23
Nane Yesus tumba Pilatus tugum kinaig
(Mateus 27.1-22; Markus 15.1-5; Yohanus 18.28-38)
Kile nane ŋakmba tiŋga Yesus tumba gabat suŋgo Pilatus tugum kumba ka nu pasa mbolŋge te-timba sakinaig: Taŋgo te nu sine Zu mbal didika ndin ŋayonu tumsiŋgit. Nu sine takis ndametiŋ Sesar nda tambim tuku saka nuŋe miroŋ gabat suŋgo ye Kristus ŋgate ŋga Pilatus sanaig.
Kile Pilatus nu ndek Yesus kusnana: Ne Zu mbal tuku gabat suŋgo e ŋga kusnana le nu lafumba sana: Ne sakate not ŋgina. Taŋakina le Pilatus nu pris gabat mbal maŋgur suŋgo ta saniŋgina: Ye taŋgo te mbolŋge mbar ande kaŋger ndawet ŋgina le nane saŋgri maramba sanaig: Nu taŋgo pino wamdus kuagnekate. Nu Galileaŋge tugu pilmba kumba ka te promba Yudea tumbraŋ ŋakmba mbolŋge nuŋe wam pagu pasa niŋmba likate ŋginaig. Taŋaka sanaig le nu pasa ta ismba taŋgo te Galileanu e ŋga kusnaniŋgina le nane au ŋginaig.
Galilea ma kulatkanu taŋgo Herodus nu ait ta mbolŋge Yerusalemŋge minna tukunu Pilatus nu afu saniŋgina le nane Yesus tumba Herodus tugum kinaig.
Nane Yesus tumba Herodus tugum pronaig
Herodus nu Yesus kaŋgermba gare suŋgona. Ta ndaŋam? Nu o buk Yesus tuku nyu ismba nu wam kitek saŋgrinu ande kuwa le kaŋgeram tuku wamdus suŋgo ŋak minna.
Herodus nu ndek pasa gudommba nu kusnana ta Yesus nu lafu ndamba maninok minna. 10 Nale taŋamba minnaik le pris gabat kusem pasa bitekŋganu mbal nane saŋgri maramba pasa tugu gudommba Yesus mbolŋge patika minnaig.
11 Kile Herodus nuŋe kame mbal ndoŋ Yesus aza pile-pilemba nzumil te-tunaig. Taŋamba Herodus nu gabat suŋgo tuku tawi siluk tumba nu afu saniŋgina le tumba luka Pilatus tugum kinaig.
12 Pilatus le Herodus nale buk muŋgu ŋgueu ŋak minnaik ta ait ta mbolŋge nale wamdus ulendinaik.
Pilatus nu Yesus balewaig ŋga saniŋgina
(Mateus 27.15-26; Markus 15.6-15; Yohanus 18.39-19.16)
13 Kile Pilatus nu pris gabat kame gabat sugo sugo taŋgo pino ŋakmba wikina le pro maŋgurkinaig le saniŋgina: 14 Tane taŋgo te tumba ye tugum te promba nu taŋgo pino didika ndin ŋayonu tumniŋganu ŋgade ta ye tane am mbolŋge nu tuku pasa isit ta tane nu mbaranu ŋgade ta ye kaŋger ndawet. 15 Herodus nu mata mbar ande nu mbolŋge te-sili ndaka maŋ kukulat le ye tugum te prowat. Tane isap. Nu kumam tuku wam ande ke ndakina tukunu 16 ye nu tumba kame mbal niŋgi le ŋgusmba kusrewaig le kaŋgat ŋga saniŋgina. 17 (Yar mindek Pasowa tuku ait mbolŋge Rom gafman nu muliŋ kilanu taŋgo ande paska Zu mbal niŋganu).
18 Kile nane ŋakmba ŋgumbeyumba sakinaig: A ... Barabas paska siŋga. Taŋgo te balewa ŋginaig. 19 (Barabas nu taŋgo afu kilmba Yerusalemŋge gabat kame afu ndoŋ kame bumba nuŋge ande balena le muliŋtumba wandekŋge pilnaig tuku).
20 Pilatus nu Yesus paskam saka maŋ saniŋgina le 21 nane maŋ ŋgumbeyumba sakinaig: Ail kazrai mbolŋge nil daŋŋguwaig ŋga saka minnaig. 22 Kile Pilatus nu nane saniŋgam keŋna sulumba sakina: Ndaŋam? Nu ame wam mbarna? Ye agaŋ ande nu balewam tuku kaŋger ndawet. Ye nu tumba kame mbal niŋgi le ŋgusmba kusrewaig le nu kuwa ŋgina kande 23 nane nu ail kazrai mbolŋge nil daŋŋgam tuku saŋgri maramba wi kueŋka Pilatus tuku pasa kuerka te-ibeŋnaig. 24 Te-ibeŋnaig le Pilatus nu nane tuku nzali dubina.
25 Barabas nu taŋgo afu kilmba gabat kame afu ndoŋ kame bumba nuŋge ande balena le tumba muli wande mbolŋge pilnaig ta nane nu paskuwa ŋga sanaig le Pilatus nu taŋgo ta paskina. Nu naŋgine nzali dubimba Yesus balewaig ŋga kame mbal niŋgina.
Nane Yesus tumba ail kazrai mbolŋge pilnaig
(Mateus 27.32-44; Markus 15.21-32; Yohanus 19.17-27)
26 Nane Yesus tumba kinaig ka ndinŋge Sirenenu taŋgo Simon nu piro mbolŋge luka Yerusalem kambim bafuna le te-silika biye timba ail kazrai nu kurau tunaig le nu Yesus dubimba kina.
27 Nane kinaig le taŋgo pino kuasmbi gudommba Yesus dubimba kinaig. Nane ŋgamukŋge pino afu Yesus tuku malmbi suŋgonaig le 28 nu mbilka nane saniŋgina: Yerusalem pino kame, tane ye tuku ŋga malmbi ndakap. Taŋgine ŋgarosu taŋgine kiŋo kame tuku ŋga malmbikap. 29 Mine minemba ait ande prowa le pino niŋanu kiŋo kugatok mbal nane wamdus bulok ŋak minig ŋga sakamŋgaig. 30 Nane afu ndek sakamŋgaig: Biŋ sugo ŋgurka sine bale farsiŋgap o. Tabe foŋfoŋ gueŋga sine tidoŋ patikap o ŋgamŋgaig. 31 Ye purfeŋnu ta nane ail abonu taŋaŋ ye pa mbolŋge pilig. Tane ail kumaknu taŋaŋ minig mbal nane tane kilmba ndaŋamŋgaig ŋgina.
32 Taŋgo armba wam ŋaigonu kanu nale turmba Yesus ndoŋ bale faram tuku kilmba kinaig ka 33 ma nyunu Taŋgo Gabat Murko pronaig sulumba nane Yesus tumba ail kazrai mbolŋge nil daŋŋginaig. Taŋamba nane taŋgo wam ŋaigonu kanu ta kilmba ande nu tuku ndinamŋge ande ŋaiŋamŋge ail kazrai mbolŋge nil daŋŋginaig.
34 Kile Yesus nu sakina: Mam, nane ye mbolŋge mbarde te nane katese ndade. Ne nane tuku mbar sauka gilaiŋga ŋgina.
Nane afu Yesus tuku tawi kilam tuku usre ande kinaig le 35 taŋgo pino gudommba taŋge tiŋga Yesus kaŋgermba minnaig. Israel gabat mbal nu piŋgil mer te-tumba talamba sakinaig: Nu Kuateŋge madina ndeta nu taŋgo afu tuku muskil kile-tidiŋgina ta kile nuŋe miroŋ muskil te-tiwa ŋginaig. 36 Kame mbal mata pro nunumba nu grep kule kaglinu nyuwa ŋga miŋge susumba sanaig: 37 Ne Zu mbal tuku gabat suŋgo ndeta naŋe muskil te-tiwa ŋginaig. 38 Nu tuku gabat fumŋge kuyar ande teŋenmba minna: Taŋgo te Zu mbal tuku gabat suŋgo ŋga kuyarnaig.
39 Taŋgo ŋaigonu ar ail kazrai mbolŋge minnaik ta ande nu tumail panmba sana: Ne ima. Ne Kuateŋge madinina taŋgo ndeta naŋe muskil te-timba sile mata kile-tidiŋge sika ŋgina. 40 Taŋakina le inum ta nu sawe lika sana: A ... ne Kuate tuku kuru kuru ndakate? Sine keŋ kume te mbolŋge mayok kambim tuku pasa mbolŋge patikaig. 41 Sile sikile mbar tuku kumpe ta maye ta taŋgo te nu mbar kugatok ŋgina. 42 Taŋakina sulumba nu ndek Yesus sana: Yesus, ne naŋe ma mbolŋge gabat suŋgo prowa sulumba ye idusya ŋgina le 43 nu ndek sana: Ye siŋka ne sanamŋgit. Ki ait te mbolŋge ne ye ndoŋ ŋgiriŋ tumbraŋŋge minamŋgat ŋgina.
Yesus nu kumna
(Mateus 27.45-56; Markus 15.33-41; Yohanus 19.28-30)
44 Ki kanum 12 mbolŋge ki kumna le ma ŋakmba ma furir suŋgo promba kumba ka ka ki kanum 3 mbolŋge kugana. 45 Kusem wande suŋgo sinamŋge malaŋga tukulanu tawi suŋgo ŋgamuŋge fet arkina.
46 Kile Yesus nu wi kueŋka sakina: Mam, yiŋe kanu ne tuku wai mbolŋge kusrewet ŋgina. Taŋaka sakina sulumba nu kumna.
47 Kumna le kame gabat suŋgo nu wam ta kaŋgermba nu Kuate tuku nyu te-duŋga sakina: O son. Taŋgo te nu mbar kugatok ŋgina.
48 Ake mbal wam ta kaŋgeram prowe likinaig ta nane ŋgamuŋgal rar suŋgo tumba tawo katkatniŋmba luka naŋgine tumbraŋ kine likinaig le 49 nane Yesus kila minnaig mbal pino afu Galileaŋge nu dubimba pronaig ndoŋ kasomŋge tiŋga wam kame ta kaŋgerkinaig.
Taŋgo ande Yesus tuku mindesiŋ wakeina
(Mateus 27.57-61; Markus 15.42-47; Yohanus 19.38-42)
50 Zu taŋgo ande Arimateanu nyunu Yosef minna. Nu Israel mbal tuku pasa pilewanu taŋgo suŋgo ande. Nu taŋgo mayenu tiŋreknu ndo. 51 Nane Yesus balewam sakinaig ta nu nane ndoŋ wamdus ulendi nda pilna. Kuate nu pro nuŋe gageu kulatkam tuku ait ta nu tairŋga minna.
52 Kile nu ka Yesus tuku mindesiŋ tam tuku Pilatus sana le nu wokina. 53 Taŋana le nu kumba ka mindesiŋ paska tawi kaukaukmbi soŋga tumba ka ndame burok buk sarka wakeina tuku ta sinamŋge pilna. Ndame burok ta taŋgo ande nda pilnaig tuku. 54 Ait ta naŋgine kusem tuku kuanenu tuku ait. Kile ki butuŋgina le kusem ta tuku ait prona.
55 Pino afu Galileaŋge Yesus dubimba pronaig ta nane Yosef dubimba kinaig ka ndame burok sinamŋge mindesiŋ pilna le kaŋgermba 56 nane luka kumba gureŋ afu mundur magenu ŋak kuaneka patikinaig sulumba tukul dubimba kusem ait mbolŋge mabtinaig.