1 Mame tykerekeremary Rapão mũkuru tomo a totase Jako a, ynara tykase toto ipoko:

— Papa mõkomory apoĩko Jako nase tymõkomoryme. Tokyke tuhke exĩko roropa mana papa eky tõ ke.

2 Osepeme hkopyra Rapão ehtoh tonetupuhse roropa Jako a. 3 Mame ynara tykase Ritonõpo Jako a:

— Ytoko ropa omy tõ nonory pona oekyry tomo a ropa. Amaro ase exĩko.

4 Naeroro Jako a typyxiã tykohmase tyya, Rakeu te, Reia, enara, toto oehtohme tyya ona pona, okyno tõ esaka. 5 Ynara tykase ynororo eya xine:

— Omy osepeme hkopyra toehse ymaro pake apitoryme toehtopõpyry sã pyra. Moro enẽko ywy. Yrome Ritonõpo, papa Esẽ, ymaro toehse mana. 6 Zuaro matose jerohtopõpyry poko yronymyryme omy poetoryme. 7 Yrome tonekunohse ywy eya. Jerohtamitu tyotyoro tyrise eya tuhke, omame porehme. Yrome towomase ywy Ritonõpo a yyryhmara aehtohme. 8 Ynara tykase ynororo ahtao: “Poti tõ oepehpyryme exĩko mana oerohtamitume pitahpitahmãkomo,” tykase ahtao, toemũkuase toto pitahpitahmãkõ rokene. Mame ynara tykase ynororo ahtao: “Poti tõ karimutumãkõ rokẽ oepehpyryme exĩko mana,” tykase ahtao toemũkuase toto karimutumãkõ rokene. 9 Moro sã tyrise Ritonõpo a omy eky tõ poe tuhkehxo, ekarotohme ya.

10 Morarame okyno tõ emũkuatoh po toehse ahtao tõsenehse ywy. Poti orutua kõ poti tõ poko exiketõ emero pitahpitahme toh nexiase. 11 Mame tykohmase ywy Ritonõpo nenyokyhpyry a jesety ae. “Taro ase,” ase eya. 12 Mame ynara nase ynororo ya: “Eneko ke! Poti orutua kõ poti tõ poko exiketõ emero pitahpitahme mã toto. Moro sã tyripõko ase, Rapão nyrihpyry oya tonese ya exiryke. 13 Ywy ase Ritonõpo, osenepoase oya Peteu po awahtao. Moroto topu tanỹse oya xikihme. Oriu tukuãse oya moro topu pona onekaroryme ya, õmiry metapoase ya. Seromaroro atakimako sero nonory poe oytotohme ropa oenurutopõpyry pona ropa.”

14 Mame ynara tykase Rakeu tõ eya, Reia maro:

— Papa mõkomory tonahse, tokarosẽ pyra toehse yna a. 15 Katonõme sã toehse ynanase eya. Yna tokamose eya tineru poko. Mame moro tineru tonahkase eya emero porehme. 16 Imõkomohpyry, Ritonõpo napoihpyry yna mõkomoryme toehse yna poenõ mõkomoryme roropa. Naeroro tyriko kẽty emero Ritonõpo nyripohpyry oya, tykase toto eya.

17-18 Naeroro tãtakimase Jako toytotohme ropa Kanaã pona, tumy Izake esaka. Typyxiã tyripose eya kameru tõ pona, typoenõ maro. Tymõkomory emero tapoise eya. Mame toytopitose rahkene toky tõ maro emero, tynapoityamo toerohtamitume, Mesopotamia po. 19 Mokyro Rakeu tõ zumy imepỹ po kynexine erohnõko toky tõ poko kaneru tõ hpoty sahkãko. Mokyro esahpyo tomõse Rakeu itapyĩ taka tumy neponãmarykõ ematonanohse. 20 Moro sã kynexine Jako ytotopõpyry ropa Kanaã pona, tokare pyra, Rapão, arameu tonekunohse eya. 21 Toepase Jako tymõkomory maro emero. Tuna Eupyrati takuohse eya, mame toytose ynororo ypy tõ Kireate nonory wino.

22 Mame oseruao tõmehse ahtao tuaro toehse Rapão Jako ytotopõpyry ropa poko omatome. 23 Toky tõ tynomose eya Jako tõ ekahmatohme tyya. Mame 7me ẽmepyry taropose ahtao tõseporyse ynororo Jako tõ maro ypy tõ po Kireate nonory po. 24 Moro kohmamyry ae tõsenepose Ritonõpo Rapão a, arameume exikety. Ynara tykase ynororo eya:

— Tomeseke exiko! Apatũ onyenonohpyra ke exiko. Zae rokẽ exiko imaro.

25 Tõseporyse Rapão Jako tõ maro ypy tõ po Kireate nonory po. Moroto tõsesarise ynororo kynexine. Naeroro Rapão roropa tõsesarise moroto tyekyry tõ maro. 26 Mame tõturupose Rapão Jako a:

— Oty katoh kuenekunopyase? Jẽxiry tõ arõko mase juruxĩpo pyra. 27 Oty katoh kuenekunopyase? Mepase rokene osekazumara mexiase ya? Turuse jahtao oya otuhtoh konõto yriry atãkyematohme, õsekazumatohme, eremiatoh ke, etotoh maro, rue tõ etory ke, pãteru te, rira tõ maro. Morohne yriry turuse jahtao. 28 Ypakõ onypohpopyra mexiase ya, jẽxiry tõ onypohpopyra roropa mexiase ya toto osekazumaryme. Zae pyra mexiase ymaro. 29 Awãnopyry se jahtao, kuãnopyry. Yrome koko turuse ywy Ritonõpo, omy Esemy a. Ynara nase ya: “Tomeseke exiko! Apatũ onyenonohpyra exiko. Zae rokẽ exiko imaro,” nase ya. 30 Zuaro ase: omuhpe oexiryke omy tõ poko, toytose omoro. Yrome oty katohme yneponãmary tomatonanohse roropa oya, ytapyĩ taono? tykase.

31 Ynara tykase Jako eya:

— Enaromỹke exiase, oẽxiry tõ puxihkary ropa oya zuno exiase, jamihmehxo oexiryke. 32 Yrome oneponãmary eneryhtao oya yna maro, mokyro, omato etapako. Wekyry tõ neneryme omõkomory eneryhtao oya yna maro, aroko ropa.

Tuaro pyra Jako kynexine, Rapão neponãmary enehtopõpyry poko Rakeu a. 33 Tomõse Rapão Jako tapyĩ taka, Reia tapyĩ taka, toto poetory tapyĩ taka roropa, yrome tyneponãmarykõ onenepyra kynexine. Mame Rakeu tapyĩ taka tomõse ynororo. 34 Tupise eya repe. Yrome tykyryry onenepyra tokurehse ynororo. Ineponãmary tonẽse Rakeu a kameru kyryry aka, epona typorohse ynororo. 35 Tumy a ynara tykase Rakeu:

— Yzehno pyra exiko, owõsaromepyra ase oẽpataka; munume ase.

Moro sã tykyryry tupise Rapão a repe. Yrome onenepyra tokurehse ynororo.

36 Mame tyenonohse Jako, ynara tykase ynororo Rapão a:

— Oty azahkuru ehtoh tyrise ya? Oty yriase popyra, jekahmatohme oya yzehno exikety samo? 37 Seromaroro ykyryry tõ poko mexi emero porehme. Okyryry meneno jemah po? Okyryry tonese oya ahtao, tyriko kehko jarãnaka imehnõ neneryme emero porehme. Kuapiakãko mã toto: onoky zae pyra hnae omoro? Ywy? Onoky zae nae? 38 20me jeimamyry toerohse jahtao opoetoryme oeky tõ emũkuakehpyra kynexine, kaneru tomo te, poti tõ roropa. Oeky tõ onõpyra exiase roropa. 39 Tosekase oeky tõ ahtao onokyro a ekepyry akoĩpyry onenehpyra exiase oya. Yrome ya rokẽ topehmase mokyro epehpyryme. Oeky tõ tomatonanohse ahtao, ya rokẽ topehmase toto oya tarose ahtao koko te, saereme, enara. 40 Ynara sã exiase: saereme ahtao xixi jetũ toehse ya, koko roropa tykõxitapãse exiase. Tuhke tõmehse ywy nyhpyra rokene. 41 20me jeimamyry taropose ya atapyĩ tao. 14me jeimamyry toerohse ywy oẽxiry tõ asakorõkõ apoitohme ya. Mame 6me jeimamyry aropoase oeky tõ apoitohme. Moro poko jahtao jerohtoh tuhponamazomose ropa oya 10me. 42 Ritonõpo ytamuru tõ Esẽ ymaro pyra ahtao, Aparão Esemy te, Izake Esẽ roropa, oya tonehpose jahtao tymõkomoke pyra jexiry ipunaka. Yrome jetuarimatopõpyry tonese Ritonõpo a, jerohtopõpyry roropa, naeroro kokonie koko õsenety ae zae ehtoh tonepose oya.

43 Ynara tykase Rapão Jako a:

— Moxiã jẽxiryme mã toto. Ipoenõ roropa wekyryme mã toto. Moxiã kaneru tõ te, poti tõkehko jekyme mã toto. Ajohpe pyra senohne emero ymõkomoryme nase. Yrome seromaroro jẽxiry tõ anarosaromepyra ropa jexiryke ytapyĩ taka, moroto toto ehtohme toto poenõ maro, 44 soturune zae rokẽ kuehtohme oseya. Topu tõ syrine otuotuhpokoxi wenikehpyra kuehtohme kuomihpyry poko.

45 Mame topu tapoise Jako a xikihme tyritohme. 46 Jekyry tomo a topu tõ tonehse, epona tyritohme. Mame moro kaetoko tyrikehse ahtao eya xine tõtuhse toto moroto topu tõ myhto. 47 Moro tosehpase Rapão a Jekaa-Saatutame. Jako a tosehpase Kareeteme. 48 Mame ynara tykase Rapão:

— Sero kaetokõ, topu tõ kutuarõtanohpõko mana wenikehpyra kuehtohme kuomihpyry poko oseya.

Morara exiryke moro esety Kareeteme toehse. 49 Tosehpase roropa Mixipame, ynara tykase Rapão exiryke:

— Ritonõpo kuenẽko ro mana tãtapiakase kuahtao! 50 Jẽxiry tõ ryhmaryhtao oya te, imehnõ nohpo apoiryhtao oya opytyme, zuaro pyra jahtao ro wenikehpyra exiko Ritonõpo kuenẽko mana. 51 Sero nase kaetokõ topu tomo, sero topu xikihmã roropa kynyrihpyry kyrãnao. 52 Sero kaetokõ maro, xikihmã maro kutuarõtanohpõko mana wenikehpyra kuehtohme kuomihpyry poko oseya. Mya ytopyra ase oryhmase te, omoro roropa xiaro oehpyra etonatohme ymaro. 53 Ritonõpo, Aparão Esemy, Naoa Esẽ roropa Kuapiakaneme mana.

Mame Ritonõpo, tumy Izake Esẽ netaryme, tõmiry totapose Jako a moro omipona ehtohme. 54 Toky toiro totapase eya tynekaroryme, moroto ypy po. Mame tyekyry tõ tykohmase eya otuhtohme tymaro. Tõtuhse toto, tõmehse toto moroto ypy po.

55 Yrokokoro towõse ropa Rapão pakeimo, tõxiry tõ typohse typakõ maro. Kure rokẽ tyripose toto eya Ritonõpo a. Mame toytose ropa ynororo tynonory pona ropa.