6
Yesuse Ikbasae petu plei
6:1-5
(Mat. 12:1-8; Mrk. 2:23-28)
Kena tamata Yahudi esi petu plei rebai sae me, Yesuse kai Eni maka luluaru esi keue ndinu gandume lalei sae me. Eleki Eni maka luluaru esi ulu gandume unui, esi kolae kena balaisu eleki esi kanele. Eleki Tamata Parisia sie ilaru esi selu mere hoko esi beteke be, “Imi ono mere yake le imi ulu gandume hoko mere imi ono sala kena Musa eni hnaunaru. Le Musa ibeteke be, ‘Kena iteki petu pleije, imi kerike sasaisa yake.’ ”
Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Imi baise saisa rebe akmena kamale Dauta iono kena ruai kai eni tamata maka luluaru esi kanele kena tiasi senere moyo? Dauta ikusu me Alla Eni Lumare kai ikane roti rebe riluke ete Allare eleki irilukele ete eni maka luluaru pususi lekwe. Mere Dauta iono dosa mo. Eleyo lulu Musa eni hnaunaru piasare batuke imamaru esi kane roti mere yele po tamata makete esi kane mo. Au, Tamata Eni Nanae, Au kbasae pusue yelu. Sasaisa rebe tamata iono kena petu pleije Au beteke be tinai hoko mere tinai, po Au beteke be tinai mo hoko mere tinai mo.”* Ayate meije lulu sou Yunani ebeteke be, “Ele mere Au Tatama Eni Nanae, Au kbasae petu plei.”
Yesuse Iono tamata rebe eni bala makwanale ematare emise kena Yahudiaru esi petu plei
6:6-11
(Mat. 12:9-14; Mrk. 3:1-6)
Eleki kena Yahudiaru esi petu plei rebai makete, Yesuse Ikusu me luma ibada leke Iatetuke. Ete mere tamata sae me eni bala makwanale emata. Kuru Torata sie ilaru kai tamata Parisia sie ilaru esi nikwa Yesuse Iono sala kena esi nanuI ete elaka maka teu pakalaru. Hoko esi selu Yesuse rame leke esi selu be Iono tamata esi mise kena petu pleije pibe mo. Po Yesuse Irekwa lalesi peneka, hoko Ibeteke loko tamata rebe balaije emata mere be, “Mai, kele mpe tla!” Eleki ikele mpe tla.
Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Au suka tneu imi mina. Ite rekwa saisa rebe Musa eni hnaunaru esuka ite lulue kena petu pleije? Suke ite ono misete, ono tiae yake moyo? Ite ono tamata imise, ite bunui yake moyo?”
10 Eleki Ilimese keholi loko tamata meru pususi kai Ibeteke loko tamata rebe balaije matare be, “Antolie balamu lomei.” Eleki iantolie balaije loko Yesuse hoko balaije mise sosoli. 11 Po kuru Torataru kai tamata Parisiaru esi nasu titinai kai esi lepa lupu kena ono saisa rebe neune ete Yesuse.
Yesuse Ibitike Eni maka ulaka sie butu esa lesina lua
6:12-16
(Mat. 10:1-4; Mrk. 3:13-19)
12 Kena petu sae me Yesuse Isa lolete ulate bubui leke Ikotie loko Alla. Ete mere Ikotie loko Alla rame bei kmau menai eti pita. 13 Eleki kena pita peneka Ikoti pusu Eni maka luluaru eleki Ililake sie butu esa lesini lua beisi. Ikotie sie meru maka ulake. Sie meru:
14 Simone rebe Yesuse Ikotine Petruse,
kwalini Andrease,
Yakobuse,
Yohanese,
Pilipuse,
Bartolomeuse,
15 Matiuse,
Tomase,
Alfeuse eni nane Yakobuse,
Simone, tamata golongane Selote,
16 Yakobuse eni nanae Yudase kai
Yudase Iskariote rebe tatike pine iriluke Yesuse ete tamata rebe esi suka bunuIje.
Yesuse Iatetuke kai Iono tamata makeraka bokala esi mise
6:17-19
(Mat. 4:23-25)
17 Eleki Yesuse irulu sakesa kai Eni maka luluaru bei ulate bubuije lope eleki esi kele kena otoi latale sae me. Ete mere Eni maka lulua bokala maketa kai tamata bokala maketa bei otoi Yudea, kota Yerusaleme kai bei hena meite leina me kota Tiruse kai kota Sidone keholire, 18 esi luake kena lene Yesuse Iatetuke Sou Misete bei Allare kai leke Yesuse Iono esi mise bei esi makerakaru. Kai sie rebe kerakesi le ro tiaru kbasaise, esi luake lekwe kai Yesuse Ionosi mise. 19 Kai pusu tamata esi atula kena kerike Yesuse le Eni kbasare eono esi mise bei makerake.
Yesuse Ilepa loko misete bei Alla rebe tatike pine tamata rebe esi hlaleke lokoIje, esi supure
6:20-26
(Mat. 5:1-12)
20 Eleki Yesuse Ilimese Eni maka luluaru Ibeteke lokosi be,
“Kwetela imi! Kena meije imi susa le imi taneia sesi mo,
po lalemi ndina neka,
le namake kena Alla Ipletae tamatare imire Eni tamata.
21 Kwetela imi! Kena meije imi tiami sene,
po lalemi ndina neka le namake Alla Iono imi kane pila.
Kai imia rebe kena meije imi ranire,
lalemi ndina neka le namake Alla Iono imi mali.
22 Kwetela imi! Lalemi ndina titinai neka kena tamata lalesi tiake imi,
esi suka trima imi mo,
kai esi suka imi mo kai esi sobue imi
le imi lulu Au Tamata Eni Nanae meije. 2Yi. 36:16,
23 Le akmenare iteki ntuana menaru esi ono neune ete nabia bokala ele mere neka. Hoko neune ele mere, eroma petu meije neka kai imi supu tiae le Aure neka. Ele mere hoko lalemi ndina neka, le namake pine imi supu tanei miseta rebe Alla Iaknekae ndete surgare.
24 Po ete tamata rebe esi taneia bokalaru namake esi supu susate, le esi supu miseta boka kuate peneka.
25 Tamata rebe kena meije imi pilare, namake imi supu susate tia senete. Tatama rebe kena meije imi malire, namake imi susa kai imi rani.
26 Imi suka supu isike bei tamata bokala yake le namake imi supu susate, le akmenare nabia rebe tinai more esi suka supu isike bei imi ntuana menaru ele mere lekwe.”
Ono misete ete tamata rebe laleije tiake imire
6:27-36
(Mat. 5:38-48, 7:12)
27 “Po Au beteke ete imia rebe imi lene loko Aure be ono misete ete tamata rebe laleisu tiake imire. 28 Kotie misete bei Alla ete tamata rebe esi tosie imire. Kotie loko Alla leke Itapa tamata rebe esi ono neune ete imire. 29 Sepo tamata esi teta asuleimi mapale, ono iteta lei makwanale lekwe. Ete tamata Yahudire, teta tamata asuleine, mere ono asomieni. Sepo tamata esi rana imi lapu nanuke, riluke kai lapu rokone lekwe. 30 Saisa rebe imie me riluke ete tamata rebe esi kotie bei imire. Hoko sepo tamata esi rana imi taneiaru leuke suike beisi moneka. 31 Imi suka be tamata makete esi ono misete ete imi, hoko imi lekwe ono misete etesi.
32 Sepo batuke imi li loko tamata rebe esi li loko imire, imi ombe tinake Alla Iisike imi o? Mo le tamata rebe esi dosaru lekwe, esi li loko tamata rebe esi li lokoise neka. 33 Sepo imi ono misete batuke ete tamata rebe esi ono misete ete imire, Alla Iisike imi mo. Le tamata dosaru lekwe, esi li loko tamata rebe esi ono misete eteise neka. 34 Sepo imi riluke kepene ete tamata pine imi hlaleke be suke esi seli suike sa, hoko imi supu isike bei Alla mo. Le tamata rebe esi dosa bokalaru lekwe esi riluke kepene ete tamata makete kai esi hlaleke be esi supu seli suike. 35 Suke imi ono misete ete tamata rebe laleisu tiake imire. Imi sebeie esi pinjame sasaisa neka, masike esi leuke ete imi mo, po imi ono misete etesi rame neka. Sepo lalemi mise etesi rame ele mere, hoko imi supu tanei elake bei Alla, kai esi selu imire, Alla eni nanae. Alla mere Eni kbasare ela titinai. Le tamata rebe esi suka beteke trima kasi eteI mo kai tamata neunaru lekwe Alla laleI noaise neka. 36 Hoko suke imi lalemi noa pusue tamata saka Alla Amate ndete surga lekwe laleIje noa pusue tamatare.”
Leuke sala ete tamata makete yake
6:37-42
(Mat. 7:1-5)
37 “Imi leuke sala ete tamata makete yake leke Alla Ileuke sala ete imi yake. Kai imi hukume tamata makete yake, leke Alla Ihukume imi yake. Po ampune tamata rebe iono sala ete imire leke Alla lekwe Iampune imi. 38 Imi riluke sasaisa ete tamata makete neka leke Alla lekwe Iriluke ete imire lesi leneka. Imi supu riluke boka rebe cupae penu bubui kai erene titinai le cupa rebe imi pakele ete tamata makete Alla Ipakele ete imi lekwe.”
39 Yesuse Ibeteke umpama lokosi be, “Au alena kena umpama esa mei ete imi. Sepo tamata matapolale ikeri lalane ete tamatamatapolale makete hoko luasi tetu kena likele. 40 Kwete hkola irekwa lesi bei eni kurure mo, po sire pine ihkola eti pela hoko isakesa kai eni kurure neka. 41 Le mula pine imi selu tamata makete eni nsalale eleyo me imi ruaime, imi nsalale elake me po imi selu mo. 42 Imi beteke ete kwalimi be, ‘Mai le au sirie ebu tone me matainaume’, eleyo ebu elake me matainaimu imi selu mo! Imire tamata maka ono misete lelemake! Sirie ebu elake me matainaimu leke imi selu mise mina, pine imi sirie ebu tone me kwalimu eni matainaije sa.”
Tnanele kai esi buaije
6:43-45
(Mat. 7:16-20, 12:33-35)
43 Yesuse Iatetuke rame be, “Tnanele rebe nkopane esi buaije lekwe misete. Kai sae lekwe tnanele rebe nkopa more esi buaije mise mo. 44 Ite rekwa tnanele bei esi buaije. Le bei ai aini nluline tamata esi rana ara buai kai anggure buai bei mo. 45 Tamata misete ilepae rebe misete, le inoake loko saisa rebe misete. Kai tamata neune ilepae rebe neune, le inoake loko saisa rebe neune. Le saisa rebe tamata ilepaele esiri bei rebe inoakele me laleije.”
Hidupe lulu Tuhane Eni lepataru
6:46-49
(Mat. 7:24-27)
46 “Imi kotie Aure Tuhane le mula? Kotie Aure Tuhane yanoma le imi lene loko Au mo. 47 Tamata rebe iluake loko Aure, ilene loko saisa rebe Au lepaele kai iono lulue, mere saka saisa rebe Au suka alenake suike meije. 48 Ile mere molupe tamata rebe ieleke eni luma. Tamata mere ikali pandasire enanu lope kai iono lumare esi dasare kena batu rebe kurule esi babaije. Kena kwelere bele ekeue luma mere, po emanue luma mere mo le tamata mere ieleke eni lumare ekuru. 49 Po tamata rebe ilene saisa rebe Au lepaele po iono lulu mo, hoko ile mere lupe tamata rebe ieleke eni lumare me tapele babai. Ielekele kena dasare kurule esi babaije mo. Hoko roma kwele bele keue luma mere, luma mere ekoli kai kwele belene mere eono atiae laleke.”

*6:5 Ayate meije lulu sou Yunani ebeteke be, “Ele mere Au Tatama Eni Nanae, Au kbasae petu plei.”

6:22 2Yi. 36:16,

6:29 Ete tamata Yahudire, teta tamata asuleine, mere ono asomieni.