51
Papironia wãnohnõko ro Ritonõpo mana
Ritonõpo Kuesẽkõ ynara tykase:
— Tyryrykane konõto enehpõko ase, enahkapotoh konõto Papironia pona, ahno pona, enara. Imeimehnõ nonory põkõ enehpõko ase Papironia põkõ enahkatohme tyryrykane konõto samo tiriiku akamuru mya arory samo. Morohne enahkatoh ẽmepyry toehse ahtao osetapãko mã toto emero rokẽ poe. Moro nono patãpome rokẽ inomõko mã toto. Pyrou onekomapopyra ehtoko Papironia soutatu tomo a, osewomatoh anamurupopyra ehtoko roropa; nuasemãkõ onypynanohpyra ehtoko; isoutatu tõ enahkatoko! Tapurosẽme exĩko mã toto, orihnõko mã toto osema tao pata tõ po. Izyraeu tõ onurumekara Ritonõpo Kurã nexiase. Juta tõ roropa onurumekara nexiase iirypyryme toehse toto ahtao ro Izyraeu tõ Esẽ neneryme. Epatoko Papironia poe! Osepynanohtoko osepynanopyrykõ waro awahtao xine! Orihpyra ehtoko, iirypyryme Papironia ehtoh pokoino. Seromaroro emỹpõko ase Papironia nyrihpyry poko. Mokaro wãnohnõko ase inyrihpyrykõ emetakame. Jemary ao Papironia nexiase kopu samo, uuru risemy, toetỹse sero nono põkõ emero tyripose eya. Moro eukuru moro kopu ao tõse ahtao imehnõ nonory põkomo a tyrowotase toh nexiase. Mõtoino rokẽ Papironia toepukase, tonahkase! Ihnamotoko! Opi enehpotoko apurohpyry tõ epinohtohme. Moro ke otarame ekurãkãko ropa mana. Imeimehnõ nonory poe aepyhpyã morotona osesarise ynara tykase: “Papironia põkõ akorehmary se ynanexiase repe, yrome tonahkase toto exiryke anakorehmasaromepyra ynanexiase. Ehmaropa emero kynonorykõ pona ropa. Papironia tuãnohse Ritonõpo a tyjamitunuru ke. Tonahkase mana ipunaka.”
10 Ritonõpo Kuesẽkõ ynara tykase:
— Ypoetory tomo ynara okohtatoko: “Zae kuehtohkõ tonepose Ritonõpo a. Ehmaropa Jerusarẽ pona morotõkõ zurutohme Ritonõpo Kuesẽkõ nyrihpyry poko.”
11 Ritonõpo poe etonary se Metia tuisary tomo Papironia põkõ maro, Papironia enahkapory se Ritonõpo exiryke. Itapyĩ Kurã enahkatopõpyry papironio tomo a Jerusarẽ po emỹpõko Ritonõpo mana.
Soutatu tõ tuisary ynara ãko:
— Pyrou potyry ikurãkatoko suime ehtohme! Õsewomatohkõ ikurãkatoko roropa! 12 Soutatu tõ aropotoko pata Papironia apuru tõ tahkatohme! Erase tõ akorehmananõ tyritoko! Enenanõ tyritoko roropa! Orutua kõ tõtonẽse exiketõ tyritoko epaketõ apoitohme!
Tyriry se Ritonõpo ehtoh emero tyrise eya; Papironia põkõ enaroximatopõpyry ae ro Ritonõpo a tyrise roropa eya. 13 Tuna tõ tuhke nae Papironia nonory po, mõkomo kurã typyne exikety nae roropa mana. Yrome aenatyry toehse mana, aorihmapotoh toehse. 14 Tõmiry totapose Ritonõpo a, Jamihmehxo Exikety orutua kõ tuhke enehtohme etonatohme Papironia põkõ maro. Eporehkãko mã toto taparara tõ samo ikuhpỹme, akurume sã toto ahtao. Kohtãko mã toto orẽpyra.
Eremiatoh Ritonõpo eahmaryme
15 Tyjamitunuru ke sero nono tyrise Ritonõpo Kuesẽkomo a.
Zuarohxo toexiryke emero tyrise eya sero nono po.
Tuarohxo toexiryke kapu tyrise eya tapyi riry samo.
16 Ritonõpo omipona aryryãko tuna mana kapu ao.
Akurũ tõ onuhmanohpõko mana nono etyhpyry tõ poe.
Neneneh kamexipõko mana konopo ae,
tyryrykane tũtanohpõko mana tymõkomory kurãkatoh tae.
 
17 Morohne eneryke tyya xine ahno tõ emero putuhtome sã,
tuaro pyra exiketõ sã osekarõko mã toto.
Mokaro neponãmary rinanõ tãkye pyra exĩko mã toto tynyrityã ajohpãkõ, isene pyra exiryke.
18 Mokaro neponãmarykõ typahsẽme rokẽ mã kehko.
Toiparo rokẽ tyrise mã kehko.
Tonahkasẽme exĩko mã kehko Kuesẽkõ oepyry ropa ahtao toto wãnohse.
 
19 Ritonõpo, Jako Esemy, mokaro sã pyra mana.
Emero Rihpõme mana.
Izyraeu tymenekase eya typoetoryme toto ehtohme.
Esety Kuesẽkõme mana, Jamihmehxo Exikety.
Papironia, mahetame Ritonõpo emahpo
20 Ynara ãko Ritonõpo Kuesẽkomo:
“Papironia, omoro mase maheta sã jemah po etonatohme.
Jomi poe imehnõ nonory põkõ typoremãkase oya,
tonahkase toto oya.
21 Kawaru tõ tonahkase oya, epo xine ytoketõ maro.
Kahu tõ etonatoh kyryry tonahkase oya, aroponanõ maro.
22 Jomi poe orutua kõ totapase oya nohpo tõ roropa, tamuhpomãkomo te, poetohti tõ roropa,
nuasemãkõ totapase oya, oryximãkõ roropa.
23 Erase tõ totapase oya jeky tõ kaneru roropa.
Tupito poko erohketõ totapase oya jeky tõ kawaru roropa, kowenatu tomo te, kowenu poko erohketõ maro.”
Papironia wãnohtopo
24 Ritonõpo Kuesẽkõ ynara ãko:
— Papironia põkõ wãnopyry ya enẽko matose, toto epehpyryme Jerusarẽ ryhmatopõpyry emetakame. 25 Papironia, ypy sã mase, sero nono emero porehme enahkaponeme mase, yrome ywy, Ritonõpo, oepekara ase. Papironia apoĩko ase, esary pipahmãko ase. Nono pona emãko ase. Orunome toto rĩko ase. 26 Ikyryry tõ topu tõ onyripyra ropa tapyime, patãpome jũme exĩko, ona tonorẽ sã rokene. Ywy Ritonõpo oturuno.
27 — Osetapapotoko! Rue tõ etotoko ahno tõ netaryme! Typyreke toh tyripotoko imehnõ nonory põkomo a etonatohme Papironia poremãkatohme! Tuisa tõ ahno maro oximõpotoko etonatohme Ararate tomo te, Mini tomo te, Axikenaze tõ maro. Toiro orutua imenekatoko soutatu tõ aroneme etonatoh pona. Kawaru tõ enehtoko tuhke rahkene taparara tõ tuhke exiry samo, akurũ sã toto ahtao. 28 Typyreke toh tyripotoko. Metia tuisary tõ enehpotoko, kowenu poko erohketomo te, tuisa tomo te, inonory põkõ maro emero oximõtohme etonatohme Papironia põkõ poremãkary poko. 29 Nono tykytyky ãko, kywyh ãko roropa ynara exiryke: Tyriry se toehtoh rĩko Ritonõpo mã rahkene. Patãpome Papironia rĩko mana ona tonorẽ samo, ahno esaryme pyra rahkene. 30 Papironio tõ soutatu tõ tãtatapoikehse toh mana. Tehme rokẽ mã toto tytapyĩkõ jamihme exiketõ tao. Torẽse toehse mã toto, otupĩko rokẽ mã toto. Pata omõtoh apuru tõ tytahkase toto, tapyi tõ tyahkase mã kehko. 31 Omi aronanõ atakenaka ytõko tururume Papironia tuisary zuruse: Apatary aka tomõse epetõkara emero rokẽ poe. 32 Tuna akuohtoh tapoise epetõkara a, kysoutatu tõ tapyĩ jamihmãkõ tyahkase roropa eya xine. Soutatu tõ papironio tõ tõserehse mã toto. 33 Okynã pyra toto sahkãko epetõkara, itũtũmãko mã toto, tiriiku samo itũtũmatoh po. Ritonõpo, Jamihmehxo Exikety, Izyraeu tõ Esẽ noturuno.
34 Papironia tuisary a Jerusarẽ tysahkase, tõse eya.
Pata tytaõke pyra tyripose eya tuna ẽ kuamyry samo;
zakareimo samo kuih tykase, tõse eya.
Tuesapare toehse ynororo typenetatoh ke.
Mame akoĩpyry typahse eya.
35 Ynara kahtoko, Xião põkomo:
“Papironia põkõ epehmako yna ryhmatopõpyry emetakame!”
Kaxitoko roropa, Jerusarẽ põkomo:
“Papironia põkõ zuãnohko yna ryhmatopõpyry emetakame!”
Izyraeu tõ akorehmãko Ritonõpo mana
36 Ynara tykase Ritonõpo Jerusarẽ põkomo a:
— Oewomatorỹko ase. Omỹpõko roropa ase! Ypoe Papironia tunary enatyry tõ anorỹko mana. Itunarykõ anorymapõko ase. 37 Mame Papironia topu tõ typahsẽme exĩko kaetokohxo, onokyro tõ esaryme. Moro eneryke osenuruhkãko mã toto. Patãpome exĩko mana. Moro enenanõ oserehnõko mã toto aenatyhpyry eneryke tyya xine. 38 Papironia põkõ emero aryryãko reão tõ samo, omiãko roropa reão poenõ samo. 39 Tyamene se rokẽ toh nae? Otuhtoh konõto ekarõko ase eya xine. Toetỹse toto ripõko ase tãkye roropa. Mame nyhnõko mã toto jũme pakara ropa ehtohme. 40 Mokaro arõko ase aorihmapotoh pona, kaneru poenõ samo, poti tõ maro, kaneru inunõ sã roropa. Ywy Ritonõpo oturuno.
Papironia poremãkatoh poko
41 Ritonõpo Kuesẽkõ ynara tykase:
— Papironia, pata kurã potu, sero nono põkõ zamaro aexihpyry, typoremãkase! Popyra ehtoh toehse eya. Moro eneryke osenuruhkãko mã toto, oserehnõko roropa mã toto, imehnõ nonory põkomo. 42 Tuna konõto tooehse Papironia epozakoxi, tyneryse pohkane konõto kuao. 43 Pata tõ typahse mã nono pona; ona sã toehse mã kehko tonore, tuna maro pyra, ahno esaryme pyra; moro kuroko ytopyra roropa mã toto. 44 Ritõ panõ Peu wãnohnõko ase, Papironia põkõ neponãmary. Imehnõ mõkomory tomatonanohse eya aexihpyry ipuxihkãko ropa ase. Imeimehnõ ahno tõ mokyro eahmakehnõko mã toto.
— Pata Papironia apuru tõ toepukase mã kehko. 45 Izyraeu tomo epatoko moro poe. Axĩ ke ytotoko osepynanohtohme zehno jehtoh winoino. 46 Oserehpyra ehtoko, enaromyra ehtoko imehnõ omiry etaryhtao oya xine. Jeimamyry ae imehnõ omiry etãko matose tyorono. Imehnõ etapary poko moro nono po te, tuisa etonary poko imepỹ tuisa tõ maro. 47 Morarame okynã pyra Papironia neponãmarykõ wãnohtoh oehnõko mana. Papironia põkõ toehxirosẽme exĩko mã toto, orihnõko roropa mã toto, emero porehme. 48 Typoremãkase Papironia ahtao, tonahkase ahtao aepyhpyamo a inikahpoe, eremiãko mã kapuaõkomo. Nono põkõ roropa emero eremiãko mã toto tãkye toehtohkõke. 49 Ahno totapase Papironia põkomo a emero rokẽ po sero nono po, seromaroro typoremãkasẽme exĩko mã toto Izyraeu tõ totapase eya xine exiryke tuhke. Ywy Ritonõpo oturuno.
Ritonõpo omiry juteu tomo a Papironia po
50 Ynara tykase Ritonõpo:
— Ypoetory tomo, Papironia po, typynanohse matose, orihpyra mexiatose! Seromaroro ytotoko! Tehme rokẽ pyra ehtoko, oneraximara ehtoko! Moe awahtao xine ro atapyĩkõ htae, ypoko osenetupuhtoko, Ritonõpo Oesẽkomo. Wenikehpyra ehtoko Jerusarẽ poko. 51 Ynara ãko matose: “Ehxirõko ynanase tounohse yna exiryke. Toehxirose ynanase imehnõ ahno tomõse exiryke osa kurã taka Ritonõpo Tapyĩ taka.” 52 Morara exiryke ynara ãko ase: Papironia põkõ neponãmary wãnohtoh oehnõko mana. Toto wãnohnõko ase. Mame tapurose exiketõ pusuh ãko mã toto, sapararahme nono poro. 53 Tonukuru waro Papironia põkõ ahtao kapu aka, moroto itapyĩ jamihmã ritohme, ahno aropory ya ikyryry enahkapotohme. Ywy Ritonõpo oturuno.
Papironia enahkatopõpyry
54 Ritonõpo Kuesẽkõ ynara tykase:
“Etatoko ke, kui katoh Papironia po,
ahno xitãko tynonorykõ tonahkase exiryke.
55 Papironia enahkapõko ase mynyhme ehtohme.
Pohkane tõ konõto sã ahno soutatu tõ oehnõko mokaro nonory pona osetapase kui katoh ke opore.
56 Toehse mã toto Papironia enahkase;
isoutatu tõ tapoise mã toto,
taky tõ tytahkase mã kehko.
Ywy ase Ritonõpo, popyra exiketõ wãnohne,
Papironia põkõ epehmãko ase inyrityã emetakame.
57 Ituisary tõ toetỹse tyripõko ase, tuaro exiketomo te, tuisa tomo, soutatu tomo, enara.
Nyhnõko mã toto jũme owõpyra ropa ehtohme.
Ywy Tuisa oturuno.
Ywy ase Ritonõpo, Jamihmehxo Exikety.
58 Papironia apuru tõ typahsẽme exĩko mã nono po.
Omõtoh apuru tõ kaehxo exiketõ tyahkasẽme exĩko apoto ke.
Ahno tõ erohtopõpyry toiparo rokẽ toehse mana.
Inyrityã tyahkasẽme rokene.”
Ywy Ritonõpo, Jamihmehxo Exikety, oturuno.
Jeremia nymerohpyry taropose Papironia pona
59 Seraia, Neria mũkuru, Maaseia pary, tuisame nexiase, tuisa Zetekia akorehmane Juta esemy. Asakoropane jeimamyry taropose ahtao Zetekia a Juta po, Seraia ytõko nexiase Papironia pona. Naeroro ynyripohpyry tõ ekaroase eya. 60 Pape imeroase Papironia enahkary poko, imeĩpo ehtoh poko roropa emero. 61 Ynara ase Seraia a:
— Toeporehkase awahtao pata Papironia pona ekurehpyra exiko: Sero pape, ynymerohpyry isekeremako emero, jarao, inetarykõme. 62 Imeĩpo oturuko Ritonõpo a ynara samo: “Ritonõpo, yna Esemy, õmiryme sero nono emero enahkapõko mase, ahno maro okyno tomo, onokyro tõ roropa. Patãpome exĩko sero pata mana jũme rahkene.” 63 Mame sero pape tysekeremakehse ahtao mokaro netaryme topu imyhko ipokona ematohme tuna Eupyrati kuaka. 64 Mame ynara kaxiko: “Sero sã exĩko Papironia, nerỹko mana. Jũme onuhpyra ropa exĩko mana, enahkapõko mã Ritonõpo exiryke.”
Epo, Jeremia omiry tonahse tarona.