14
Paulus no Barnabas ruma kota Ikonium
Paulus no Barnabas losa kota Ikonium, boe ma ara maso reni hatahori Yahudi uma huhule-haradoin reu. Numa naa, ara kokolak no loa-narun laꞌe-neu Manetualain Hara Lii Malolen, losa hatahori Yahudi noꞌuk ka ma hatahori nusa-nusak laen noꞌuk ka oo ramahere neu Lamatuak Yesus boe. Tehuu numa naa, hambu hatahori Yahudi hida nemeheheren neu anggama Yahudi matea ndoos, de ara ta nau simbok Paulus asa kokolan. Boe ma ara dudunggu hatahori laen nara fo ara mburuk ralan seli neu hatahorir fo mana ramahere neu Yesus. Tehuu Paulus asa ta ramataꞌu. Ara tui-bengga rakandoo Lamatuak Yesus Tutui Malolen neu see a mesan. Ara rafada rae, Lamatuak Yesus dalen neni soik soa-neu basa hatahorir. Ana oo fee koasa boe fo ara bisa tao tanda heran mata-matak kara, mita fo hatahori noꞌuk ka bubuluk rae, Lamatuak pake sara.
Lelek naa, Paulus asa leo dook ka numa kota naa. Boe ma hatahorir maruma kota naa rabaꞌe dadi reu bubuak dua. Bubuak esa tungga hatahori fo nemeheheren neu anggama Yahudi matea ndoos; ma esa bali na, ara tungga rahere rook Lamatuak nedenun nara. Hatahori bubuak kaduak kara raa rareresi rakandoo.
Boe ma hambu hatahori Yahudi hida fo nemeheheren neu anggama Yahudi matea ndoos rala harak ro hatahori laen nara ma sira malanggan nara boe, fo rakasususak Lamatuak nedenun nara. Ara oo rae toko Paulus asa renik batu boe. Tehuu hambu hatahori nafada Paulus asa nae, hambu hatahori bubuak esa rae tao manggarauk neu sara. Boe ma ara ralai reu sangga sodak numa profensi Litonia, nai kota Listra, kota Derbe ma nggoro matia-taik kara marai naa. Numa naa ara oo tui-bengga Lamatuak Yesus Tutui Malolen boe.
Paulus asa ruma kota Listra ma Derbe
Paulus no Barnabas losa kota Listra, boe ma ratonggo ro touk esa. Ndia ein dua sara kekok mulai numa inan bonggi henin mai. De ana bei ta laꞌok nita. Hatahori naa nanggatuuk fo nenene Paulus tutuin. Basa boe ma Paulus mete nakateteek kana, ma duꞌa nae, “Hatahori ia nemeheheren bisa tao nahai hedin!” 10 De Paulus nanggoun nae, “Kaꞌa! Mambariik leo!” Hatahori naa namanene nala naa, boe ma ana fotar nambadeik memak, de ana mulai laꞌo-laꞌo.
11 Neu hatahorir mete-rita Paulus tao talo naa, boe ma basa sara nado bafan nara bese mboo. De ara kokolak pake sira dedeꞌa Likonian rae, “Ei nenene dei! Hatahori dua iar, dewar ndia konda mai nai dae-inak pake hatahori dae-bafok ao-inan!” 12 Hatahorir raa kokolak talo naa, nahuu ara rae fama te Barnabas naa, sama leo sira dewan esa, nade Seus. Ma Paulus fo soa kokolak, ara rae fama te ndia naa, dewa Hermes.* 13 Nai kota lelesun dea, hambu uma sosonggok esa soa-neu sira dewa Seus. Seus mana songgon mete-nita Paulus asa, boe ma neni bunggar ma leꞌa neni sapi mane moꞌok hida mai fo nae songgo-tanggu neu sara. Boe ma hatahori noꞌuk ka tungga mana songgo naa fo reu songgo-tanggu neu Lamatuak Yesus nedenun nara.
14 Tehuu neu ara bubuluk rae, hatahorir raa nau songgo-tanggu neu sara, boe ma Paulus no Barnabas ta rakaheik. De ara ralaik reni hatahori noꞌuk kara raa matan reu, boe ma ara sii sida sira mesa kasa badun nara, fo tao tanda rae sira ta rakaheik neu hata fo hatahorir raa sangga taok. Basa boe ma dua sara rakau rae, 15 “Awii! Tao hata de ei tao talo ia? Ei boso duꞌa mae air ia dewa. Air ia, hatahori dae-bafok biasa sama leo ei boe. Ai ia mai fo mafada ei tutui malole esa. Ei muste masadea laꞌo ela ei dewam mara fo ta raena sosoak hata-hata. Ei muste fali mai tungga Manetualain, fo mana masodak tebe-tebe. Ana ndia nakadadadik lalai no dae-inak ia, no basa oe-isin lalaꞌen. 16 Numa lele uluk mai, hatahori nusa-nusak kara leo-laꞌo tungga kada sira hihii-nanau heli-helin. Manetualain oo ela sara talo naa boe. 17 Tehuu Lamatuak ta lilii tao tanda mata-matak kara, mita fo basa hatahori nusa-nusak kara bubuluk rae, Lamatuak naa, malole. Ana ndia nakonda udan fee ita. Ana ndia fee ita osi-lutun nara rabuna-boa no neulauk. Ana ndia fee ita nanaꞌa-nininuk, ma tao namahoko ita dalen nara.”
18 Leo mae Paulus no Barnabas kaꞌi sara ena fo boso tao talo naa, tehuu hatahorir raa rasuu ralan seli fo nau reni sosonggok naa fee neu sara.
19 Faik naa, hambu hatahori Yahudi hida fo ruma kota Antiokia ma kota Ikonium mai reni kota Listra reu. Ara dudunggu hatahori noꞌuk kara raa fo tungga laban Lamatuak Yesus nedenun nara. Boe ma ara toko Paulus pake batu. Ara rae fama te maten ena, de leꞌa renin fo reu nggarin neni kota deak neu.
20 Tehuu Yesus hatahori kamaheren nara rambariik eko-feo Paulus, boe ma ana nambadeik. Basa boe ma ana maso fali neni kota dale neu. Neu beꞌe-main, boe ma ana no Barnabas laꞌok sama-sama reni kota laen reu, nade Derbe.
Paulus no Barnabas fali reni saranik kara marai kota Antiokia nai profensi Siria reu
21 Numa Derbe, Paulus no Barnabas tui-bengga Lamatuak Yesus Tutui Malolen. De hatahori noꞌuk ka ramahere neu Yesus. Basa boe ma dua sara fali reni Listra reu. Numa naa mai, ara fali reni Ikonium reu. Numa Ikonium mai, ara laꞌo rakandoo reni Antiokia nai profensi Pisidia reu. 22 Numa naa, ara kokolak ro hatahori mana tungga Yesus fo ratetea dalen nara. Ara fee nesenedak rae, “Toranoo nggara ein! Mete ma ita maso dadi teu Manetualain hatahorin, na, boso duꞌa mae ita ta hambu susa-sonak bali. Leo mae talo bee oo, ita muste hambu susa-sonak boe. Tehuu ita muste takatataka, fo tungga takandoo neu Yesus.” Dua sara ranori talo naa neu Yesus hatahorin nara marai kota naa.
23 Basa boe ma Paulus no Barnabas mulai sangga hatahorir fo soꞌuk kasa dadi reu malangga nai saranik kara esa-esak. Ara hule-haradoi ma puasa fo sangga bubuluk Lamatuak hihii-nanaun. Basa boe ma ara ndae liman nara ma hule-haradoi, fo soꞌuk hatahori fo Lamatuak dudu nalak naa ena, fo dadi neu saranik kara malanggan.
24 Basa boe ma Paulus no Barnabas laꞌo ela profensi Pisidia fo laꞌo rakandoo reni profensi Pamfilia reu. 25 Ara losa kota esa, nade Perga. Ara tui-bengga Lamatuak Tutui Malolen numa naa. Basa boe ma ara laꞌo rakandoo, de ta dook ka bali, na, ara losa kota Atalia. 26 Numa naa, ara saꞌe ofak de fali reni kota Antiokia nai profensi Siria reu. Fai maneuk kara raa, Lamatuak Yesus hatahorin nara marai Antiokia naa ndia radenu ma loo lima sara reu Lamatuak fo Ana nanea natalolole sara. De hatematak ia Paulus asa rae fali fo tui saranik kara marai Antiokia rae, sira tao rabasa sira ue-osan ena.
27 Losa Antiokia, boe ma Paulus asa rakabubua rala Lamatuak hatahorin nara maruma naa. Boe ma ara tui no loa-narun basa hata fo Lamatuak tao neu sara ena. Rae, Lamatuak soi dalak ena fo hatahori ta Yahudir oo ramahere neu Yesus boe. 28 Basa boe ma Paulus no Barnabas leo dook ka ro Lamatuak Yesus hatahori kamaheren nara ruma naa.
* 14:12 Tungga sira nemeheren, Hermes naa, mana neni hara heheluk neu dewar. 14:15 Kalua numa Masir mai 20:11; Sosoda Kokoa-kikiok kara 146:6 14:23 Malangga saranik nai lalanek ia, nai dedeꞌa Yunani nae, presbuteros.