaba ama alin kaitu Pedroge olire tanre Dorcas nate. 40 Pedro kwian ulita kle Dorcas jabadi tangle kagu jondoi gire Pedro jongnagwa skutu dba Pedro gerudu Chube ole Dorcas jaba gbeni gwade giti. Pedro gerudubi Chube ole Dorcas jaba giti gire Pedro gwagedu Dorcas jabadi, Pedro gerudu:
—Tabita, ¡chkede bduge!
Pedro gerudu ene gire Dorcas jaba chkuni gwade naskuni ama gwagwa jraunnga, ama gwagedu Pedrodi gire ama chku bduge. 41 Pedro Dorcas gau koge Dorcas chudabo chke gdate. Gire Pedro muinga oli ñengulallage kaire kwian na ulita Jesu gerua ganga kledu ne ngwadi, Pedro kwian e ulita kaduni, Pedro Dorcas kaitu ama ulitage Dorcas kleni gwadeni. 42 Pedro Dorcas jaba gbuni gwade ene gire e chku uñale kwian una Jopemu ulitage, e giti kwian tanre una ege mo ta gbu Jesu gerua gai ulia. 43 Pedro chegu chui ngle una Jopege Jesu gerua trage kwian ole, Pedro toidu kwian kada Simón ullage Simón bda kwara dodanga.