16
Misog el ogna kigmogim nangu
Mak 8:11-13, Luk 12:54-56
Afa farisi i Sadyusi i Sisas nangum ambegonam. Ona Sisas gihi nangu asa sahani og, “Sa kam Godna kigmogim ogfun.” Afa pese sihini, “Maia osu pegba ne sihi, ‘Of kagatotofeg eba osu suialagna.’ Afa leanaba ne sihi, ‘Of bufegim nugwag ofe.’ Afa ne ofim nangu asa ne anwenafi mangwal pugufe afa ne mas anwenafig mo kigmog mogim ka ogfuna eba gwese gohfufe hwa osunagafa. El glau ohnanam eba amtakwalig afa Godim masig fatinig. Enaig el kigmogim ogna nangu asa Godim mas fwina onigi mo. Ka mas nengelim kigmog ogfuni, awai. Eba Jonana kigmogim mungu ne nangufi.” Asa Sisas fwahanam ikana.
Farisi ni Sadyusi ni yistim
Mak 8:14-21
Maia patalfuiag el bum apaiyegohnam ehegam maligim apukunam afa ehengel etetini bret lambug afuiagim. Afa Sisas ehengel lasug mo sihini, “Bwata, afa numwehifibi farisi ni Sadyusi ni yistim.” Yistimba enaba smof lofwag bretim esegba asa pipkig. Patalfuiag el hefum sihiagini, “Mas big bret lambu ambeg mo asa Sisas enaig esog.”
Sisas ati anwenafini ehengelni moba afa ehe enaig esona, “Haisegba enaig moba ne sihiagi kagelni bret awai. Hei, neana olug onigig wetifeg. Atiaho ne mas anwenafig mo? Ka onigig ne mas etetig mo autunam bret afala gohug enag ka faini 5,000 elim afa sob 12 gohna asa ne pese lambini. 10 Afa bret elegeg la gohug eba 4,000 el ahagagini asa ne pese elegeg la gohna enaig sobini lambini. 11 Ka mango bretim eso mo. Haiseg ne mas anwenafig mo? Numwehifibi farisi ni Sadyusini yistim.” 12 Afa ehengel ati anwenafini Sisas mas enaig mo bretna yistim sihina mo, eba awai. Eba farisi ni Sadyusi ni mom sama numwehi.
Sisasba amban
Mak 8:27-30, Luk 9:18-21
13 Sisas Sisaria Filipai distrik gam ikana, afa heafena patalfuiag elim sahini og, “El esogo amban maia Nufunam Elbi?” 14 Afa ehengel sihini og, “Mingnag esogo ne Jon bula laitiag el, afa mingnag esogo ne Elaija, afa mingnag esogo Jeremaia amo ming el mo fli sihiule.”
15 Sisas sahtigina, “Afa nemba haig onigifig? Kaba amban maia?” 16 Pita wahigi sihina, “Ne Krais God Gisfu Fwahag el afa Godba nofkenagag, nemble heafna leg.”
17 Sisas pese sihini, “Saimon Jonna leg ena mo sane sihigba, mango el nem sihina mo, eba heafa kana alag heven lanai nem upugunag. Asa ne enam sifakalena. 18 Ka nem sihinag ne Pita neana unehlagba eba fun. (Mo enag ne sihigba enaig eseg fun.) Enaig eseg el lala fun la nimblag. Enag fun la kana elim ka lasanig. Afa Satanna wasneig mas kana elim filafati. 19 Eba Godna bog meg ki ka nem faife. Afa mangwal sane kikiseg bite la asa God gwenaig esefe. Afa mangwal sane pigi fwahaiba bite la asa God gwenaig esefe.” 20 Afa Sisas heafna patalfuiag elim kweni, og, “Nofeka sihi kaba Krais God Gisfu Fwahag El.”
Sisas heafna laha buihiana mo sihina
Mak 8:31–9:1, Luk 9:22-27
21 Gwenanam Sisas patalfuiag elim heafna mom ambala sihini og, “Eba sa ka Jerusalem gam ikafe. Afa misog el i, el Godum sis tuhlu faiule i, afa nihe mo anwena el i asa kam kaksag kinig faife. Afa kam lahafe afa sambaga mungu osuna ka pese buihiafe.” 22 Pita Sisasim suflaukunam afa fenagena og, “Sama God gwenai esei, hwa enaig mas nem sa pugunai.”
23 Afa Sisas wahigi Pitam sihina, “Is kam fwaha, Satan! Ne enaig membeg kana mina ogna kagfo. Neana mo mango Godna onigig mo awai, eba elni onigig.”
24 Afa Sisas enaig sihifeni, “Afa amban membeg kana patalfuiag el ogofiba asa ehe mas hefum onigig mo afa ehe sama li katige la lahagim numwehenam afa sa kam patal blui. 25 Afa amban el onigig, heafna nofkena aluwegfenam asa hefum nawo sisife eba enaig el mas nufunam nofkena gagim flai. Afa amban kam patal oblofiba asa ma heafna nofkena fwahai eba asa ehe wahkig nofkena gag flai. 26 Eba mas suialafeg mo afa el mungwali bitenai gawig lambigba asa hefum awaiefe. Afa mungwali gawig mas elim nofkena fai. 27 Afa Nufunam El eba Godna kigmogna afa oflanai elim wanblofe. Asa enanam ehe mungwali elim haig haigim kwefiahaginam asa faifi. 28 Ka nufunam sihi mingnag el wanai yi goh maisim pigieg fwainig fefiba asa enag el nangufe Nufunam el enaig asa kwania misog el lofug blofe.”