27
Tiro hnamotopo
1 Ynara tykase Ritonõpo ya:
2 — Ahno mũkuru, eremiako pata Tiro hnamotohme, 3 Moro pata, tuna konõto ehpio po, osepekahketyme ynororo imehnõ nonory põkõ maro emero porehme, tuna konõto ehpio põkõ maro. Kaxiko, ynara ãko Ritonõpo Kuesẽkõ mana:
“Pata Tiro, epyrypãko mexiase enekure oehtoh poko.
4 Tuna konõto oesaryme mana.
Apatary tyrise orinanomo a wapu kurã samo.
5 Oriryhtao, wewe pinijo tonehse ypy Heremõ poe,
wapu kyryry xikihme exiketyme apupari tonehse Ripano poe.
6 Wewe karawario tonehse Pasã poe apukuita tõ ritohme,
azarã tõ tyrise pinijo ke Xipere poe,
emepory tyrise wewe pokona maafim maro.
7 Kamisã tõ tyrise mauru panõ risemy
Ejitu poe tonehse, kamisa kurano mauru panono risemy,
emeporyme tyxixĩse ehpiry poro; moino tonetupuhse kehko.
Jerutume ehtoh tyrise kamisa kurã ke,
ezuezumã ke tonehse ahmõta Xipere poe.
8 Pata Tiro, mokaro wapu ao erohketomo apatary põkõ nexiase, emese kure exiketomo,
apukuita poko erohketõ tooehse toh nexiase pata Xitõ poe, Arawate poe roropa.
9 Wewe poko erohketõ wapu riry waro toto,
Pipyro põkõ nexiase, emese kure exiketomo.
Wapu ae ytoketõ emero rokẽ tõsepekahse toh nexiase oya, õsepekahtoh tao.”
10 — Soutatu tõ Perexia põkõ te, Ritia põkõ te, Ripia põkõ roropa ãkorehmananõme toh nexiase etonatoh po. Tõsewomatohkõ kehko tynomose eya xine atapyĩ apuru poko, tupuhpyrykõ apuru tõkehko maro tynomose. Imehnõ typoremãkase eya xine, imehxo oehtohme. 11 Soutatu tõ Arawate poe toehse toto apatary eraseme toh nexiase apatary apuru po, orutua kõ Kamate poe eraseme toerohse toto tapyi tõ kaetoko exiketõ poko. Tõsewomatohkõ tyhwyme tynomose eya xine pata apuru poko. Mokaro a apatary tyrise enekure.
12 — Mosepekatyase Expania po omõkomory tometakãmase oya xine parata ke, kurimene ke, exitanio ke, xũpu ke, enara. 13 Mosepekatyase Kerexia po te, Tupau po te, Meseke po, enara. Omõkomory tokamose oya ahno epekahtohme anamotome ehtohme, metau risẽ epekahtohme roropa, enara. 14 Omõkomory tymyakãmase oya kawaru tõ ke emero rokẽ poko te, kawaru tõ roropa osetapaketõ arone te, mura tõ roropa Pete-Tokarama poe, enara. 15 Rote põkõ tõsepekahse amaro. Omõkomory topekahse tuhke nonory tuna konõto ehpio põkomo a maafim ke te, wewe epano ke, enara. 16 Xiria põkomo a omõkomory topekahse tuhke. Topehmase eya xine ezemerauta tõ ke te, kamisa kurã puupura ke, kamisa tyxixĩse aehtyamo ke, mauru panõ kãsemã ke, korau tomo, joia rupi tõkehko ke, enara. 17 Juta a, Izyraeu maro mõkomo topehmase tiriiku ke Minite poe, ano zeni ke, azeite ke, otytyko ke, enara. 18 Tamaxiku põkõ tõsepekahse amaro roropa, omõkomory topekahse eya xine; topehmase eya xine eukuru jehnahpyry ke Heupõ poe te, kaneru hpoty ke roropa Saara poe. 19 Uzau poe eukuru jehnahpyry tonehse te, kurimene risemy te, otytyko ke roropa omõkomory emetakame. 20 Tetã põkomo a kawaru ãty tõ tonehse omõkomory emetakame. 21 Arape tomo a te, Ketaa tamuximãkomo a roropa omõkomory topehmase kaneru mũkuru tõ ke, kaneru tõ maro, poti tõ maro, enara. 22 Omõkomory emetakame mokaro osepekahketomo a Sapa po, Rama po roropa topehmase otytyko kurã ke te, joia topu tõ typyne exiketõ ke te, uuru ke, enara. 23 Pata tõ Harã te, Kane te, Etẽ roropa te, osepekahketõ Sapa põkõ, pata Asua poe te, Kiumate poe: emero tõsepekahse toh nexiase amaro. 24 Upo kurã tokamose eya xine, typyne exiketomo te, kamisa tahpire te, upo emepory tõ te, tapyi tõ emepory osehta ezuezume, tahpire tõkehko, eary tomo te, kure tyrityamo, enara. 25 Omõkomory tarose wapu tõ ao oximõme, wapu tõ konõto, omoxinety puimananomo.
“Pata Tiro, wapu konõto sã mexiase tymõkomoke pehme omoxĩ samo.
26 Tarose awahtao mya tuna konõto poro apukuita poko erohketomo a,
omoro tynerymapose tyryrykane a xixi tũtatoh wino, moe, ameke nono poko.
27 Okyryrykõ kurãkõ te tineru tõkehko te omõkomory emero,
wapu ao erohketomo: wapu poko erohketõ roropa,
wewe poko erohketõ wapu ao te, osepekahketomo te,
soutatu tomo wapu ao,
emero porehme tyneryse nakuaka wapu tyneryse ahtao.
28 Wapu ao exiketõ kui kui kary, totase tyneryse toto ahtao,
totase imehnomo a, tuna konõto ehpiõkomo a.
29 Seromaroro moro wapu tõ emero turumekase ipoko erohketomo a;
toytose toto emero tuna ehpikoxi isawã pona.
30 Opoko xitãko mã toto yronymyryme, emero porehme,
tupuhpyrykõ pona nono rĩko mã toto,
mame oruno pona osẽtoritorimãko mã toto, toemynyhmarykõke.
31 Opokoino tũsetykõ sahkãko mã toto,
upo amurũko mã toto kamisa topuxiximã risemy,
xitãko mã toto yronymyryme, sam ãko mã toto.
32 Eremiãko mã toto ohnamoryme,
ynara ãko mã toto:
‘Onoky nae pata Tiro panono seromaroro tymynyhpãse mã ynororo nakuao?
33 Omõkomory tarose ahtao, tuna konõto takuohse ahtao oya
imeimehnõ ahno tuhkãkõ zamaro mexiase.
Omõkomory kurã, typyne ehtoh ke tytineru ke toehse tuisa tomo tuhke sero nono po.
34 Seromaroro zue ao mase tuna konõto kuao.
Tyneryse mase, mya tuna kurohtao tooehse mase.
Omõkomory kurã, mokaro maro emero, amaro erohketomo tyneryse toto amaro tuna konõto kuao.’ ”
35 — Tuna konõto ehpio põkõ emero enaromỹke mã toto moro pokoino. Imehnõ nonory tuisary tõ enaromỹke mã toto, zuno toto ehtoh enẽko imehnõ mana tymerose sã exiryke ẽmytykõ pokona. 36 Omoro tonahkase jũme, osepekahketomo sero nono po tõserehse mã toto, enaromỹke mã toto, tonahkarykõ zuno mã toto oenahkatopõpyry saaro.