9
Ei boso lilii-ndondou Au kokolan ia. Hambu ketuk numa ei marai iar, bei ta mate, losa neu ko mete-rita Manetualain toꞌu parenda no koasa ina-huuk.”
Lamatuak Yesus mata-aon nasafali ma bualoꞌa-papaken nanggahadok numa letek lain
(Mateos 17:1-13; Lukas 9:28-36)
Seli faik nee numa Yesus nafada laꞌe-neu mamaten ma nesoda falin numa mamates mai, boe ma Yesus noke no Petrus, Yakobis ma Yohanis, fo ara sama-sama reu hene lete demak esa fo ta hambu hatahori nai naa. Neu ara losa lain, de ara mete-rita Yesus mata-aon nasafali. Ma Ndia bualoꞌa-papaken dadi neu muti manggahadok. Nai dae-bafok ia, ta hambu hata esa muti manggahadon lena heni Yesus bualoꞌa-papaken naa. Medak neu ma, ara mete-rita Yesus kola-kola no baꞌi Elia ma baꞌi Musa.
5-6 Petrus asa ramataꞌu ralan seli. Boe ma Petrus pangganaa, losa ana kokolak sadi ndaa. De ana nafada Yesus nae, “Papa! Ai mameda malole nai ia! Dadi malole lenak ai mambaririik laak telu. Esa soa-neu Papa, esa soa-neu baꞌi Musa, ma esa bali soa-neu baꞌi Elia.”
Basa boe ma sosoꞌak konda mai de tatana nala sara. Boe ma ara ramanene harak esa numa sosoꞌak naa mai nae, “Nenene, ee! Yesus ia, Au Ana susueng. Ei nenene matalolole neun leo!”
Neu Petrus asa ramanene rala harak naa, boe ma ara leleuk ndule basan, tehuu medak neu ma ara ta mete-rita hatahori laen bali. Kada Yesus mesa kana.
Basa boe ma Yesus no ana nunin nara konda numa letek naa mai. Yesus helu sara nae, “Hata fo ei mete-mitan bebeik kara ia, ei boso mafadan neu hatahori esa boe na. Au ia, Hatahori Dae-bafo Isi-isik. Au muste mate dei. Neu ko mete ma Au asoda fali numa mamates mai ena, na, dei fo ei bole mafada hatahori.”
10 Ara toꞌu ratalolole Yesus hara hehelun naa, de ara ta rafada hatahori esa boe na. Tehuu telu sara mulai ratatane aok rae, “Ana kokolak nae, ‘Ana nasoda fali numa mamaten mai’, sosoan hata, ee? Talo bee, ee?”
11 Boe ma ara ratane Yesus rae, “Meser anggamar raa rae, ‘Baꞌi Elia muste mai nakahuluk, dei fo Karistus mai.’ Tehuu tungga Papa, na, talo bee?”
12 Yesus naselu nae, “Memak tebe! Baꞌi Elia muste mai nakahuluk, fo nasosoi dalak soa-neu Karistus, Hatahori naa ndia Manetualain henggenee memak kana numa lele uluk mai ena. De talo bee? Ei bei ta malela hata fo ara surak kana ena nai Manetualain Susura Malalaon soa-neu Hatahori Dae-bafo Isi-isik naa, do? Ara surak memak kana ena rae, neu ko mete ma Ana mai ena, na, hatahori rakasususak kana, losa ara nau tao risan. 13 De ei muste pasa ei ndiꞌi doom mara matalolole, ee! Baꞌi Elia naa memak mai ena. Tehuu hatahori rakasususak kana tungga sira hihiin. Naa oo, ndaa no hata fo baꞌir surak memak kana numa lele uluk mai ena boe.”
Lamatuak Yesus tao nahai kakana nitu saꞌek
(Mateos 17:14-21; Lukas 9:37-43)
14 Neu Yesus no ana nunin kateluk kara raa ratonggo fali ro ana nunin laen, ara mete-rita hatahori noꞌuk ka rakabua. Hatahori noꞌuk kara raa mai, de ara mete-rita Yesus ana nunin laen rareresi ro meser anggamar. 15 Neu hatahori noꞌuk kara raa mete-rita Yesus, ara nggengger nahuu ara duꞌa rae, Ana bei nai letek lain. Boe ma ara ralaik reu ratonggo ro Yesus.
16 Boe ma Yesus natane sara nae, “Ei mareresi hata nai ia?”
17 Hambu hatahori esa mai, de nae, “Papa, nenene dei! Au uni au ana toung mai, fo Papa tao mahain dei. Nggoak, ta bisa kokolak nala, huu nitu saꞌen. 18 Mete ma nitu naa masok ena, na, ana fae nggari kakana ia ao-inan neu daer. Boe ma bafan lua fufudek kara, ma ana henggu nisin. Ao-inan barakai ndoos leo ai tuuk ia. Au oke Papa ana nunin nara fo ara husi heni nitu naa. Tehuu ara ta bisa tao hata esa boe na.”
19 Yesus namanene nala naa, boe ma Ana mboka sara nae, “Weeh! Eir ia, sudi selik kana ena! Au anori ei laꞌi-laꞌik ka ena, tehuu ei ta malela Au nenoring no malole. Ma ei ta mamahere tebe-tebe neu Au! Au ahani ua ei losa faik hida bali? Mai fo mia kakanak naa ia mai!” 20 Boe ma ara koꞌo roo kakanak naa neni Yesus neu. Tehuu neu nitu mete-nita Yesus, boe ma ana fae nggari kakanak naa losa tuda loli-loli neu daer, ma bafan lua fufudek kara.
21 Basa boe ma Yesus natane kakanak naa aman nae, “O anan dadi talo ia, ndia bee ena?”
Kakanak aman naselu nae, “Numa kadiꞌi anan mai. 22 Nitu naa nau tao nisa kakanak ia dook ka ena. Ana tumbu piru au anang laꞌi-laꞌik ka neni aꞌi dale neu, ma ana nggarin neni oe dale neu losa nasamele. Dadi Papa tulun dei! Mete ma bisa, na, Papa kasian neu ai fo tao mahai kakanak ia dei.”
23 Yesus naselu nae, “Tao hata de o mae, ‘mete ma bisa’? Memak Au bisa tao hata a mesan, sadi hatahori ramahere dei!”
24 Basa boe ma tou lasik naselu leo bali nae buꞌi ia, ma nae, “Papa! Memak au amahere ena. Tehuu tulun fo au nemehehereng boe natea bali!”
25 Faik naa, Yesus mete-nita hatahori noꞌuk ka mulai rakarumbu mai ruma naa. De Ana parenda nitu naa nae, “Weeh, nitu! O kalua numa kakanak ia mai leo, fo ana bisa namanene ma kokolak nala. O boso maso fali muni ndia neu bali!”
26 Nitu namanene Yesus kokolak talo naa, boe ma ana kii-bolu nahere. Ana fae nggari kakanak naa neu daer, de leꞌa kede-kede, basa dei de ana kalua laꞌo elan. Boe ma kakanak naa ndiꞌa nok bali sangga mate ia ena. De hatahorir marai naa rae, “Naa! Maten ena!”
27 Tehuu Yesus toꞌu nala kakanak naa liman de nambadedeik kana. Boe ma ana nambadeik tutik kana.
28 Basa boe ma Yesus no ana nunin nara laꞌo ela mamanak naa, fo ara maso reni uma esa dale reu. Numa naa, ana nunin nara ratane Yesus rae, “Papa! Tao hata de bebeik kara ia, ai ta bisa husi nitu naa?”
29 Boe ma Yesus nafada nae, “Nenene matalolole! Nitur memak manggarauk. Dadi mete ma ei ta hule-haradoi moke tutulu-fafalik numa Manetualain mai, na, ei ta bisa mabeꞌi husi nitur matak leo naak.”
Lamatuak Yesus nafada seluk bali Ndia mamaten
(Mateos 17:22-23; Lukas 9:43-45)
30 Basa boe ma Yesus no ana nunin nara laꞌo ela mamanak naa, fo ara maso reni nusa Galilea reu. Faik naa, Yesus ta nau hatahorir bubuluk Ndia nai naa, 31 huu Ana nau nanori kada Ndia ana nunin nara. Ana nafada sara nae, “Ta dook ka te ara rae seꞌo heni Au uni hatahori laen nara uu. Boe ma ara tao risa Au, Hatahori Dae-bafo Isi-isik ia. Memak Au mate, tehuu neu ko bei-nesan, Au asoda fali numa mamates mai.”*
32 Yesus nafada talo naa, tehuu ana nunin nara panggananaa. Te ara ta rambarani ratane seluk Yesus kokolan naa sosoa-ndandaan hata.
Lamatuak Yesus ana nunin nara rareresi rae, see ndia moꞌon lenak
(Mateos 18:1-5; Lukas 9:46-48)
33 Basa boe ma Yesus asa laꞌok losa Kapernaum. Neu ara maso reni uma dale reu, boe ma Yesus natane ana nunin nara nae, “Bebeik kara ia ei mareresi hata numa dalak naa?”
34 Tehuu ta hambu esa nambarani naselu, nahuu neu ara bei laꞌok numa dalak, ara rareresi rae, see ndia moꞌon lenak numa sira basa sara mai.
35 Boe ma Yesus nanggatuuk fo nanori sara nae, “See ndia nau dadi hatahori moꞌo-inahuuk, na, leleo-lalaꞌon muste dadi tebe-tebe sama leo hatahori kadiꞌik fo naono-lalau basa hatahorir.”
36 Boe ma Yesus koꞌo nala kakana ana esa numa naa, de ana fali neni ana nunin nara taladan neu. De Ana kokolak nae, 37 “See nau tungga Au fo ana naono-lalau hatahori kadiꞌik sama leo kakanak ia, na, sosoa-ndandaan nae, hatahori naa naono-lalau Au boe. Ma ana oo naono-lalau Au Amang fo mana madenu Au uni dae-bafok ia mai.”
See ndia dadi neu ita hatahorin?
(Lukas 9:49-50)
38 Basa boe ma Yesus ana nunin Yohanis kalaak nae, “Papa! Laꞌe esa ai mete-mita hatahori esa pake Papa naden fo ana husi nitu. De ai kaꞌin, nahuu ndia naa, ta ita hatahorin.”
39 Tehuu Yesus naselu nae, “Weeh! Ei boso kaꞌin. Huu see ndia pake Au nadeng fo tao tanda heran, na, ana ta kokolak tao naboboo Au nadeng. 40 Mete ma ana ta lena-laba ita, sosoa-ndandaan nae, ndia naa oo ita hatahorin boe. 41 Masaneda matalolole! Mete ma hambu hatahori bubuluk nae, ei tungga Karistus, boe ma ana tulu-fali ei, na, neu ko Manetualain ta lilii heni hatahori naa sosota-mamanggun. Leo mae ana fee ei minu kada oe hiek nggalaas esa oo, Manetualain ta lilii hatahori naa boe.”
Boso makamiminak mia kilu-salak
(Mateos 18:6-9; Lukas 17:1-2)
42 Basa boe ma Yesus nafada sara bali nae, “Mete ma hambu hatahori tao kakana ana esa leo-laꞌo tao salak, losa kakanak naa ta namehere neu Au bali, na, besa-besa, ee! Malole lenak haꞌi batu moꞌok esa, fuli neu hatahori naa boliin, fo feen tena neni tasi demak dale neu.
43 Mete ma o tao salak munik o limam, na, tete henin leo! Malole lenak o maso nusa tetuk do inggu temak muu, muni kada lima seserik lena heni ara nggari o muni aꞌi mbila ta kala matek muu, muni o limam dua sara. 44 [Aꞌi mbila ta kala matek naa, memak mamana doidosok. Ulek kara marai naa ta hahae tao kaboo mburuk.] 45 Mete ma o tao salak munik o eim, na, tete henin leo! Malole lenak o maso nusa tetuk do inggu temak muu, muni kada ei seserik lena heni ara nggari o muni aꞌi mbila ta kala matek muu, muni o eim dua sara. 46 [Aꞌi mbila ta kala matek naa, memak mamana doidosok. Ulek kara marai naa ta hahae tao kaboo mburuk.]§ 47 Mete ma o tao salak munik o matam, na, edo henin leo! Malole lenak o maso nusa tetuk do inggu temak muu, muni kada mata seserik lena heni ara nggari o muni aꞌi mbila ta kala matek muu, muni o matam dua sara.
48 ‘Aꞌi mbila ta kala matek naa,
memak mamana doidosok.
Ulek kara marai naa ta hahae tao kaboo mburuk.’
49 Au nenoring ia, memak berak ka. De see ndia nau tungga Au, na, ana muste nakatataka tungga nakandoo, sama leo mbaa fo hatahori mamasin, ma ara seꞌin neu aꞌi, mita fo mbaa naa nakai nala dook ka.
50 Masik naa, malole. Ita paken fo tao nalada nanaꞌak kara. Tehuu mete ma masik naa mami ena, na, nenenin hata bali? Ita nggari henin leo. Ei oo muste dadi sama leo masik boe, fo leo-laꞌo no masue-laik mia basa hatahori lalaꞌen.
De ei hahae mareresi bali mae, see ndia hatahori moꞌo-inahuuk, do see ndia kadiꞌik!”
9:7 2 Petrus 1:17-18; Mateos 3:17; Markus 1:11; Lukas 3:22 9:11 Maleaki 4:5; Mateos 11:14 * 9:31 Nai dedeꞌa Yunani, ara mulai reke numa: faik ia (= esa), beꞌe-mai (= dua), bei-nesak (= telu), fai kahaan (= haa). Dadi nai dedeꞌa Yunani, μετὰ τρεῖς ἡμέρας (meta treis hēmeras) ‘nai fai katelun’ sosoan nai dedeꞌa Tii, ndia ‘bei-nesan’. Masaneda, nahuu Lamatuak Yesus maten nai fai limak (reken esa). Beꞌe-mai ndia fai neek (reken dua), Lamatuak Yesus nai rates dale. Bei-nesan, ndia fai menggu (reken telu), Lamatuak Yesus nasoda fali numa mamaten mai. Dadi tungga ita rereke fain, na, Ana mate leꞌodaek dua, boe ma Ana nasoda fali numa mamaten mai. 9:34 Lukas 22:24 9:35 Mateos 20:26-27; 23:11; Markus 10:43-44; Lukas 22:26 9:37 Mateos 10:40; Lukas 10:16; Yohanis 13:20 9:40 Mateos 12:30; Lukas 11:23 9:41 Mateos 10:42 9:42 Susura Malalaok dedeꞌa Yunani surak nae, ‘batu lelenduk’ fo pake mol hade-nggandum. 9:43 Mateos 5:30 9:44 Susura dedeꞌa Yunani huuk ma lasin lenak ta surak lalanek ka-44 ia. § 9:46 Susura dedeꞌa Yunani huuk ma lasin lenak ta surak lalane ka-46 ia. 9:47 Mateos 5:29 9:48 Yesaya 66:24 9:50 Mateos 5:13; Lukas 14:34-35