21
Tuisa Arate poremãkatopõpyry
Mame Kanaã tuisary, Arate esẽ zuaro toehse ahtao Izyraeu tõ oepyry poko Atarĩ esemary ae, toytose ynororo osetapase Izyraeu tõ maro. Tuhke pyra Izyraeu tõ tarose eya typoetoryme. Naeroro Izyraeu tõ ynara tykase Ritonõpo a:
— Yna akorehmaryhtao oya mokaro poremãkatohme ipatary tõ enahkãko ynanase ipunaka.
Aomirykõ totase Ritonõpo a, Izyraeu tõ takorehmase eya kananeu tõ poremãkatohme. Naeroro toto tonahkase Izyraeu tomo a ipatary tõ maro. Moroto tosehpase eya xine Horomame.
Okoime, metau risemy
Mame ypy Hoa poe Izyraeu tõ toytose osema ae, tuna Akapa winakoxi Etõ nonory ehpikuroko toytotohkõme. Yrome osema ae toytorykohtao typenekehse toh nexiase. Ritonõpo tykerekeremase toto a, Moeze tykerekeremase roropa eya xine, ynara tykase toto:
— Oty katohme Ejitu poe tonehse yna Ritonõpo a, Moeze a roropa? Kuorihtohkõme sero ona tonorẽ po, wyi pyra ehtoh po, tuna pyra roropa ehtoh po? Typenekehse sytatose sero tonahsẽ xihpyry poko!
Naeroro okoi tõ orihmatõ kõ tonehpose Ritonõpo a ahno rãnaka; tosekase toto eya xine, tuhke Izyraeu tõ toorihse toh nexiase. Naeroro toytose toto Moeze a oturuse imaro, ynara tykase toto:
— Iirypyryme toehse ynanase, Ritonõpo kerekeremaryke yna a, okerekeremaryke roropa yna a. Oturuko Ritonõpo a okoi tõ arotohme ropa yna winoino.
Tõturuse Moeze Ritonõpo a ahno pyno ehtohme. Ynara tykase Ritonõpo eya:
— Okoi panõ tyriko metau risemy, wewe ixikihmahpyry pokona exixihmapoko. Mame esekatyamo a moro enepoko toto ekurãkatohme ropa.
Naeroro okoi panõ tyrise Moeze a metau risemy. Toxixihmase eya wewe pokona. Mame mokaro okoi nesekatyamo a Moeze nyrihpyry okoi panõ tonese ahtao toekurãkase ropa ynaroro.
Ypy Hoa poe jakanahmã Moape tõ esary pona
10 Mame moro poe Izyraeu tõ toytose Opote pona nyhse. 11 Morotoino Opote poe toytose toto patãpo Aparĩ pona, ona tonorẽ pona Moape tõ nonory poe xixi tũtatoh wino. 12 Morotoino toytose toto jakanahmã Zerete pona. 13 Morotoino toytose toto osesarise tuna Aranõ ehpikoxi inikahpozakoxi ona tonorẽ po amoreu tõ esary pũto (Tuna Aranõ Moape tõ nonory apiakãko mana amoreu tõ esary winoino). 14 Morara exiryke ynara tymerose Ritonõpo Nymeropohpyry pokona etonatoh poko: “Pata Waepe, Supa nonory po, jakanahmã tõ roropa; tuna Aranõ 15 yhtotoh roropa jakanahmã tõ pata Ara pona, Moape nonory ehpiõ winakoxi.” 16 Morotoino toytose toto osa pona, esety Peea, moroto ynara tykase Ritonõpo Moeze a:
— Oximõme mokaro enehpoko, tuna ekarõko ase eya xine.
17 Naeroro Izyraeu tõ toremiase moro poko:
“Eutary tomo, tuna ekaroko,
soesoekaneme ehtoko,
aomikãko sytatose eremiatoh ke.
18 Eutary tahkase tuisa poenomo a,
tuisa tomo a tymara ke,
tymyxiry ke rahkene.”
Morotoino ona tonorẽ poe toytose toto Matana pona. 19 Morotoino Matana poe toytose toto Naarieu pona, morotoino Naarieu poe Pamote pona. 20 Morotoino Pamote poe toytose toto jakanahmã pona, Moape nonory pona, ypy Pixika emory myhtokoxi, moro emory poe ona tonorẽ osenẽko mana.
Seõ poremãkatopõpyry Oke maro
(Teuteronomiu 2.26—3.11)
21 Mame omi aronanõ taropose Izyraeu tomo a Seõ zuruse. Ynara tykase toto eya:
22 — Ajohpame sã ah ynanytoxi ononory rãnakuroko. Tupito tõ poro ytopyra exĩko ynanase, uwa zoko tõ anarykatyãkõ poro ytopyra roropa ynanase. Tuna onẽpyra ynanase eutary tõ poe; osema konõto ae rokẽ ytõko ynanase oesarykõ rãnakuroko.
23 Yrome tynonory rãnakuroko Izyraeu tõ anaropopyra Seõ nexiase. Typoetory tõ emero oximõme tyripose eya etonatohme Izyraeu tõ maro ona tonorẽ po. Toytose ynororo Jasa pona etonatohme Izyraeu tõ maro. 24 Yrome tõsetaparykohtao tuhke amoreu tõ totapase Izyraeu tomo a. Toto esary tapoise eya xine tuna Aranõ poe tuna Japoke pona, Amõ nonory ehpiõ pona. Moroto apuru tõ nexiase, Amõ tõ nonory ehpiõme. 25 Morara exiryke amoreu tõ patary tõ tapoise Izyraeu tomo a emero. Moro pata tõ tyrise eya xine typatarykõme, Hexipõ te, pata pisarara roropa Hexipõ zomye exiketomo. 26 Hexipõ nexiase Seõ patary, amoreu tõ tuisary patary. Osemazuhme tõsetapase ynororo nexiase moapita tuisary maro. Moape tõ nonory tapoise eya tosaryme ehtohme tuna Aranõ pona. 27 Morara exiryke tuaro exiketõ moro poko ynara ãko mã toto:
“Osehtoko Hexipõ pona,
tuisa Seõ patary pona!
Moro pata rĩko ropa mana,
kure rokẽ Seõ patary exĩko ropa mana.
28 Apoto tutũtase exiryke Hexipõ poe,
apoto tuisa Seõ patary poe,
isoutatu tõ apoto sã nexiase,
pata Ara tonahkase eya xine, Moape po.
Ypy tõ tonahkase, tuna Aranõ inikahpozakoxi.
29 Myhẽ matose, Moape põkomo!
Oneponãmarykõ, Kemo eahmananomo,
typoremãkase matose!
Oneponãmarykõ omi poe osoutatukõ toepase mã toto,
oẽxiry tõ tokarose Seõ,
amoreu tõ tuisary namotome.
30 Yrome seromaroro Hexipõ jamitunuru tonahse;
Hexipõ poe Tipõ pona, emero tonahkase.
Nopa tonahse, apoto toehse Metepa pona.”
31 Naeroro Izyraeu tõ tõsesarise amoreu tõ nonory po. 32 Moromeĩpo ahno tonyohse Moeze a pata pona, Jazea enetohme. Mame ipatarykõ tapoise eya xine, amoreu tõ tonyohse moro poe eya xine.
33 Morarame toeramase ropa toto tonuhtohkõme Pasã esemary ae. Mame Oke, Pasã tuisary tutũtase osetapase Izyraeu tõ maro pata Eterei po. 34 Ynara tykase Ritonõpo Moeze a:
— Mokyro zuno pyra exiko. Toto tuisary ekarõko ase oya xine ipoetory tõ maro, inonory maro. Mame mokyro tyriko onyrihpyry sã Seõ, amoreu tõ tuisary a Hexipõ po.
35 Naeroro Oke typoremãkase Izyraeu tomo a. Totapase ynororo eya xine, imũkuru tõ maro, ipoetory tõ maro porehme; epasaromepyra toh nexiase. Mame toto nonory tapoise eya xine tosarykõme.