4
Akorekehkatopõpyry epetõkara a
1 Morarame Juta tõ oehtopõpyry ropa poko, Papironia poe, Pẽjamĩ tõ maro zuaro toehse epetõkara. Ritonõpo, Izyraeu tõ Esẽ Tapyĩ riry ropa poko ekary totase roropa eya xine. 2 Naeroro toytose toto Zoropapeu tõ a oturuse. Ynara tykase toto:
— Ãkorehmarykõ se ynanase Ritonõpo Tapyĩ amory poko. Ritonõpo Oesẽkõ eahmãko roropa ynanase. Okyno tõ onyahkakehpyra ynanase ynanekaroryme eya moino ro yna enehpotopõpyry poe ro Esaa-Hatõ a, axirio tõ esemy a.
3 Yrome tozuhse toto Zoropapeu tomo a, Jozue maro, imehnõ typoenõke exiketõ maro. Ynara tykase toto:
— Ritonõpo, yna Esẽ Tapyĩ riry poko yna akorehmary se pyra ynanase. Sero rĩko ynanase toiroro, tuisa Xiro, Perexia esẽ nyripohpyry ae ro.
4 Mame moro nono põkomo a emero tukuhse Izyraeu tõ poremãkapotohme, enaromỹke toto ehtohme, aerohtohkõ poko pyra toto ehtohme. 5 Tineru tokarose eya xine kowenu poetory tomo a Izyraeu tõ akorekehkatohme. Morara onyrikehpyra epetõkara nexiase tuisa Xiro Perexia esẽme ahtao, mya Tariu tuisame ehtoh ponãmero, Perexia esemy.
Pape merotopõpyry tuisa neneryme
6 Tuisame toehse Xerexe ahtao, ineneryme pape tymerose Juta põkõ epetõkara a, Jerusarẽ põkõ epetõkara a roropa toto hxirotohme.
7 Moro pape tymerose Pixirã tomo a, Mitiretate maro, Tapeeu maro, toto maro exiketõ maro, aropotohme tuisa Arataxerexe, Perexia esemy a. Moro pape tymerose aramaiku omiry ae, mame tyripose Perexia omiry aka. 8 Imepỹ pape tymerose roropa kowenatu Reũ a, pape merone Xĩsai maro, tuisa Arataxerexe neneryme, Jerusarẽ põkõ hxirotohme. Ynara tykase ynororo:
9 “Sero ynymerohpyry oneneryme tuisa Arataxerexe. Ywy ase Reũ, kowenatu. Ymaro mã Xĩsai, omi merone, yna marõkõ maro, juize tomo te, imehnõ kowenu poetory tõ emero: Ereke poe aehtyamo te, Papironia poe aehtyamo te, Susã poe aehtyamo Erão nonory po, 10 imehnõ roropa, tuisa konõto Asurupanipau nenehpotyã inonorykõ poe pata Samaria pona, sero nono Eupyrati-Oeste pona roropa.”
11 Ynara tymerose moro pape pokona:
“Tuisa Arataxerexe, opoetory tõ taro Eupyrati-Oeste po, ynara kary se ynanase:
12 “Tuisa, tuaro oehtohme, juteu tomo, onenehpotyã xiaro toeporehkase toto Jerusarẽ pona. Moro pata rĩko ropa mã toto, pata zae ehtoh poko pyra exikety, õmiry omipona pyra exiketõme roropa exĩko mã toto. Pata apuru tyripitose eya xine. Okynã pyra otyhkãko mã toto. 13 Tuaro oehtohme, sero pata tyrise ropa ahtao, apuru tõ tõtyhkase ahtao, kowenu tinerũ epehmary se pyra exĩko mokaro mana, tuisame oehtoh akorekehkãko mã toto. 14 Opoetoryme yna exiryke, tuisame oexiry akorehmary se yna exiryke, ynara ãko ynanase oya: 15 Atamorepaketomo a pape poko zupipoko atamuru tõ nymeropohpyry. Morara tyrise ahtao oya enẽko mase pata Jerusarẽ toipe imehnõ tuisa tõ omipona pyra exiketõme mana. Moino ro tutuisarykõ tyrohmanohpose eya xine: Tuisa konõto tomo te, kowenatu tomo, tynonorykõ esamo. Pake ahtao tõsetapase toto tutuisarykõ maro, naeroro tonahkase toto. 16 Morara exiryke, tuisa konõto, ynara enetupuhnõko ynanase: Sero pata tyrise ropa ahtao, apuru tõ tõtyhkase ahtao roropa, õmiry omipona pyra exĩko Eupyrati-Oeste põkõ mana.”
Toto ezuhtopõpyry Arataxerexe a
17 Mame ynara tozuhse toto tuisa Arataxerexe a:
“Sero ynymerohpyry onenerykõme kowenatu Reũ, Xĩsai roropa omi merone, amaro xine exiketõ roropa, Samaria põkomo te, imehnõ Eupyrati-Oeste põkõ roropa: Kure pãna matou?
18 “Onymerohpyrykõ tyripose ya persa omiry aka, tysekeremase roropa ynetaryme. 19 Mame tupipose ya zuaro jehtohme, ynara enease: Moino ro Jerusarẽ põkõ tuisa konõto omipona pyra toh kynexine. Osetapatoh poko exiketõ mokaro, popyra ehtoh poko exiketõ mokaro, toipe rokene Jerusarẽ po. 20 Tuisa tõ orẽpyra exiketõ tuisame toehse moroto, Eupyrati-Oeste tytororo tyrise eya xine tosarykõme. Moroto tineru topehmapose eya xine imehnomo a. 21 Morara exiryke aerohtohkõ poko pyra tyripoko. Moro pata onyripopyra ehtoko aporo, ya tyriporyhtao rokẽ tyritohme eya xine. 22 Axĩ ke sero ynyripohpyry omipona ehtoko tomeseke samo, jakorekehkara imehnõ ehtohme.”
23 Mame tuisa Arataxerexe nymerohpyry tysekeremase Reũ tomo a, Xĩsai maro te, toto marõkõ maro. Mame toytose toto axiny Jerusarẽ pona, typyre ke Izyraeu tõ tonaroximase, aerohtohkõ roropa turumekapose eya xine.
Ritonõpo Tapyĩ ritopõpyry ropa
24 Mame toto erohtoh Ritonõpo Tapyĩ riry poko totypohkapose. Ipoko erohpyra ropa toehse toto asakoro jeimamyry pona tuisame Tariu toehse ahtao, Perexia tuisaryme.