Galesia Kimbi
Polnöŋ Galesia yeŋgöra Kimbi alök.
Jim-asa-asari
Polnöŋ Buŋa Kimbi ki Galesia prowinsgö urumeleŋ könagesö yeŋgöra ohoyök. Galesia prowins mi Eisia Mainö (Töki) uruŋe Rom yeŋgö bapŋine malget.
Aposol yeŋön Anutugö Buŋa keu jim sehigetka mutuk Juda tosatŋi aka könaŋgep kian kantri tosatŋan mewöyök uruŋini meleŋget. Nalö miaŋgöreŋ Juda yeŋön kapaŋ köla keu yahöt kewö jigetka lömböriyök:
1) “Kian kantri yeŋön Mosesgöreŋ Köna keugö dop Anutugö aiwesökŋi sileŋine qahö yandime ewö, yeŋön mönö urumeleŋ könagesö ölŋi qahö akŋe.” Anutunöŋ ambazip nanŋaŋgöra möwölöhöm eŋgiyöhi, yeŋgö aiwesökŋi mi sile yandiyandi. Jen 17.10–12. Polnöŋ mi möta “Keu mi ölŋi qahö!” jiba kewö jim kutum eŋgiyök, “Kian kantri yeŋön Jisös möt narigetka Anutunöŋ mötnaripŋini miaŋgöra aka keuŋini jim teköi solaniba urumeleŋ kambu ölŋi akŋe.”
2) Böhi takapulakaŋi yeŋön Polnöŋ Uŋa Töröŋaŋgö ösumnöŋ nup meyöhi, mi memba et ala kewö jiget, “Pol mi aposol ölŋi qahö akzawaŋgöra keuŋi kude mötme.” Mewö jigetmö, Polnöŋ köhöiba jiyök, “Nöŋön Jisösgö Ölöwak Buŋa jiji azia aka Anutunöŋ meköba kuŋgum niŋgiiga aposol ölŋa maljal.” Mewö jiba Galesia yeŋgö urumeleŋ kambuŋi kambuŋi ahakmemegö qambaŋ keu ohoyök. Urunini meleŋbin ewö, mönö amqeba Kraist jöpaköba nupŋi meinga ölŋi asuhuma.
Buk kiaŋgö bahöŋi bohonŋi 5 mi kewö:
Keu mutukŋi 1.1-10
Pol ni aposol ölŋi akzal 1.11–2.21
Anutu kalem möriamŋaŋgö Buŋa keu 3.1–4.31
Nanini imbi-imbi akinbukö soŋgo 5.1–6.10
Kimbigö keu kötŋi bohonŋi 6.11-18
1
Pol nöŋön keu eraum mötpingöra Galesia urumeleŋ könagesö eŋgöra kimbi ki ohozal. Melaimelai azi akzalaŋgö könaŋi kewö: Ambazipnöŋ aposol nupköra qahö kuŋgum niŋgigetka memba maljal. Gölme azi kunŋan qahö melaim niŋgiyökmö, Jisös Kraist aka Iwi Anutu i kömupnöhök mem guliyöhi, yetkön mönö areŋgöba aposol nup al niŋgiyohotka kinjal. Neŋakurup pakpak nömbuk kinjei, yeŋön ni kötöngöm niŋgigetka kimbi ki albi Galesia prowinsnöŋ anda urumeleŋ könagesö kambuŋi kambuŋi eŋgöreŋ kaza.
Anutu Iwinini aka Kembu Jisös Kraist yetkön mönö kalem möriam eŋgiyohotka luainöŋ malme.
Jisösnöŋ nanine Anutu aka Iwi yaŋgö numbu jitŋi wuataŋgöba neŋgö siŋgisöndokninaŋgöra aka malmalŋi köleŋniga qeget. Nalö kewöŋe gölmegö nalö bölöŋe malakzini, yaŋön mönö kiaŋgöreŋök amöt qeba meköm neŋgimapköra aka kömuyök. Miaŋgöra Anutugö qetbuŋaŋi nalöŋi nalöŋi möpöseininga teteköŋi qahö aködamunŋambuk ahöba ahöm öŋgöma! Keu mi ölŋa.
Ölöwak Buŋa mi kude jim sohoba mondokqondoköme.
Nöŋön eŋgö könaŋinaŋgöra aka aurubiga je kötni jölja. Anutunöŋ Kraistkö kalem möriamŋi buŋa qem aŋgumegöra eŋgoholiga yambuk malgetmö, nöŋön eŋgömosötpiga tosatŋan kaba Ölöwak Buŋa murutŋi jigetka nalö qahö köriiga eleŋda keu goŋgoŋi miaŋgöreŋ qekötahöba eŋololoŋ malje. Miaŋgöra mönö ölŋa auruzal. Keuŋini mi Ölöwak Buŋa ölŋi qahöpmahöp akzapmö, ambazip tosatŋan Kraistkö Ölöwak Buŋaŋi mi eŋololoŋ memba meleŋqeleŋ aketka möwököwöramgöiga goŋgiza. Mewö aiga laŋ liliköba ambazip kuŋgum eŋgigetka uruŋinan siksauk aiga malje.
Ambazip mewöŋi mi yapmakek! Neŋön Ölöwak Buŋa lök jim asarim eŋgiba malini, kunŋan mi qeapköba buŋa keu murutŋi jim asaribawak ewö, yaŋön mönö Anutugö jeŋe könöp siagö buŋaya akza. Mi neŋgöreŋök kunŋan me Suepkö garata kunŋan eta jibawak, mi töndup keu mewöŋi mönö qahöpmahöp tem kölme. Keu goŋgoŋi mi muat. Keu mutuhök jiba malini, miyöhök mönö dölki kunbuk jizal: Eŋön Ölöwak Buŋa lök möt aŋgön kölgeri, kunöŋ mi qeapköba buŋa keu murutŋi jim asaribawak ewö, Anutunöŋ mönö i jörahöm waŋgiiga könöp sianöŋ gema.
10 Keu mewö jizali, mi ambazipnöŋ nek soriget nanak jeŋine dop kölmamgöra aka qahö jizalmö, Anutunöŋ nehi yaŋgö jeŋe dop kölmamgöra aka mi jizal. Nöŋön gölme ambazip uru ölöwak möt niŋgimegöra qahöpmahöp kapaŋ kölakzal. Toroqeba ambazip kelök ak eŋgiba sipköbileŋak ewö, nöŋön mönö Kraistköreŋ nup memamgö osibileŋak. Mewö.
Kraistnöŋ mem letot niŋgiiga aposol ahal.
11 O alaurupni, Ölöwak Buŋagö könaŋi mi kewö möt yaköme: Buŋa keu jim asarimakzali, mi gölme azi kunŋan qahö jimbureŋ jiyöha ahöza. 12 Kunŋan kun mi qahö kusum niŋgiyök. Mi gölme azi kungöreŋök qahö möt aŋgön kölalmö, Jisös Kraistnöŋ nanŋak asuhum niŋgiba Ölöwak Buŋaŋi indeliga möt asaribiga nöŋgö buŋaya ahök.
13  * Apo 8.3; 22.4-5; 26.9-11Eŋön nöŋgö könaŋamni ölöp mötze. Juda ambazipnöŋ Anutugö Köna keugöra urukönöp ahakzei, nöŋön mutuhök yeŋgö mötmötŋini wuataŋgöba yeŋgö dop aka memba malal. Mewö mala Anutugöreŋ urumeleŋ könagesö mi eŋgum ureiba jaŋgauraŋga mem eŋgiba malal. Könöpŋambuk sesewerowero ak eŋgiba mem ayuhum eŋgimamgö esapköba malal. 14  * Apo 22.3Juda ambazip gwabö alaurupni qötönini mohot kota malini, nöŋön yeŋgöreŋök sehisehiŋi mi luhut al eŋgiba Köna keugöra urukönöp aka malal. Mewö mala Juda ahakmemegö könaŋi törörök wuataŋgöba ambösakoninaŋgö jimkutukutu keu etpapuköra mönö önöŋi qahö kapaŋ köla malal.
15  * Apo 9.3-6; 22.6-10; 26.13-18Mewö aka malalmö, Anutunöŋ mutuhök nam körö uruŋeyök neka nanŋaŋgöra möwölöhöba al niŋgiyök aka könaŋgep kalem möriamŋaŋgöra aka noholök. Noholöhi, yaŋön mönö nöŋgöra areŋ kewö möri dop kölök: 16 Yaŋön Nahönŋaŋgö könaŋi nöŋgöra indeli mötmamgö möta Jisösgö Ölöwak Buŋaŋi memba kian kantri tosatŋe anda yeŋgö sutŋine jim asariba malmamgö jiyök. Yaŋön mewö jiyöhaŋgöra aka nöŋön wahöta könakönahiŋeyök könahiba gölme ambazip yeŋgö goro keuŋinaŋgöra mönö qahöpmahöp jaruba qesim eŋgiba mala koral.
17 Mewöŋanök Jerusalem sitinöŋ qahö öŋgöba melaimelai azi aposol mutuk mala kotkeri, yeŋgöreŋ qahö anda asuhuyal. Mewö qahöpmö, miaŋgöreŋök Arebia gölmenöŋ anda mala kunbuk Damaskus sitinöŋ liliŋgöyal. 18  * Apo 9.26-30Damaskus liliŋgöbiga yambu (yara) karöbut teköiga “Pitö eka möt kutumam,” jiba Jerusalem sitinöŋ öŋgöba yambuk sömaŋi 15 miaŋgö dop malal. 19 Miaŋgöreŋ malalmö, melaimelai azi aposol tosatŋi i qahö eŋgehal. Kembugö munŋi Jeims iyök ehal.
20 Miaŋgöra mötket, keu ohom eŋgizali, mi keu ölŋi akza. Muneŋi kun qahö. Keu mi Anutugö jemesoholŋe jizal.
21 Jerusalem mosöta Siria aka Silisia gölmenöŋ anda miri tosatŋi liliköba malal. 22 Mewö anda malalmö, Judia prowinsgö urumeleŋ könagesö kambuŋi kambuŋi Kraistpuk qekötahöba kinjei, yeŋön qahö nekeraŋgöra nalö miaŋgöreŋ ni qahö möt kutum niŋgiba malget. 23 Nöŋgöreŋ buzup keu kewöyöktöp yeŋgö kezapŋine geiga mötket, “Mutuk sesewerowero ak neŋgiba malöhi, yaŋön mönö letota malja. Mötnarip keu ayapkömapköra jaŋgauraŋga mem neŋgiyöhi, yaŋön nalö dölkewöŋe nanŋak keu miyöhök jim asarimakza.” 24 Mewö möta nöŋgöra aka Anutu möpöseim waŋgiba malget. Mewö.

*1:13: Apo 8.3; 22.4-5; 26.9-11

*1:14: Apo 22.3

*1:15: Apo 9.3-6; 22.6-10; 26.13-18

*1:18: Apo 9.26-30