18
Alemsal Kunum mak Abalakam em Fukun Talsiliw em Sang te.
Deiw mak ding mak, Abalakam e mak kunum em wiin e Mamele beem ais tem ninit angse dim kel teinse kale. Ais tem beem mit ka kel e, e akalem samal kal benemsiliw am be bamuk keko, dukuse kale. Dukusomelei, ataan mamin kele ding mak e, Abalam e akalem am abisom dim teinbelei, Yawe telei, atemse kale.
Beem ding dim bakate, e gatak daok angeko, kunum alemsal mak mobiliwi, yetemse kale. Yetemeko, fongate akate moko, am kolewko, yakoko, kalfong so im mit mewso uneko, gatak wakas angse kale.* Kibulu 13:2 Angeko, bokoyemomele: “Kamok kunum alemsal yutaka! Yom folok keli kasike, nem am telina! Teleko, ais afak kale finengdalina! Nem weng afak kawtiw mak ok de teliw kano, yom yan gingyemokoliw te. Deiw kitil keyemomin wanin mak memen keyembi te. Nimtew angom? Nem am teliw kasike kame, wanin waneko, fe, iti unokoliw te.”, yangse kale. Yangei, i kiliko, yan weng bokolewomeliw: “Kenka!”, dangsiliw kale.
Dangsomeliwi, Abalakam e fongate akate akalem am uneko, Sala ulo bokoumomele: “Kutaka! Fongate akate falaua atite banso mak kulusomi, nini ami ami kelewsomi, belet wanin mali mak fula.”, wangse kale. Wangeko, iti fongate uneko, akalem bulmakao im biliw dim yako uneko, samal tugul aliw makmak bamduse kale. Bamduko, akalem weng afak kunum mak elo duleweko, bokolewomele: “Fongate akate memen kelewa!”, dangei, e em dangse weng be kiliko, gelewse kale. Gelewei, Abalakam e fuse bulmakao beelo kuluko, bulmakao non gom akal, meme non gom akal, alik be kuluko, alemsal kunum biilo deyem talse kale. Deyem teleko, ilo duyemsomi, emikel kuw ais beem mit mewso moko, “Ki wanbiliw yake? Sukum keliw yake?”, angeko, ilo yetebelei, i wansiliw kale.
Wanin wanbiliw ding dim be, i Abalakam elo dakalalomeliw: “Kom kalel Sala, ulio?”, dangeko, dakalasiliw kale. Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “U samal kal benemin am tem kel bu tako!”, yangse kale. 10 Yangei, Yawe e bokolewomele: “Makmak itol teleko, iti banime ding dim bakate, ne iti toloki te. Beem ding dim be, kom kalel Sala u kunum aul mak dukuko, foloku te.”, dangse kale. Dangse kate, Sala u am benemin am beem abisom dim kel mobomului, im weng be kiliyemsu kale.* Ulom 9:9 11 Kiliyemsu kate, Abalakam so, Sala so, yemkal bi atin atin fasel kesomeliwi, Sala um aul dukulomin deiw bakati banimse kale. 12 Banimse kasike, Sala u kunum beem weng be kiliko, yol angeko, abenggilin fian mak kesomi, bokolomelu: “Nesik atin fasel kal aut angii, nem imok akati kanele fasel kebe kasike, ne nono keko, aul dukuloki a?”, angsu kale.* 1 Fita 3:6 13 Angui, Yawe e Abalakam elo bokolewomele: “Nimtew angom ete kom kalel Sala u abenggiko, bokolomelu: ‘Ne fasel kesi o! Nono aul mak dukuloki o?’, angbu ya? 14 Mesesem mesesem eisneng angom mak be, Yawe nem dulum elote kuw ki ka! Kasike, fein! Mak itol makmak banime ding dim kabalak e, ne iti telii, Sala u kunum aul mak dukuko, foloku te.”, dangse kale.* Iluk 1:37 15 Dangei, Sala u finganeko, dasuw weng bokolomelu: “Ne abenginba te!”, dangsu kate, Yawe e bokoumomele: “Babo! Ku abenggilew te!”, wangse kale.
Sodom Abiw Mutuk Fian em Kaneloke em Sang te.
16 Keko beli, kunum alemsal biim wanin banim keliw ding kabalak e, i mosomi, Abalakam so Sodom abiw mutuk fian deiwkim kalo gui unsiliw kale. 17 Unsomeliwi, Yawe e ibolow fukunomele: “Nem kaneloki eisneng be Abalakam elo bokolewo yo. 18 Nimtew angom? Ne Abalakam em muluwel dow ilo bamki fian so keyemii, i kawtiw kitil so kebomeliwi, aneng aneng angom im kawtiw alik alik i em wiin dim kel bamki so kulokoliw kasike. 19 Ne elo nakalem wiin so amkosi kasike kame, e akalem muluwel dow so, akalem angin so, alik alik ilo nem sawa weng be kilele kukuyemoke te. Kukuyeme tewe, i nem sawa weng be kilele geleweko, kiol kuw kukuw kuw kemoliwka! Keko beli, Yawe nem fawtuk ayem ilo bokoyemsi weng be fein dem gilaloke te.”, angse kale. 20 Angeko, Abalakam elo bokolewomele: “Ne kililite: Sodom so Gomola so, abiw mutuk fian alew biim kukuw e atin kuw wa wa kesomi, sili sili nam kukuw fian kekabiliw 21 kasike kame, ne dak uneko, kawtiw biim sili sili kekabiliw ibolow beelo atebam uneko, kilele kal kelite: Abiw mutuk fian alew biim kilisi teng so sang be, fein meni ba.”, dangse kale. 22 Dangei, mali kunum alew bi deiwkim kuw gui uneko, Sodom abiw fian unsiliw kale. Uniwi, Abalakam e Yawe eso aso imikel kuw alenaliw kale.
23 Bomeliwi, Abalakam e Yawe em mit mewso uneko, bokolewomele: “Ku kunum waneng tokotoko so, kunum waneng sakok kebiliw iso, alik alik bongguko, banim keyemokolew, a? 24 50 kel kunum waneng kiol kukuw kuw aluwko, gelewbiliw kawtiw mak abiw mutuk fian beem dim biliw tewe, yu tokotoko kukuw so kawtiw ilo ibolow fukuninba kesomi, wa so ken so kawtiw alik alik bongguko, yenokolew sako? 25 Ku kunum waneng alik alik im diwyemin kunum kasike, ku kiol kuw diwyema! Ku kanelom kunum waneng ibolow sili sili nam so, kunum waneng kiol kukuw ken so, alik alik bongguko, kukuw ki makmak ilo kukuyemeko, ilo makuw yenokolew te!”, dangse kale. 26 Dangei, Yawe e bokolewomele: “Sodom abiw mutuk fian kel, 50 kel tokotoko kebiliw kunum waneng mak yetemi tewe, fein, ne abiw be banim keyeminba keloki te.”, dangse kale. 27 Dangei, Abalakam e iti weng makso bokolewomele: “Kutaka! Ne kutew kawin tawal atew kebi kate, kalaing kuw keko, Kamok Fian kuso weng bakabi te. 28 Mesik esik 50 kel kunum waneng sukumeko, 45 kuw biw tewe, ku teingabi kunum waneng sukum biliw biilo ibolow fukuneko, abiw mutuk fian be banim kelewokolew sako?”, dangse kale. Dangei, Yawe e yan weng bokolewomele: “45 kel kunum waneng biw tewe, ne ilo nam yeni te.”, dangse kale. 29 Dangeko, Abalakam e iti bokolewomele: “Kate, 40 kel kunum waneng tokotoko kiol kukuw so biw tewe, ku nono keyemokolew a?”, dangse kale. Dangei, Sunbin-Got e yan weng bokolewomele: “40 kel kunum waneng tokotoko kiol kukuw so biw tewe, ne ilo nam yeni te.”, dangse kale. 30 Dangei, Abalakam e iti weng mak bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku kanelom nelo gal kenemokolew te! Kate, 30 kel kunum waneng tokotoko kiol kukuw so biw tewe, ku nono keyemokolew a?”, dangse kale. Dangei, iti yan weng mak bokolewomele: “30 kel kunum waneng tokotoko kukuw so biw tewe, ne ilo nam yeni te.”, dangse kale. 31 Dangei, Abalakam e iti bokolewomele: “Kutaka! Ne kalaing kuw moko, Kamok Fian kulo bakakembi te. Mali em duan kel kunum waneng tokotoko kukuw so kuw biw tewe, ku nono keyemokolew a?”, dangse kale. Dangei, e yan weng bokolewomele: “Ne ilo nam yeni te.”, dangse kale. 32 Dangei, e iti bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ku kanelom nelo kaisuw kenemokolew te! Iti weng makso mak bakakembi te. King kel kunum waneng tokotoko kiol kukuw so biw tewe, ku nono keyemokolew a?”, dangei, e iti yan weng mak bokolewomele: “King kel kunum waneng ite kuw tokotoko kiol kukuw so kunum waneng biw tewe, ne ilo nam yeni te!”, dangeko, 33 Abalakam eso weng bakalewbe dim be kolewei, Abalakam akati akalem am elo unse kale.

*18:2: Kibulu 13:2

*18:10: Ulom 9:9

*18:12: 1 Fita 3:6

*18:14: Iluk 1:37