1 Morarame 12me jeimamyry taropose tuisa Akaze a ahtao tuisame ehtoh poko, Juta tõ esẽme, Ozeja, Era mũkuru tuisame toehse Izyraeu tõ esẽme. 9me jeimamyry taropose eya tuisame toexiry poko Samaria po. 2 Tyyrypyry poko nexiase ynororo, Ritonõpo Izyraeu tõ Esẽ omihpyry onymoipyra. Popyra nexiase yrome Izyraeu tõ tuisãpo tõ popyra ehtopõpyry sã pyra. 3 Mame tuisa Saumanesea, Axiria esẽ totonase imaro; typoremãkase Ozeja Saumanesea a, ipoetoryme toehse ynororo. Naeroro jeimamyry ae rokẽ tineru topehmase eya aomi poe, osepeme ehtohme. 4 Yrome typenekehse Ozeja Saumanesea poetoryme toexiry poko. Typoetory tonyohse eya So, Ejitu esẽ zuruse. “Kuakorehmako, ajohpãme samo,” tykase ynororo. Mame tineru taropokehse eya Axiria tuisary a. Mame moro poko tuaro Saumanesea ahtao towokaneme Ozeja tokarose eya. Ãpuruhpyry taka tõmase ynororo eya.

5 Mame Saumanesea toytose, soutatu tõ maro, Izyraeu nonory pona. Pata Samaria tapuruse eya. Asakoro jeimamyry taropose eya xine moro pata apururu poko. 6 Mame Samaria typoremãkase eya xine, 9me jeimamyry taropose ahtao Ozeja a tuisame ehtoh poko. Mame morotõkõ tarose Axiria tuisary a typoetoryme, Axiria pona. Toto zokonaka taropose eya pata Hara pona te, imehnõ tyripose eya tuna Hapoa pũtokoxi, Kozã nonory po, imehnõ roropa taropose eya pata Metia pona, enara.

7 Pata Samaria typoremãkapose, tyyrypyrykõ poko toehse Izyraeu tõ exiryke, Ritonõpo omihpyry omipona pyra. Eya typynanohse toto Ejitu tuisary namotome toto ahtao pake, Ejitu poe toto tarose eya. Yrome imeimehnõ neponãmary toahmase eya xine. 8 Toto nyrihpyry xihpyry typoenohse eya xine. Mokaro tonahkapose Ritonõpo a toto wãnopyryme esary ekarotohme typoetory tomo a. Izyraeu tõ tuisãpo tõ namorepatopõpyry typoenohse roropa eya xine. 9 Onyripopyra Ritonõpo ehtopõpyry tyrise eya xine. Tyneponãmary tõ eahmatoh tyrise eya xine typatarykõ po emero, pitiko rokẽ pata ahtao, inunõ pata ahtao roropa. 10 Ypy tõ emory po te, wewe jerutumã zopino, topu tõ sokohme tyrise eya xine, tyneponãmary tõ Paau enetupuhtohme, tyneponãmary tõ Asera enetupuhtohme roropa. 11 Ixtaratu tyahkase eya xine tynekarotyã zahkatoh po, tyneponãmary tõ eahmatohme, Ritonõpo nenahkapotyã nyrihpyry typoenohse eya xine. Toto nyrihpyry xihpyry eneryke tyya tyekĩtapãse Ritonõpo. 12 Aomihpyry omipona pyra toh kynexine: “Imehnõ neponãmary oneahmara ehtoko,” katopõpyry.

13 Morarame typoetory tõ, urutõ kõ, tonehpose Ritonõpo a Izyraeu tõ zurutohme Juta tõ roropa: “Oorypyrykõ irumekatoko jomihpyry omipona oehtohkõme. Jomihpyry ekaroase atamurukomo a, oya xine roropa, ypoetory tõ, urutõ kõ ae.” 14 Yrome mokaro, Izyraeu tõ, inikahpoẽkõ tytamurukõ ehtopõpyry sã kynexine; Otato pyra toh kynexine roropa. Ritonõpo Tosẽkõ omipona pyra toh kynexine. 15 Morararo mokaro, Ritonõpo omiry omipona se pyra toh kynexine. Aomihpyry tytamurukomo a turumekase eya xine. Otato pyra toehse toto. Imehnõ neponãmary tõ toahmase eya xine, Ritonõpo kara. Mame tyneponãmarykõ poetoryme toehse toto, imehnõ Ritonõpo waro pyra exiketõ samo. Ritonõpo omipona pyra toehse toto: “Mokaro onypoenohpyra ehtoko,” katopõpyry omipona pyra. 16 Ritonõpo Omihpyry emero omipona pyra toehse toh kynexine, asakoro pui mũkuru panõ metau risẽ tyrise eya xine eahmatohme. Nohpo Asera enetupuhtoh tyrise roropa eya xine. Xirikuato tõ toahmase eya xine, Paau roropa: “Kyneponãmarykõ mose ro,” karyke eya xine. 17 Typoenõkõ tyahkase eya xine, tynekarorykõ zahkatoh po, tynekarorykõme, tyneponãmarykõ ẽpataka. Pyaxi tomo a toytose toto ekaropose, Ritonõpo poetory kara, urutõ kõ a roropa ekaropose, azahkuru ehtoh poko rokẽ tyrise eya xine Ritonõpo neneryme. Naeroro tyekĩtapãse ynororo toto poko. 18 Izyraeu tõ zehno toehse Ritonõpo. Naeroro taropose toto tywinoino. Juta tõ rokẽ tynomopose eya moroto inonorykõ po.

19 Yrome Juta tõ roropa, Ritonõpo Tosẽkõ Omihpyry omipona pyra toehse toh kynexine. Izyraeu tõ nyrihpyry xihpyry typoenohse eya xine. 20 Morara exiryke Izyraeu tõ emero turumekase Ritonõpo a. Tuãnohse toto eya. Epekõkara a tokarose toto eya, zehno exiketomo a toto ryhmatohme. Mame etyhpyryme taropose toto eya tywinoino.

21 Izyraeu tõ tapiakase ahtao Ritonõpo a, Juta tõ wino, Jeropoão, Nepate mũkuru tymenekase eya xine tutuisarykõme. Takorehmase toh kynexine Jeropoão a Ritonõpo rumekatohme, tyyrypyrykõ xihpyry poko toto ehtohme. 22 Jeropoão namorepatopõpyry onurumekara toh kynexine. Typoenohse ynororo eya xine tyyrypyrykõ poko toexirykõ poko. 23 Mame etyhpyryme taropose toto Ritonõpo a tywinoino, tõmihpyry ae ro typoetory tõ, urutõ kõ omihpyry ae. Naeroro Izyraeu tõ taropose axirio tõ nonory pona. Moroto ro toh mana seroae ro.

24 Morarame Axiria tuisary a ahno tonehse Papironia patary tõ poe; Kuta poe te, Iwa poe te, Hamate poe te, Separawaĩ poe roropa Samaria patary tõ pona, Izyraeu tõ esahpyry pona. Mokaro axirio tõ tõsesarise toh kynexine Izyraeu tõ patary tõ po. 25 Mame mokaro axirio tõ oehsenãme toto ahtao, Ritonõpo oneahmara toh kynexine. Naeroro reão tõ tonehpose eya. Toitoine axirio tõ tosekase reão tomo a. 26 Mame Axiria tuisary turuse mokaro poko, inaropotyã Samaria patary tõ pona tuaro pyra Izyraeu nonory põkõ neponãmary poko. Naeroro reão tõ tonehpose eya toto esekase. 27 Naeroro ynara tykase Axiria tuisary: “Oturuketõ wino kuenepyhpõkõ kypoetorykõme aropoko ropa toiro morotona mokaro amorepatohme ineponãmarykõ omiry poko.”

28 Naeroro toiro Ritonõpo maro oturukety Izyraeume exikety Samaria poe axirio tõ narohpyry toytose ropa Peteu pona, morotõkõ amorepase Ritonõpo eahmatoh poko Tosẽkõme.

29 Yrome mokaro Samaria pona aehtyamo a toponãmasẽ tõ tyrise ro, oseahmatoh taka tynyrityãkõ tyrise eya xine Izyraeu tõ namohpyry taka. Imeimehnõ oximaro exiketomo a toponãmasẽ tyrise typatarykõ po: 30 Papironia poe aehtyamo a toponãmasẽ Sukote-Penote panõ tyrise; mokaro Kuta poe aehtyamo a toponãmasẽ Nerekau panõ tyrise; mokaro Hamate poe aehtyamo a toponãmasẽ tyrise Axima panono; 31 mokaro Iwa poe aehtyamo a toponãmasẽ tyrise Nipaze panono, Taratake panono roropa; mokaro Separawaĩ poe aehtyamo a typoenõ tyahkase tynekarorykõme tyneponãmarykõ Ataramereke a te, Anamereke a roropa. 32 Ritonõpo toahmase roropa eya xine repe, yrome emero rokẽ ahno tymenekase eya xine oturuketyme tyneponãmarykõ eahmatoh tao, tynekarorykõ zahkatohme roropa moro tao. 33 Naeroro Ritonõpo toahmase eya xine repe. Yrome tyneponãmarykõ toahmase roropa eya xine imeimehnõ nonory põkõ namorepatopõpyry ae ro.

34 Morararo mã toto seroae ro. Ritonõpo oneahmara mã toto, aomihpyry omipona pyra roropa mã toto. Tõmihpyry tokarose eya Jako pakomotyamo a, tosehpase ropa eya Izyraeume.

35 Tõmihpyry tokarose Ritonõpo a eya xine. Ynara toto tyripose roropa eya: “Imeimehnõ neponãmary tõ oneahmara ehtoko. Oesekumurukõ po porohpyra ehtoko toto ẽpataka. Toto poetoryme pyra ehtoko. Okyryrykõ onekaropyra ehtoko onekarorykõme eya xine. 36 Jomipona rokẽ ehtoko. Ywy ase Ritonõpo, yjamitunuru ke kuenepyatose Ejitu poe. Ya rokẽ ‘Imehxo mase,’ ãko matose; oesekumurukõ po porohnõko matose jẽpataka rokene. Ya rokẽ okyno zahkãko matose onekarorykõme. 37 Jũme jomihpyry omipona ehtoko, ynymeropohpyry onenerykõme. Imehnõ neponãmary tõ omipona pyra ehtoko. 38 Wenikehpyra ehtoko jomihpyry poko. 39 Jomipona ehtoko. Ywy ase Ritonõpo Oesẽkomo. Ywy opynanohtorỹko ase ozehno xine exiketõ winoino,” tykase.

40 Yrome aomihpyry onetara toh kynexine. Tynyrihpyrykõ xihpyry onurumekara toh kynexine, torẽnase morohne poko toexirykõke. 41 Naeroro Ritonõpo toahmase eya xine repe. Yrome tyneponãmarykõ toahmase roropa eya xine. Morararo ipakomotyã seroae ro mana, morara tyrĩko mã toto.