20
Ara rakaseseluk dedeꞌak ro Lamatuak Yesus laꞌe-neu Ndia haak ma koasan
(Mateos 21:23-27; Markus 11:27-33)
Faik esa, Yesus neni Uma Huhule-haradoi Ina-huuk neu, de fee nenorik laꞌe-neu Manetualain Hara Lii Malolen numa Uma bebelan. Boe ma malangga anggama Yahudi malanggan nara, meser anggamar ma lasi-lasi hadak kara mai rakaseseluk dedeꞌak roon. Ara ratanen rae, “See fee haak neu O fo husi-mbuu hatahori mana maseꞌo banda hasak numa ia ndia afik ka? Mafada sudik kana dei!”
Boe ma Yesus naselu nae, “Au oo ae atane dedeꞌak esa boe, basa dei fo Au aselu ei. Talo ia: ei malela Yohanis Mana Saranik, hetu? See ndia feen koasa fo sarani hatahorir? Manetualain do, hatahori dae-bafok?”
Boe ma ara rakokola aok reu-mai, ma rae, “Awii! Laꞌe-ndaa ita ia ena, ma. Mete ma ita tae, ‘Manetualain ndia nadenu’, neu ko Ana bala nae, ‘Mete ma talo naa, tao hata de ei ta mamahere neu Yohanis?’ Tehuu ita oo ta bisa tae, ‘hatahori dae-bafok ndia nadenu’ boe, neu ko hatahori iar haꞌi batu fo pesi risa ita. Huu ara ramahere rae, Yohanis naa, Manetualain mana toꞌu dedeꞌan.”
De ara raselu neu Yesus rae, “Ai ta bubuluk.”
Boe ma Yesus bala sara nae, “Mete ma talo naa, Au oo ta nau afada see ndia nadenu Au boe.”
Tutuik mana maue osi anggor
(Mateos 21:33-46; Markus 12:1-12)
Basa boe ma Yesus tui hatahori noꞌuk kara raa, lololek esa bali nae, “Hambu hatahori esa sele anggor nai osin. Ana fee osi naa neu mana maue osir fo rabaꞌe buna-boan nara. Boe ma ana lali neni nusa feꞌek neu, de leo dook ka numa naa. 10 Losa fai ketu anggor boan, boe ma tenu osik nadenu ndia hatahori mana maue-osan esa neu simbo ndia babaꞌen numa mana maue osir raa mai. Tehuu mana maue osir raa popoko hatahori mana maue-osa naa, basa de ara husi henin fali neu ngga no lima rouk. 11 Boe ma tenu osik naa nadenu ndia hatahori mana maue-osan esa neu bali. Tehuu mana maue osir raa popokon ma rakamamaek kana. Basa de ara husi falik kana no lima rouk. 12 Boe ma tenu osik nadenu seluk ndia hatahori mana maue-osan katelun neu, tehuu ara popoko rakahinan, basa de ara pirun dea neu.
13 Tenu osik naa nanggatuuk duduꞌa nae, ‘Au muste tao talo bee bali? Malole lenak au adenu kada au ana susueng. Neu ko ara fee hada-horomatak ma simbok ralan no malole.’ De ana nadenu ana bonggin neni naa neu.
14 Tehuu neu mana maue osir raa mete-ritan, boe ma ara kokolak rae, ‘Heeh! Ei mete dei! Tou lasik nadenu ndia ana heli-helin mai ena. Neu ko ana ndia simbo basa tou lasik pusakan lalaꞌen. Dadi mai fo ita hala tisan leo! Naa fo ita ndia soa osi ia.’ 15 Neu tenu osik anan naa losa, boe ma ara leꞌa roroson neni osi dea neu, basa de ara hala risan.
De Au ae atane talo ia: ei duꞌa mae tenu osik tao mana maue osir raa talo bee? 16 Tungga Au, neu ko ana mai fo tao nisa basa sara, boe ma ana fee osi naa neu hatahori laen fo naue ma rabaꞌe buna-boan.”
Neu hatahori raa ramanene rala Yesus kokolak talo naa, boe ma ara raselu rae, “Mete ma bisa, na, Manetualain boso fee hukun neu ai talo naa!”
17 Boe ma Yesus mete nakateteek kasa, de natane nae, “Mete ma ta dadi fee hukun talo naa, na, tao hata de Manetualain mana toꞌu dedeꞌan surak ena nae,
‘Hambu batu esa tukan nara nggari henin ena,
tehuu hatematak ia dadi neu dii inak batu netehuun.’
18 Hatahori see fo nakatunu laꞌe batu naa, neu ko nakalulutu, nahuu huku-dokik laꞌen ena. Mete ma batu naa tuda laꞌe-ndaa hatahori, na, ana oo nakalulutu rafu-rafu, nahuu huku-dokik laꞌen ena boe.”
19 Neu meser anggama ma malangga anggamar malanggan nara ramanene rala tutuik naa, ara bubuluk rae, Yesus pake lololek naa, fo ndee sira. Sira tetar sama leo mana maue osir raa. De ara ramanasa ralan seli. Boe ma ara sangga dalak fo rae humu Yesus. Tehuu ara ramahia hatahori noꞌuk kara mana hii Yesus nenorin. De ara laꞌo elan leo.
“Fee Manetualain hata fo Manetualain haak”
(Mateos 22:15-22; Markus 12:13-17)
20 Basa naa, Yesus musun nara makun. Ara sangga mana makur, mana bisa tao aon leo hatahori mana matu-matuk fo ike sudik Yesus. Ara ramahena Yesus bisa kokolak laban man-parenda Roma, boe ma ara rae reu tui nggubenor, mita fo ara radenu hatahorir reu humu Yesus. 21 Boe ma ara radenu mana maku naa neu nakaseseluk dedeꞌak no Yesus nae, “Papa Meser! Ai bubuluk Papa dalen ndoos. Papa ta mana pepeko-lelekok, ma ta mana mete matak. Papa soa fee nenorik laꞌe-neu Manetualain Dedeꞌa-kokolan no tetuk. 22 Hatematak ia ai mae matane dedeꞌak esa: tungga ita anggama Yahudi hohoro-lalanen, ndondoon naa ita bole bae bea fee man-parenda Roma mane ina-huun, do taa?”
23 Tehuu Yesus bubuluk sira nanaen manggarauk fo sangga ike Ndia. Boe ma Ana naselu nae, 24 “Matudu sudik doi lilo fulak esa mai Au dei.” Boe ma ara ratudun doik naa. De Ana natane nae, “Ia, see nggambar ia? Ma ia, see naden ia?”
Ara raselu rae, “Naa mane ina-huuk, keser.”
25 Boe ma Yesus nae, “Mete ma talo naa, na, fee man-parenda hata fo man-parenda haak. Ma fee Manetualain hata fo Manetualain haak.”
26 Ara ramanene rala naa, boe ma ara heran bali-bali, nahuu ara ta bisa ike sana nai hatahori noꞌuk kara matan. Boe ma ara kokoꞌo bafan nara leo.
Lamatuak Yesus fee nenorik laꞌe-neu nesoda falik numa mamates mai
(Mateos 22:23-33; Markus 12:18-27)
27 Basa naa, hambu hatahori hida ruma anggama Saduki partein mai fo rae ike Yesus. Hatahori Sadukir fee nenorik rae, hatahori mates ta nasoda fali numa mamaten mai, nai dae-bafok fai mateꞌen. Ara mai rakaseseluk dedeꞌak ro Yesus rae, 28 “Papa Meser! Baꞌi Musa surak ela fee ita hohoro-lalanek nae: mete ma touk esa mate, tehuu ta laꞌo ela anak, na, hatahori naa fadin muste sao nala ina falu naa, mita fo bisa fee tititi-nonosik soa-neu kaꞌan mana matek naa ena.
29 Memak lele uluk, baꞌi Musa fee nenorik talo naa. Tehuu hatematak ia, ai nau matane talo ia: hambu kaꞌa-fadik touk hitu. Kaꞌak sao, tehuu maten ta ela anak. 30 Basa de fadik mana tunggan sao nala ina falu naa. Ta dook ka boe ma maten, tehuu ta ela anak. 31 Leo naak oo, no fadin katelun boe. Ana sao nala ina falu naa, tehuu ana oo mate, ma ta ela anak boe. Talo naa nakandoo losa fadi muri anak oo, maten boe. 32 Boe ma ina falu naa oo maten boe. 33 De hatematak ia, ai nau matane talo ia: inak naa sao nita no tou hitu ena. Mete ma dae-bafok fai mateꞌen, neu Manetualain nasoda falik hatahori mates sara, na, inak naa dadi neu see saon, ou?”
34 Boe ma Yesus naselu nae, “Dedeꞌa sasaok hambun soa-neu kada hatahori dae-bafok nai dae-bafok ia. 35-36 Tehuu neu ko nai nusa tetuk do inggu temak, ta hambu dedeꞌa sasaok soa-neu hatahori ena bali. Ma nai naa ara ta mate ena bali. Ara dadi sama leo Manetualain atan nara marai nusa tetuk do inggu temak. Neu Manetualain nasoda falik hatahori mates sara, Ana here nala sara dadi reu Ndia anan nara. 37 Nai baꞌi Musa susuran hambu tutuik laꞌe-neu aꞌi naꞌa naꞌu ai anar, tehuu ta kade sara. Numa baꞌi Musa tutuin naa mai ita bubuluk tae, hatahori mates bisa nasoda fali numa mamaten mai. Numa naa, Manetualain nafada baꞌi Musa nae, ‘Au ia, Manetualain numa o baꞌim mara mai, sira baꞌi Abraham, baꞌi Isak, ma baꞌi Yakob. Basa sara rakaluku-rakatele rakandoo neu Au losa hatematak ia.’ 38 Naa te baꞌir raa mate sara ndia lele uluk ena. Tehuu Manetualin nafada nae Ndia bei dadi neu sira Lamatuan, de ita bubuluk tae, ara rasoda. Dadi leo mae hatahori mate ena oo, ara rasoda fali boe. Huu kada hatahori masodak ndia rakaluku-rakatele neu Manetualain, ta hatahori mates, hetu?!”
39 Ara ramanene rala Yesus naselu talo naa, boe ma hambu meser anggama kokolak nae, “Papa Meser neselun naa, ndaa laꞌe esak kana.” 40 Numa faik naa mai oo, ta hambu hatahori esa nambarani natane Yesus bali, ma ta hambu esa bisa ike nala sana boe.
Karistus naa, memak mane Dauk tititi-nonosin, ma ndia Lamatuan boe
(Mateos 22:41-46; Markus 12:35-37)
41 Basa naa, Yesus bei nanori hatahorir raa numa Uma Huhule-haradoi Ina-huuk. Boe ma Ana natane nasafali sara nae, “Tungga ei duduꞌam, na, talo bee? Meser anggamar fee nenorik rae, Karistus naa, ndia Hatahori fo Manetualain here memak kana numa lele uluk mai ena. Tungga sira, na, Ndia dadi neu kada mane Dauk tititi-nonosin. Tehuu naa bei ta dai. 42 Mane Dauk ndia surak memak nai buku Sosodak Kokoa-kikiok kara nae,
‘Manetualain nafada au lamatuang ena nae,
“Mai fo manggatuuk muu mamana hada-horomatak mateꞌen nai Au boboa konang ia.
43 Neu ko Au tao ala O musum mara,
losa ara doꞌor mbali O.’ ”
44 Numa susurak naa mai, ita bubuluk tae, mane Dauk noke Karistus naa nae, ‘Lamatuak’. Naa sosoa-ndandaan nae, mete ma hatahorir rae Karistus naa, kada mane Dauk tititi-nonosin, na, bei ta dai! Te Ana oo dadi neu mane Dauk Lamatuan boe na!”
Besa-besa mia meser anggamar mana rafuni sira salan nara
(Mateos 23:1-36; Markus 12:38-40)
45 Neu basa hatahorir pasa ndiꞌi doon nara fo nenene Yesus, boe ma Ana kokolak no ana nunin nara nae, 46 “Ei muste besa-besa mia meser anggamar. Ara rasiꞌe laꞌo-laꞌo pake badu naruk roroso losa daer, reu ratonggo ro hatahori noꞌuk kara, mita fo hatahorir mete-rita sara, na, rae, ‘Awii! Sira iar, hatahori moꞌo-inahuuk!’ Ara soa sangga mamana hada-horomatak mateꞌen nai basa uma huhule-haradoik kara, mamana feta, ma mamanak fo hatahori noꞌuk kara soa rakabua. 47 Tehuu besa-besa! Ara soa pepeko-leleko ina falur fo fonda rala uman nara. Tehuu nai hatahori noꞌuk kara matan, ara rafuni sira manggaraun ma rambariik hule-haradoi dook ka. Ara nau fo hatahori rae sira iar, hatahori mana matu-matuk. Tehuu Manetualain bubuluk sira sala-singgon nara, de neu ko Ana fee huku-dokik neu sara beran lenak.”
20:9 Yesaya 5:1 20:17 Sosoda Kokoa-kikiok kara 118:22 20:27 Nedenuk kara Tutuin 23:8 20:28 Tui Seluk laꞌe-neu Dala Masodak 25:5 20:37 Kalua numa Masir mai 3:6 20:43 Sosoda Kokoa-kikiok kara 110:1