23
Farisi el i nihe mo el i elim gasaf lambfiafufna
Mak 12:38-39, Luk 11:43,46, 20:45-46
Afa Sisas heafna patalfuiag el mi afa mingnag el mi sihinuwagena. Ehe enaig esona og, “Farisi el i nihe mo anwena el i Mosesna nihe mona nem ogfu fegonuwugini. Afa ena mo sa nem faigoba enaba asa higinim patalfu. Nofeka ehengelni nihem patalfu, mangofi. Mom sihigim afa ehe mas enam patalfu mo. Afa ehe elim kinig kike faigog, afa ena kinigba elim, kahli afa eheba mas ena kinigim ningana weti sehilini mo. Afa mungwali haig haig asa esiagibi eba elim og sa ma kam nangwagi. Afa betenna wagna wawag gigim afa betenna kwieg lofug la we bugugni kigfig fwatig. Afa kwania bu yis la ehe ogna misog el lofug augu afa laskuhlag lala ehe ogna sime suialag la gose augu. Afa ehe enaig membig laskuhlag fohugla el sa ma ehengelim une goni og saglag el afa ogfuiag el. Afa ese nem enaig seflifife ogfuiag el. Eba mungu neana ogfuiag elbi, afa ne nilitena fiakag. Afa hwa bite la nofeka elim sefli alag fei eba nengelni alagba mungu he heven la ga. 10 Ese nem seflifi ne saglag el eba el mungu he nengelni saglag elbi eba God ati Gisfu fwahag elim pese lambigim. 11 Amban nengelni Ainiyagba asa neana gafugag el fefe. 12 Amban hefum figi fukuagba eba God ehem pagaupife afa amban hefum figi fukuag fwainigba eba God ehem figi fukufe.”
Sisas farisi el mi afa nihe mo anwena el mi fenugena
Mak 12:40, Luk 11:39-52, 20:47
13 Sisas enaig sihifeni og, “Niasabanig, farisi el i nihe mo anwena el i amtakwalig nem pugunufe. Eba ne sambaga mengigna el. Ne elim mina kikise gonig Godna bog megam saiyegim. Afa nimbeba mas ne saiye afa el ogna saiye afa ne gwegonufu.”
14 Sisas enaig sihifeni og, “Niasabanig, farisi el i nihe mo anwena el i amtakwalig nem pugunufe. Eba ne sambaga mengigna el. Afa ne esig angwafigim makwale gonigim afa ne ehengelni lala lambigonig. Afa enaig esigim afa ne makwalig kwinam beteniaska. Ena mog eba God amtakwalig susug nem numwehe faife.”
15 Sisas enaig sihifeni og, “Niasabanig, farisi el i nihe mo anwena el i amtakwalig nem pugunufe. Eba ne sambaga mengigna el. Afa ne biteamina afwaminefig afa bu mina botla afug eba mungu elim neana patalfuiag elim ne fwahig. Afa enaig patalfuiag elbi nem kwaganig gose ikafe suwilagig latu minagam.
16 “Ne nof tetini el mingnagim wanafu mina ogfugonig eba nem amtakwalig pugunufe. Ne enaig sihi fegonug afa amban Godna kwania lalam unehlag seflanam afa mo sihi fwahafe eba esug sihi fwahag. Afa amban Godna kwania lalanai golim seflanam afa mo sihi fwahafe eba asa ena mo nufunam eseg.* Farisi el kwania mo mas fatini afa weti nihe fwina onigini. 17 Nengel moietet el afa nof tetini el. Mangwal sa goseg, gol me awai Godna kwania lala me? Mas ne anwenafig mo lala goseg asa Godna lala enag golim esenagba eba Godna nemug. 18 Afa ne elim sihigonig, afa amban sis tuhlu Godim fai simem seflanam afa mo sihi fwahafe eba esug sihi fwahag. Afa amban Godim fai sisim seflanam afa mo sihi fwahafe eba asa ena mo nufunam eseg. 19 Ne nufunam nof tetini! Mangwal sa goseg sime me awai sis eyigig me? Afa mas ne anwenafig mo sime goseg, asa Godim fai sime enag sisim esenagba eba Godna nemug. 20 Asa maia amban Godim fai sime seflanam afa mo sihi fwahafe eba sime i afa mangwal enanai yi afugwagim ena mo wasneig fwahag. 21 Afa maia amban Godna kwania lala seflanam afa mo sihi fwahafe eba lala mi afa God eyi agag lala ena mo wasneig fwahag. 22 Afa amban heven seflanam afa mo sihi fwahafe eba Godna nangwaghiageg simem seflag afa God ehe enanai yi pegagim seflag ena mo wasneig fwahag.”
23 Sisas enaig sihifeni og, “Niasabanig, farisi el i nihe mo anwena el i amtakwalig nem pugunufe. Eba ne sambaga mengigna el. Afa yasmoel unehlagba mint, dil, kumin ne lambigim afa 10 pela hap suguafugim Godim mungu fai. Enam weti nihe mo ne fwina onigig afa kwania nihe mo enaig eseg elim numwehe gwefihiaginim, asa aflafegoni, afa suialag olug onigig mas ne esig mo. Asa ne esi afa nofeka kwania nihe mo fwahi. 24 Ne nof tetini el mingnagim wanafu mina ogfugonig! Ne buba ahagaba nambaganai bulanai lambuhiagig afa ne mas nanguna mo kamel-tata bu la go afa ne ena nahgum neg.”
25 Sisas enaig sihifeni og, “Niasabanig, farisi el i nihe mo anwena el i amtakwalig nem pugunufe. Eba ne sambaga mengigna el. Afa ne kap i plet i sisinai mungu gigiafiagig afa mo fla flag i afa faghagig i enanai yi memtola pugu go. 26 Ne farisi nof tetini. Kapim ilawana mo sa ne meagam numwehe gigiafinim asa ma afwambanai yimieg.”
27 Sisas enaig sihifeni og, “Niasabanig, farisi el i nihe mo anwena el i amtakwalig nem pugunufe. Eba ne sambaga mengigna el. Ne biteg fe lofug lambo bite bigna fatig fwahi. Afwambagam mo suialag go afa meagam mo kig i lofug i nongi go. 28 Nengel gafa gwenaig esig. Afwambagam mo el nem nangwagi ne suialag el afa meagam mo sambaga mengigna fegim amtakwalig nihe go.”
29 Sisas enaig sihifeni og, “Niasabanig, farisi el i nihe mo anwena el i amtakwalig nem pugunufe. Eba ne sambaga mengigna el. Nengel Godna mo fli sihiule elni biteg kifem suialafe flig afa suialag elni biteg kifem waganagig. 30 Ne enaig esogog afa sa ka kagelbi simbianga la wan auguia fiteba eba mas ka esite Godna mo fli sihiule elim kwaskofi. 31 Asa neana mo ogfug nimbe ne elni luwalig Godna mo fli sihiule elim kwaskofig. 32 Sa esi, ilawana simbianga haig esini sa ne gwenaig ihla fwahi. 33 Nengelba sombine afa sombinena luwalig. Haisegba ne onigig asa God mas kam suwi lagig latuigimba ningitigi? 34 Sa hig, ka nem osihin ka kikiafena Godna mo fli sihiule el mi, anwena el mi, afa ogfuiag el mi nem ningitiginiba. Afa asa ne mingnagim kwaskofi, afa mingnagim li katigegla tigi kahlifi, afa mingnagim laskuhlag lala la wena fifiletififi afa mingnagim patagemine fifibi asa mingnag kembig gam afwiamine fefe. 35 Asa ambangel suialag elim kwaskofig, enag elbi pigigba eba Abel la pugugum ika Sekaraia la pugug ena susuba eba mungwag ne flifi. Sekaraia Berekiana leg nengelni simbianiga olyi Godna lala afa Godim sis faig sime la tigekini. 36 Ka nem nufunam sihinig enag mungwali susug mungwag eba nem ilawonai elim pugunife.”
Sisas Jerusalem lanai elim aflafeni
Luk 13:34-35, 19:41-44
37 Sisas sihini og, “Jerusalem lanai luwal, Jerusalem lanai luwal, ne Godna mo fli sihiule elim kwaskofini afa el God nem sa ningitigigba ne fun na kwaskofi. Wahkig ka membeg nengelni elim lamblu kiafnai yi muhla lambugofum afa ofenai kakaruk afag heafna luwaligim lamblu anglag meg gam kumo lambugu afa mas ne enaigim membeg mo. 38 Asa God enag lalam neana fwahafe eba esugo fufe. 39 Ka nem enaig sihiofen mas ne kam nangui ikan kan ne enaig esogofe, ‘God sa ma suialafenai asa ehe Ainiyagna kigmog la oblo.’ ”

*23:16: Farisi el kwania mo mas fatini afa weti nihe fwina onigini.