32
Tuna Joatão poe xixi tũtatoh wino
(Teuteronomiu 3.12-22)
Mame Rupẽ ekyry tõ Kate ekyry tõ roropa tokyke tuhke nae toh nexiase, pui tõkehko. Moro nono, Jazea nonory te, Kireate nonory roropa tonese ahtao eya xine, nono kure pui tõ nahpatohme, toytose toto oturuse Moeze tomo a, oturukety Ereaza maro, Izyraeu tõ tuisary tõ maro. Ynara tykase toto:
3-4 — Sero nono typoremãkase Ritonõpo Kuesẽkomo a, Izyraeu tõ esaryme, pata Atarote te, Tipõ te, Jazea te, Ninira te, Hexipõ te, Ereau te, Sepã te, Nepo te, Peõ, enara; sero nono kure mana pui tõ nahpatohme. Tokyke ynanase tuhke pui tõkehko. Naeroro azamaro yna ahtao sero nono ekaroko yna a, yna esaryme ehtohme, tuna Joatão mõpozakoxi yna anaropopyra oehtohme.
Yrome ynara tykase Moeze Kate tomo a Rupẽ tõ maro:
— Tehme oehtohkõ se hmatou taro imehnõ Izyraeu tõ ytoryhtao etonatohme? Oty katohme oekyrykõ, Izyraeu tõ omipohtomãko matou, ytopyra toto ehtohme moro nono pona, Ritonõpo nekarory pona? Moro sã tyrise omy tomo a taropose toto ahtao ya Kate-Panea poe sero nono enetohme. Toeporehkase toto ahtao jakanahmã Exikou pona, nono tonese eya xine; yrome tooehse ropa toto ahtao, ahno taomipohtomase eya xine, omõpyra tokurehse toto nono, Ritonõpo nekarory pona.
10 — Morarame moro ẽmepyry ae tohne toehse Ritonõpo nexiase. Ynara tykase ynororo: 11 “Mokaro orutua kõ, Ejitu poe aehtyã 20me jeimamyry motye exiketõ jomihpyry omipona pyra toehse. Naeroro jomiry etapõko ase: moro nono onenepyra ekurehnõko mã toto, sero ekarõko ase oya, katopõpyry ya Aparão a, Izake a, Jako a, enara.” 12 Karepe rokẽ, Jepone mũkuru, kenezeume exikety, Jozue roropa, Num mũkuru, Ritonõpo omiry omipona exikehpyra toh nexiase. 13 Izyraeu tõ zehno toehse Ritonõpo exiryke toto taropose eya toytorykõ poko ona tonorẽ poro 40me jeimamyry ae; mokaro emero Ritonõpo zamaro pyra aexityã orihtoh pona. 14 Seromaroro enetoko ke, amarokõ omykõ myakãme matose, iirypyryme matose roropa, Ritonõpo Izyraeu tõ zehnohxo ripõko matose. 15 Ritonõpo omiry omipona se pyra awahtao xine Izyraeu tõ rumekãko ropa mana ona tonorẽ po, tonahkasẽme exĩko mã toto opokoino xine.
16 Mame Moeze ẽpataka toehse toh nexiase. Ynara tykase toto:
— Topu ke kaneru tõ esary rĩko ynanase taro, pui tõ esary roropa, pata tõ rĩko roropa ynanase yna poenõ esaryme yna pyxiã maro. 17 Moromeĩpo typyreke ytõko ynanase imehnõ Izyraeu tõ maro osetapase toto akorehmaryme nono apoitohme toto esaryme. Yrome yna poenomo yna pyxiã maro tehme exĩko mã toto taro pata tõ tapuruse aexityã ao, towomase imehnõ sero nono põkõ wino. 18 Oehpyra ropa ynanase exĩko otyhkara ro kuahtao xine Izyraeu tõ nonory apoiry poko, ekamory poko roropa eya xine toto esarykõme. 19 Nono anapoipyra exĩko ynanase moroto Izyraeu tõ rãnao tuna Joatão moinakoxi, nono tapoise yna exiryke taro Joatão poe xixi tũtatoh wino.
20 Mame ynara tykase Moeze:
— Ajohpe pyra awahtao xine tyritoko õmihpyrykõ ae ro Ritonõpo neneryme, opyrekõ tyritoko oytotohkõme etonase. 21 Mame amarokõ, orutua kõ typyreke exiketõ emero tuna Joatão akuohnõko matose Ritonõpo Kuesẽkõ omipona, kuepetõkara emero aropotohme Ritonõpo ẽpataka, 22 moro nono poremãkatohme. Imeĩpo oehnõko ropa matose xiaro, Ritonõpo Oesẽkõ nyripohpyry tyrise oya xine exiryke, Izyraeu tõ takorehmase oya xine exiryke. Mame sero nono oesarykõme exĩko mana Ritonõpo poe tuna Joatão poe xixi tũtatoh wino. 23 Yrome, õmihpyrykõ omipona pyra awahtao xine iirypyryme exĩko matose Ritonõpo a; tuaro ehtoko tuãnohsẽme exĩko matose oorypyrykõ pokoino. 24 Pata tõ tyritoko opyxiãkõ esaryme opoenõ maro, oeky tõ esary tõ tyritoko roropa: kaneru tõ esary tomo, pui tõ esaryme roropa. Tyritoko emero õmihpyrykõ ae ro.
25 Ynara tykase Kate tomo, Rupẽ tõ maro Moeze a:
— Onyripohpyry omipona exĩko ynanase. 26 Yna poenomo, yna pyxiamo, yna eky tomo: kaneru tomo te, poti tõ maro, pui tõ maro emero taro rokẽ exĩko mã toto pata tõ po Kireate po. 27 Yrome yna orutua kõ emero ytõko ynanase etonatohme. Õmiry omipona ytõko ynanase tuna Joatão mõpozakoxi etonatohme Ritonõpo omiry omipona.
28 Naeroro tõmiry tokarose Moeze a Rupẽ tõ poko, Kate tõ poko roropa oturukety Ereaza a te, Jozue, Num mũkuru a te, Izyraeu tõ tuisary tomo a roropa. 29 Ynara tykase ynororo:
— Ritonõpo omiry omipona, Kate tõ, Rupẽ tõ maro ytõko mã toto tuna Joatão mõpozakoxi typyrekõ maro etonatohme. Moro nono typoremãkase oya xine ahtao Joatão poe xixi omõtoh wino, sero nono Kireate ekarotoko eya xine esarykõme. 30 Yrome tuna Joatão anakuohpyra toto ahtao typyrekõ maro, amaro xine, nono apoĩko rokẽ mã toto Kanaã po asã xine.
31 Ynara tykase Kate tomo Rupẽ tõ maro:
— Ỹ, Ritonõpo Kuesẽkõ nyripohpyry omipona tyrĩko ynanase. 32 Aomiry omi poe ytõko ynanase tuna Joatão mõpozakoxi yna pyre tõ maro etonatohme Kanaã nonory po. Yrome sero nono tuna Joatão poe xiaro yna esaryme exĩko mana.
33 Morara exiryke ynara tokarose Moeze a, Kate tomo a te, Rupẽ tomo a te, Joze mũkuru, Manase zokonaka a: Seõ nonory amoreu tõ tuisary te, Oke nonory, Pasã tuisary te, pata tõ maro, nono maro moro pata tõ zomye. 34 Mame pata tõ tyrise ropa Kate tomo a: Tipõ te, Atarote te, Aroea te, 35 Atarote-Sofã te, Jazea te, Jokopea te, 36 Pete-Ninira te, Pete-Harã. Apuru tõ tyrise eya xine moro pata tõ apurume, okyno tõ apurutoh roropa. 37 Mame pata tõ tyrise ropa Rupẽ tomo a: Hexipõ te, Ereau te, Kiriataĩ te, 38 Nepo te, Paau-Meõ, (moro pata tõ esety tytyorõmase nexiase) te, Xipima, enara. Imehnõ esety ke pata tõ tosehpase eya xine tyrise ahtao eya xine.
39 Oxiekyry tõ Makia ekyrymãkõ, Manase mũkuru, toytose toto Kireate pona. Moro põkõ typoremãkase eya xine, amoreu tomo. Taropose toto moro poe eya xine. 40 Naeroro Kireate tokarose Moeze a Makia tomo a, moroto toto esaryme ehtohme. 41 Imehnõ amoreu tõ patary tõ typoremãkase Jaia a, Manase pary. Moro pata tõ tosehpase eya “Jaia patary” me. 42 Mame pata Kenate typoremãkase Nopa a pata pisarara maro moro pata zomye. Moro pata tosehpase eya Nopame, tosety ae ro.