9
Yesu aundapa uwabulebe
(Mako 2.1-12; Luka 5.17-26)
Yesu apatame mubwato nokubwelela busilya bwamumana kumusumba wakwe. Abantu bamo baletele kuli ena uwabulebe ninsi nalala pabutanda. Kabili lintu Yesu amwene ikitetekelo bakwete, aebele uwabulebe ukuti, “Sipa, wemwana wandi! Imembu syobe syaelelwa.”
Pali ifi, bakafundisya bamafunde bayebele abene beka ukuti, “Uyu muntu alepontela Lesa!”
Lelo Yesu ikyo alisibe amatontonkanyo yabo, abepwisye ukuti, “Nikinsi muletontonkanisisya ifyabubifi? Busye kinsi kyayangukapo pakulanda ati, ‘Imembu syobe syaelelwa’ nangu ukulanda ati, ‘Ima nokwenda’? Lelo nalamilangisya nomba ukuti Umwana wa Muntu alikwata amaka yakwelela imembu.” Eikyo aebele uwabulebe ukuti, “Ima, piita ubutanda bobe kabiye kuŋanda”
Kabili alimine nokuya kwakwe. Lintu abantu bamwene ifi, bakwetwe umwenso, kabili balumbenye Lesa pakupeela amaka kubantu.
Yesu aita Mateyo
(Mako 2.13-17; Luka 5.27-32)
Lintu Yesu afumine kuli ilya nkende, amwene kasonkesya wamusonko, wesina lya Mateyo, naikala muntu alebombela. Amwebele ukuti, “Nkonka.”
Mateyo aimine nokumukonka.
10 Kabili ilyo Yesu alelya muŋanda yakwa Mateyo, bakasonkesya bamusonko abengi nababembu baisile yamba ukulya na Yesu kumo nabasambi bakwe. 11 Lintu Abafalise bamo bamwene ifi, baipwisye abasambi bakwe ukuti, “Kinsi Kafundisya wenu aliila pamo nabakasonkesya wamusonko elo nababembu bambi?”
12 Lelo lintu Yesu abomfwile abaswike ukuti, “Abantu abatuntulu tabakabila shiŋanga kano abalwele. 13 Kabiyeni musambilile umwalola ifi, ‘Nkabila uluse, telambo.’ Pantu nsyaisa mukwita abalungami lelo nakonka ababembu.”
Ilipusyo lyapakufunga
(Mako 2.18-22; Luka 5.33-39)
14 Elo abasambi bakwa Yohani kabatisya baisile kuli Yesu nokumwipusya ati, “Nikinsi fwebo naba Falise tufungila, lelo abasambi bobe tabafunga?”
15 Yesu abaswike ukuti, “Busye insindisi syakwa sibwinga kuti syaba syani nobulanda ilyo sikili nasibwinga? Lelo insita ikafika ilyo sibwinga akapiitwa pali bena lyena bakalafunga ukulya.
16 “Takwaba uubika ikikamba ikipya pansalu yakale, pantu ikikamba kipya kuti kyalepula insalu nekipunda kyakulilako. 17 Nangu ukubika umwangasi uusilabila munyambi isikote, umusango inyambi kuti syapuuka, umwangasi wapongoloka nenyambi syaonaika. Lelo babika umwangasi munyambi isipya epakupususya fyonse fibili.”
Yesu abusya umukasyana kabili aundapa nomwanakasi wamukunko
(Mako 5.21-43; Luka 8.40-56)
18 Yesu palya akili alelanda ifi, kwaisile intungulusi yaba Yuda kuli ena, yamufukamina nokulanda ukuti, “Umwana wandi afwafye ililine, nomba twende umutambalikepo amaboko kabili alaba nomweo.”
19 Eikyo Yesu aimine nokumukonka kabili nabasambi bakwe baile nao.
20 Umwanakasi uwalekyusiwa nomukunko pamyaka ikumi limo naibili aisile kunuma yakwa Yesu, nokukumya kupela yansalu yakwe. 21 Aebele mumutima wakwe ukuti, “Nganakumyafye kunsalu yakwe ndepola.”
22 Yesu apilibwike nokumona, alandile ati, “Sipa wemwana wandi umwanakasi,” “Ikitetekelo kyobe kyakuposya.” Pali ilya ine nsita umwanakasi alipolele. 23 Yesu aingile muŋanda yantungulusi yaba Yuda. Lintu amwene abalelisya imitolilo nebumba lyabantu abalelolosya, 24 alandile ukuti, “Bonse fumineni panse! Uyu mukasyana tafwile alelefye!” Elo bonse bamuseka. 25 Lelo lilyafye abantu bafuma panse, aingile ayamukwata pakuboko, kabili nao aima. 26 Ilyasi lyapali ifi lyasabankene muli ilya nkende yakyalo.
Yesu aundapa impofu sibili
27 Yesu afumine kuli ilya kende, kabili kilya aleya, abaume babili impofu batampile ukumukonka. Bapundile ukuti, “Mwana Davidi, tubelele uluse!”
28 Lintu Yesu aingile muŋanda, impofu syaisile kuli ena, kabili nao asipwisye ukuti, “Busye namusumina ati, kuti nakitefi?”
Bayaswike ukuti, “Eee, Mwemfumu?”
29 Yesu aikete amenso yabo nokulanda ukuti, “Nakikitwe, ukulingana ne kitetekelo kyenu!” 30 Kabili namenso yabo yaliswike. Yesu abasokele ukuti, “Mwiebako nangu umo pali ifi!”
31 Lelo bailesabankanya ilyasi pali Yesu muli ilya nkende yakyalo yonse.
Yesu aundapa umuntu uusyalelanda
32 Lintu abaume babili baleya, baletele umuntu uusyalelanda kuli Yesu pantu alikwete ikibanda. 33 Kabili lintu ikibanda kyantafiwe muli ena, umuntu usyalelanda atampile ukulanda, kabili nabonse balisungwike. Bapundile ukuti, “Tatwatala monapo ifyaifi mu Israeli!”
34 Lelo Abafalise balandile ukuti, “Mukalamba wafibanda eumupele amaka yakutamfya ifibanda.”
Yesu aumfwila abantu uluse
35 Kabili Yesu aile aletandala mumisumba yonse nemisi. Afundisye mumasinagogi, abilile Imbila Nsuma yabufumu, nokundapa abantu abalwele amalwele yamisango misango. 36 Lintu amwene ibumba lyabantu aiketwe nobulanda, pantu baali nabasakamana, ababula uwakubafwa ngempaanga isyabula kacema. 37 Aebele abasambi bakwe ukuti, “Ubusombosi bukalamba, lelo ababomfi banono. 38 Pepeni kuli Lesa wabusombosi ukuti atume ababomfi abengi mukusombola.”