23
Morarame Pauru a mokaro tỹme tonese aporo tõturutohto xine eya. Ynara tykase ynororo eya xine,
—Wekyry tomo, ajohpe pyra ase. Kokoro rokẽ Ritonõpo omipona ase, tykase ynororo eya xine.
—Ajo! Ĩtapihmoko, tykase Anania, Ritonõpo maro oturuketõ tuisary. Ynara tykase Pauru eya,
—Onekunohto! Ritonõpo awãnohnõko mana morara karyke oya. Ya oturupose oporohno Moeze omihpyry waro oexiryke. Yrome aomihpyry omipona pyra mase, jẽpatapihmoporyhtao oya, tykase Pauru eya.
Mame imarõkomo a Pauru tozuhse roropa. Ynara tykase toto eya,
—Oty katoh morara ãko mah Ritonõpo maro oturuketõ tuisary a? Ipoihtõko sã mase, tykase toto.
—Wekyry tomo, zuaro pyra akene. Ritonõpo maro oturuketõ tuisaryme pyra ekarono, tykase Pauru. —Ynara tymerose exiryke Ritonõpo omiryme, “Oesẽkõ kure rokẽ tyritoko,” ãko sero poko nase Ritonõpo omiry, tykase Pauru.
Mame Pauru tuhkãkõ waro toehse. Tuhke satuseu tomo, tuhke roropa parixeu tomo. Naeroro ynara tykase ynororo eya xine opore,
—Wekyry tomo, parixeu ase. Papa roropa parixeu kynexine. Seroae terekatu a azahkuru jekarõko matose aorihtyã ẽsemãkapory ropa enetuputyryke ya, tykase ynororo eya xine.
Morara kary etaryke tyya xine tõsezusezuhse toto, parixeu tomo satuseu tõ maro. Parixeu tõ Pauru marõkõme toehse. Satuseu tõ aorihtyã ẽsemamyry ropa onenetupuhpynomo, Ritonõpo nenyohtyã kapu ae te, zuzenu roropa onenetupuhpynõ kynexine. Yrome parixeu tõ morohne enetupuhnõko. Morarame toepanaikase toto tõtururukohtao imoihmãkomo. Mame Moeze omihpyry warõkõ towõse xikihme tõturutohme. Parixeu tõ kynexine. Ynara tykase toto,
—Mose azahkuru pyra nase. Otarãme Ritonõpo nenyokyhpyry tõturuse mã imaro. Morara exiryke jehno pyra sehtone, Ritonõpo poetory zehno pyra, tykase toto.
10 Mame morotaõkõ tõxienonohse itamurume. Mame Pauru tywyhtywyhmaryhtao eya xine soutatu tõ tonyohse koroneu a Pauru arotohme ropa tytapyĩkõ taka.
11 Morarame koko Jezu tõturuse Pauru maro. Ynara tykase ynororo eya,
—Tãkye exiko Pauru. Jerusarẽpõkõ mutuarõtanopyase toh ypoko. Moro saaro Romapõkõ roropa tuarõtanohnõko mase ypoko, tykase Jezu eya.
Pauru etapary se imehnõ ehtopõpyry repe
12 Morarame yrokokoro juteu tõ oximõme toehse Pauru etapary se exiketomo.
—Otuhpyra sehtone, eukuru onẽpyra roropa sehtone Pauru etapatoh ponãmero kyya xine, tykase toto. 13 40me motye Pauru etapary se exiketõ kynexine. 14 Mame toytose toto tytamuxirykomo a, Ritonõpo maro oturuketõ tuisary tomo a roropa oturuse. Ynara tykase toto eya xine,
—Otuhpyra ynanase, eukuru onẽpyra roropa ynanase Pauru etapatoh ponãmero yna a. 15 Naeroro kokoro koroneu a Pauru enehpoko oya, õturupotohme samo. Ynanase eraximãko etapatohme, tykase toto eya xine, tytamuxirykomo a.
16 Morara kary totase Pauru patumy a. Mame toytose ynororo soutatu tõ tapyĩ taka Pauru zuruse. 17 Morarame Pauru a sajẽtu tykohmase tyya.
—Mose nuasemã arota auturutohme koroneu a, tykase ynororo.
18 Mame tarose eya. Ynara tykase ynororo koroneu a,
—Mose Pauru nenehpohpyry oturuse amaro, tykase.
19 Mame emary poko mokyro tarose koroneu a mya, tõtururukõ onetara imehnõ ehtohme.
—Aimo, oty kary se hma ya? tykase ynororo eya.
20 Ynara tykase ynororo,
—Juteu tõ otururu etano. Oya Pauru aropõko toh mana kokoro, kõseriu tomo a, imaro tõturutohkõme ropa. 21 Yrome anaropyra exiko. 40me motye etapary se exiketõ mana Pauru eraximãko, etapatohme. Otuhpyra, eukuru onẽpyra, enara toh mana Pauru etapary se toexirykõke. Seromaroro oehnõko toh mana oturuse amaro, tykase ynororo eya.
22 Mame koroneu a nuasemã taropose ropa,
—Sero onekaropyra ropa exiko imehnomo a, tykase ynororo eya.
Pauru arotopõpyry kowenatu ẽpataka
23 Morarame koroneu a asakoro kapitão tykohmase tyya. Ynara tykase ynororo eya xine,
—200me soutatu eahmako, Sezarea pona oytotohkõme, 70me kawaru aronanõ maro, 200me roropa warata ekomananõ maro, tykohmãsehxo ahtao oytotohkõme. 24 Kawaru tõ enehpoko Pauru ytotohme epo. Tomeseke arotatoko kowenu terekatu a, Perixi a, ewomatohme eya, tykase.
25 Mame pape tymerose eya aropotohme. Ynara tymerose eya Perixi neneryme,
26 “Ynymerohpyry moro oneneryme. Jepe nymyry mase Perixi. Ywy ase Kyrautiu Rixia. Kure pãna mã repe?
27 Mokyro Pauru tapoise juteu tomo a, etapatohme repe. Yrome soutatu tomo a towomase, romanome exiryke. 28 Mokyro aroase juteu tõ kõseriu ẽpataka azahkuru exiry waro jehtohme repe. 29 Yrome axĩ zuaro toehse ywy. Romano kowenu omihpyry poko mose onyhxiropyra toh nexiase, tytamuxiry tõ omihpyry poko rokene. Morara exiryke ẽmapory se pyra exiase ãpuruhpyry taka. Etapapory se pyra roropa exiase. 30 Mame, ‘Juteu tõ mokyro etapary se,’ kary totase ya. Morara exiryke aropoase myaro. Pauru zehnotokõ roropa aropõko ase oya, ihxirotohme onetaryme. Enara rokẽ ynymerohpyry moro oneneryme.
Ywy ase Kyrautiu Rixia.”
31 Morarame Pauru tarose soutatu tomo a, koroneu omi poe. Koko tarose toto a Ãtipatyri pona. 32 Yrokokoro pupu po rokẽ ytoketõ toeramase ropa tytapyĩkõ taka. Kawaru po ytoketõ rokẽ Pauru maro toytose. 33 Mame Sezarea pona toeporehkase toto ahtao pape tokarose eya xine kowenu tuisary a. Pauru roropa tokarose eya xine. 34 Mame pape tonese ahtao kowenu tuisary a Pauru a tõturupose,
—Otypõ mahno? tykase.
—Xirixiapõ ase, tykase Pauru. Moro waro toehse tahtao 35 ynara tykase ynororo eya,
—Imeĩpo okohmãko ase ohxironanõ tooehse ahtao, tykase ynororo eya.
Mame tõmapose Pauru eya, Erote tapyinỹpyry kurã taka.