1 Mame moroto toehse Jako Kanaã po, tumy esary po. 2 Sero nase Jako tõ ehtopõpyry poko.

17me jeimamyry nae Joze ahtao, toerohse ynororo turui tõ maro kaneru tõ poko poti tõ maro. Irui tomo Pira mũkuru tõ kynexine Ziupa mũkuru tõ roropa, jũ pyxiamo. Mame tumy turuse Joze a, turui tõ nyrityã poko, azahkuru toto ahtao.

3 Tamuhpõme Jako kynexine tonuruse Joze ahtao. Naeroro ipynohxo kynexine irui tõ pyno ehtoh motye. Upo kurã tyripose Jako a Joze zupõme, upo mosano, apory mosano sỹsỹkamã potu. 4 Tumũkuru Joze pynohxo Jako ehtoh tonese irui tomo a, naeroro takorõkõ zumoxike toehse toto. Zehno toexirykõke xihpyryme tõturuse toto, imaro aotururuhtao.

5 Mame tõsenehse Joze, tõsenehtopõpyry tokarose eya turui tomo a. Moro pokoino itamurumehxo takorõkõ zehno toehse toh kynexine. 6 Ynara tykase exiryke eya xine:

— Etatoko pahne, josenehtopõpyry poko ourutorỹko ase. 7 Erohnõko sã exiase tupito po tiriiku myhnõko. Mõtoino rokẽ tamoreme ynymykyhpyry towõse xikihme. Zomye onymykyhpyrykõ toepuise kehko ynymykyhpyry ẽpataka, tykase ynororo turui tomo a.

8 Mame tõturupose irui tomo:

— Oty kary moro? Yna tuisaryme exĩko mah? Õmiry omipona exĩko ynanae?

Takorõkõ zehnohxo toehse toh kynexine aosenehtopõpyry pokoino, epyrypakety sã aexiry poko roropa tõsenehtopõpyry ekaroryhtao eya.

9 Mame tõsenehse ropa Joze, moro tõsenehtopõpyry tokarose roropa turui tomo a. Ynara tykase ynororo eya xine:

— Tõsenehse ropa ywy. Morarame xixi sã enease, nuno maro, xirikuato tõ 11mãkõ maro. Mame nepuiase kehko ykyryry xirikuato ẽpataka.

10 Tõsenehtopõpyry tokarose ahtao Joze a tumy a, turui tomo a roropa, tõturupose jũ eya. Ynara tykase:

— Oty kary se õsenehtopõpyry nae? Asa maro ywy oẽpataka yna esekumuru po porohnõko ynanae, orui tõ maro, tuisamehxo oekarotohme?

11 Yrome irui tõ Joze zumoxike toehse toto. Yrome jũkõ “Teh,” tykase rokene. Tõsenetupuhse rokẽ tukurohtao.

12 Mame kaneru tõ tarose, poti tõ maro, Joze rui tomo a, ona pona pata Xikẽ pũtokoxi. 13 Mame ynara tykase Jako tumũkuru Joze a:

— Osehko. Aaropory se ase Xikẽ pona. Moroto orui tõ kaneru tõ otuhmapõko, poti tõ maro.

— Taro ase, tãtakimase, tykase Joze.

14 Ynara tykase Jako:

— Ytoko morotona orui tõ eneta, okyno tõ roropa kure toto ehtoh eneta, mame osehko ropa jurutohme toto ehtoh poko.

Mame moro poe, Eperõ jakanahmã poe tumũkuru Joze taropose Jako a Xikẽ pona. Toytose ynororo. Toeporehkase ahtao morotona, 15 ytoytõko kynexine ona poro. Moroto orutua a tonese ynororo, tõturupose eya:

— Oty zupĩko hma? tykase eya.

16 — Urui tõ zupĩko ase. Ona po toky tõ arõko mã toto kaneru tõ nahpãko poti tõ maro. Zuaro hma, aza nytõ toto? tykase Joze.

17 Mokyro orutua ynara tykase:

— Taroino toytose toto. “Ytõko ynanase Totã pona,” kary totase ya.

Mame toytose Joze turui tõ zupise. Tonese toto eya Totã po. 18 Joze tonese eya xine moino aepyryhtao. Eporehkara ro ynororo ahtao tõturupitose toto etapary poko.

19 Ynara tykase toto:

— Mokyro oehnõko, osenehkety! 20 Ehmaropa, setapatone seromaroro. Imeĩpo ekepyry sẽmatone oramãka. “Tosekase onokyro a,” ãko sytatose. Morarame aosenehtopõpyry enatyry enẽko sytatose.

21 Yrome mokaro omiry etaryke tyya, takorõ ewomary se Rupẽ toehse. Ynara tykase ynororo takorõ tomo a:

— Onetapara sehtone. 22 Sero eutary aka mokyro tyritoko, yrome onyryhmara ehtoko.

Morara tykase Rupẽ, takorõ ewomary se toexiryke aropotohme ropa tumy a. 23 Toeporehkase Joze ahtao turui tomo a, zupõ mosã tyxihkase eya xine, apory mosa exikety. 24 Moromeĩpo takorõkõ tapoise eya xine, tõmase ynororo eya xine oramãka. Moro ao tuna pyra kynexine, tonore rokẽ zao. 25 Mame typorohse toto tõtuhtohkõme. Tõtukurukohtao tõsenuhmase toto. Iximaeu tõ tonese eya xine ytoketomo. Kireate poe toehse toto, Ejitu pona ytõko toh kynexine. Mõkomo arõko kameru tõ kynexine, ixtaratu te, kanera tõkehko. 26 Ynara tykase Juta takorõ tomo a:

— Otyme kure kuakorõkõ totapase ahtao kyya xine? Imeĩpo ajohpãme exĩko sytatose onekunohtõme aorihtopõpyry poko? 27 Sekarotone mose mokaro Iximaeu tomo a parata apoitohme kyya xine. Morarame kuakorõkõ onetapara sehtone kuakorõkõme ro exiryke.

Atae toehse toto Juta maro. 28 Mame osepekahketõ, mitianita tõ tooehse ahtao Joze touse ropa irui tomo a oramae. Tokarose ynororo eya xine 20me parata apoitohme. Mame Joze tarose Iximaeu tomo a Ejitu pona.

29 Tooehse ropa Rupẽ tahtao oramãka tonese eya repe. Joze onenepyra moro tao. Tupõ tyxihkase eya tãtasamaryke ipunaka. 30 Takorõ tomo a toytose ynororo. Ynara tykase:

— Mokyro, aimo arypyra toehse. Seromaroro oty rĩko ywy?

31 Mame poti totapase eya xine. Munu tyrise eya xine Joze zuponỹpyry pokona munuhpe ehtohme. 32 Moromeĩpo zuponỹpyry sỹsỹkamã potu tarose Jako a. Ynara tykase toto eya:

— Sero upo tonese yna a. Omũkuru zuponỹpyry otarame nae?

33 Zuponỹpyry tonetupuhse Jako a. Ynara tykase ynororo:

— Ỹ umũkuru zuponỹpyry sero! Tosekase otarame onokyro a, otarame tõse.

34 Mame toemynyhmaryke yronymyryme tupõ tyxihkase Jako a, saku risẽ tamuruse eya. Tumũkuru orihtopõpyry tyhnamose eya okynano. 35 Imũkuru tõ emero toytose Jako a, ẽxiry tõ roropa akorehmatohme omuhpe pyra aehtohme repe. Yrome tyxitary se rokẽ kynexine.

— Umũkuru hnamõko ase. Onyhnamokehpyra ase joorihtoh pona ro. Morara ahtao imaro exĩko ropa ase, tykase ynororo.

Xitakehpyra kynexine tumũkuru Joze poko.

36 Morarame Joze tarose Ejitu pona. Tokarose ynororo mitianita tomo a Potipaa a, ipoetoryme aehtohme. Ejitu tuisary konõto akorehmaneme Potipaa kynexine, tapyi konõto erase tõ tuisaryme.