7
Kabo Satɛfano jɔjɔɔri barasu ni
1 Na Nyɛmɛ sayoowa dɔŋguyofɔm kɛrɛ kpiɛn n abisa Satɛfano ka, “Ahin jɔrɛ n kɛrɛ bo ba kan i n ti nahɔrɛ wɔ?” 2 Na Satɛfano abɔ i nu ka, “M sim ni m ninbaam, am so am sui na am ti fɛn. Kana ya na Abraham kɔ wo Harani miɛ kpiri n nu ni, Nyɛmɛ Kpiri n yo yiiri i ŋu kereeri Abraham Mesopotamiya dɛɛ asiɛn n su wɔ. 3 Na wɔ se i ka, ‘Fite yaki u asiɛn n bo a tana su ni, ni u minɛm, na m kére u asiɛn bo m koro ka a kɔ tana su ni.’ 4 Nyini ti, na Abraham ayasu Kaladiya asiɛn n su, na wɔ kɔ awo Harani miɛ kpiri n nu. I woori dɔ ye i si ba wuuri a. Nyini sin, na Nyɛmɛ ama wɔ yasu dɔ aba atana ahin asiɛn n bo ya wo su kisa ni. 5 Nyini saŋga, Nyɛmɛ nya fa má asiɛn n haari kampiti sɔ mmɔɔ ma má Abraham na i se ka i ti i dɛɛ. Nyɛmɛ yo seeri i ka i fá asiɛn n ma i ni i busu nufɔm wɔ. Saŋga bo i seeri i sɔ ni, na Abraham nya wu má baa. 6 Na Nyɛmɛ ase i ka, ‘U busu nufɔm bá kɔ yo wɔfɔm wɔ asiɛn be su, na bu fá bu yo nkɔkɔm, na bu kére bu wahara agaya kɔ ju afɔ yaa nna.’ 7 Ama, na Nyɛmɛ ase ka, ‘M bá cin minɛm n bo bu fá u minɛm yo bu nkɔkɔm n sui, na m nyá yi u minɛm fite nyini asiɛn n su, na bu káaki ba fɛn, na bu bá su m.’ 8 Dɔ na Nyɛmɛ afa sɛsɛsu na wɔ di i di ni Abraham, i ŋa, ‘Baa kɛrɛ bo a wuuri i, i ti ye ni ka a wura i kɛnkɛnnɛ. Nyini kere ka a bita sɛsɛsu n bo ya di i di n a.’ Nyini ti, Abraham ba wuuri Izaki ni, i wuraari i kɛnkɛnnɛ wɔ lemɔcuɛ cɛɛn. Na Izaki gusu aba wu Jakɔbu, na wɔ wura i kɛnkɛnnɛ i lemɔcuɛ cɛɛn, na Jakɔbu gusu aba awu i nbaa buru ni nnyɔm bo bu ti ya nam ni, na wɔ wura bu kɛnkɛnnɛ lemɔcuɛ cɛɛn.
9 Na Jakɔbu nbaam n asi bu niɛma Yosefu kɔrɛ, na ba tɔ i afa ama Ijipiti asiɛn n sufɔm. Ama, na Nyɛmɛ awo i dɔ, 10 na wɔ yi i afite kekereke kɛrɛ bo i tuuri i nu, na wɔ ma i alecira, na wɔ di Ijipiti Fɛmɛ Faaro ahɔrɔma. Na fɛmɛ n afa i dika n kɛrɛ, ni Ijipiti asiɛn n ama i ka i niɛ i dika. 11 Na ahɔɛ aba atɔ Ijipiti, ni Kanana asiɛnm n su, abi aboro minɛ ŋu, bo ya nam anya má diire bo bu di. 12 Na bu si Jakɔbu ati ka diire wo Ijipiti asiɛn n su, na wɔ sunma i nbaam. Ciciri su dɛɛ sunma ni, na ba kɔ ato diire n aba. 13 Bu ba kpieeri bu nyi kɔɔri ajaari nnyɔ su ni, na Yosefu ayi i ŋu akere i sinbaam ni, na Fɛmɛ Faaro gusu asi Yosefu dikafɔm. 14 Na Yosefu asunma i sinbaam n ka bu kɔ fa bu si, ni i dikafɔm kɛrɛ ka bu bra i dɔ Ijipiti asiɛn n su. Minɛm kɛrɛ kɔ yasuuri aburaso ni nnu wɔ, bo bu baari Ijipiti asiɛn n su. 15 Na Jakɔbu, ni i dikafɔm kɛrɛ akɔ Ijipiti asiɛn n su, dɔ ye i ni i nbaam n kɛrɛ kɔ wuuri a. 16 Na ba fa bu aba Sɛkɛm miɛ kpiri n nu, na ba se bu faŋkunma n bo Abraham toori i jɛtɛ ŋwaa beberebe Hamɔ nbaam dɔ ni.
17 Saŋga n ba dodoori bo deke n bo Nyɛmɛ yo seeri ka i yo ma Abraham n yo yiiwa ni, nyini saŋga ni, na ya minɛm ni atɛrɛ ade Ijipiti asiɛn n kɛrɛ su. 18 Bo woori dɔ sɔ ɔ, haari na sɔnɔ be aba adi Ijipiti asiɛn n su fɛmɛ, yiri asi má Yosefu. 19 Na yiri ni afa sunsunni tiɛ adadaka ya nam, na wɔ bita bu ni tiɛ bita, na wɔ se ya nam ka bu fa bu nbaam fa tu, adena bu wu. 20 Nyini saŋga n ye bu wuuri Moyisi a, i yo ti baa bo i yo nyumi agaya Nyɛmɛ dɔ ɔ. Na ba bita i i si dika haari sara nsan, 21 na ba nya ayi i afite, na Fɛmɛ Faaro wa baabara afa i ayo i kunnu wa. 22 Na ba kere i Ijipitifɔm ŋgɔnlɛ ni alecira barasu barasu kɛrɛ, na wɔ yasu, na i duma ata fa kɔ i sayoowa ni i jɔjɔɔwa kɛrɛ nu.
23 Saŋga bo Moyisi ba juuri afɔ aburana ni, na i sunsunni ama i ka i kɔ niɛ i lamɔkɔ Yisarelifɔm busu. 24 Na wɔ ŋu ka Ijipitifɔm be sukere Yisarelifɔ kun be wuwuruwa. I ŋuuri i sɔ ni, wɔ sun má i nu, na wɔ kɔ abo akun Ijipitifɔ ni. 25 Moyisi sunsuunri ka, i dɛɛ minɛm ni tí i bu wɔ, ka, Nyɛmɛ ye wɔ yi i ka i ba de bu tii ji a, ama, ba ti má i bu sɔ. 26 I alecin, na wɔ ŋu ka Yisarelifɔm minɛ nnyɔ sudi aluwa n bu ŋuŋu nu, na wɔ kɔ akpata bu, na wɔ se bu ka, ‘Njam, am ti fɛn, m ŋa am kɛrɛ ti kun wɔ e, ye nzu ti ye am sudi aluwa?’ 27 Ama, na yiri n bo i sukere i beŋgu n wuwuruwa n asun Moyisi akɔ i sin, na wɔ bisa i ka, ‘Ŋma fa u yoori ya niɛsufɔ ni ya jɔrɛdifɔ a? 28 A koro ka a kun mini gusu, kabo anuma a kuunri Ijipitifɔm wɔ, nzɛn sɛ a?’ 29 Moyisi tiiri nyini jɔrɛ n sɔ ni, na wɔ ŋmati afite Ijipiti asiɛn n su akɔ awo Madiya asiɛn n su akaaki wɔfɔ dɔ. Dɔ na wɔ ba aja bara, na wɔ wu nbaabiɛsɔm nnyɔ.
30 Na afɔ aburana sin, na Nyɛmɛ mɛrɛkɛ be ayi i ŋu akere Moyisi boro kpantain n nu, fa dodo buka n bo bu fere i ka Sinayi n su, i ŋu ka sin fofoe be je buwe baka be su, ama, i yara má, mɛrɛkɛ n wo sin n nu. 31 Moyisi ŋuuri i sɔ ni, na wɔ yo alekutura, na wɔ cin adodo ka i niɛ i nyunyumi. Dɔ na Micɛra n ajɔjɔ i dɔ, ase i ka, 32 ‘Mini ti u nam Nyɛmɛ a, u na Abraham, ni Izaki, ni Jakɔbu.’ Na sɛrɛ ati Moyisi, na i ŋuniɛ subobo i, wɔ bo má su ka i niɛ i kun. 33 Na Micɛra n ase Moyisi ka, ‘Deke bo a jina n ti m tiɛŋgu dɛɛ asiɛn casi wɔ, cin yi u gbagbaa ni. 34 Ma ŋu kabo m minɛm wo kekereke nu Ijipiti asiɛn n su barasu. Ma ŋu kabo bu fiɛfiɛ barasu, nyini dɛɛ ti ye ma jura aba ka m ba de bu tii ji. Bra na m sunma u Ijipiti asiɛn n su.’
35 Tɔ, yiri Moyisi ye Yisarelifɔm keteeri i n a, na ba bisa i ka, ‘Ŋma fa u yoori ya niɛsufɔ ni ya jɔrɛdifɔ a?’ Moyisi, yiri ye Nyɛmɛ sunmaari i mɛrɛkɛ i dɔ baka n bo i je sin fofoe na i yara má n su, na mɛrɛkɛ n ase i ka i kɔ de minɛm tii ji na i yo bu kpiɛn n a. 36 Na wɔ du Yisarelifɔm mɔ, na wɔ yi bu afite Ijipiti asiɛn n su, na wɔ yo alekutura sam beberebe dɔ, ni kunma kpiri n bo bu fere i ka Kunma Kɔkɔrɛ n su, ni saŋga bo bu wo boro kpantain n nu afɔ aburana ni. 37 Yiri Moyisi yo seeri Yisarelifɔm ka, ‘Nyɛmɛ bá yi am busu nufɔ be na i yó i nɔaniɛ kanfɔ, kabo m ti ni.’ 38 Yiri Moyisi, i ni ya na Yisarelifɔm yo woori boro kpantain n nu n a, yiri ye Nyɛmɛ mɛrɛkɛ n jɔjɔɔri i dɔ Sinayi Buka n su n a, yiri ye Nyɛmɛ yo faari i nɔaniɛ n bo i ma ŋgɔɔ n maari i ka i fa ma ya nam n a. 39 Ama, ya nam akoro má ka bu de i, na ba kete i na ba koro ka má bu kpie bu nyi kɔ Ijipiti asiɛn n su. 40 Na ba se Moyisi gɔrɔ Aarɔn ka, ‘Ta amɔɛm ma ya na bu du ya mɔ fa ya nati. Ya si má sa bo wɔ yo yiri Moyisi n bo i faari ya fiteeri Ijipiti asiɛn n su ni.’ 41 Na ba yiyi bu sikam, na ba fa ata amɔɛ ka nambaa dɛɛ su, na ba yo tiɛ ama i, na ba su i, na ba di cɛɛnkpiri fa kɔ nyini deke n bo bɛrɛ ni bu tii ayo i n su. 42 Nyini ti, na Nyɛmɛ akaaki i sin abo bu, na wɔ ma bu susu asarambaam bo bu wo aŋgoro ni, kabo ba kɛrɛ i Nyɛmɛ nɔaniɛ kanfɔm dɛɛ kadasi n nu lɛɛ. Bu ŋa,
‘Ambɛrɛ Yisarelifɔm, am yo yoori yoowam boro kpantain n nu afɔ aburana ni,
am yo maari mini wɔ?
43 Ai, am yo sɔɔri amɔɛ n bo bu fere i ka Mɔlɛki na am afa tani abo i nambue n sɔ i nati wɔ,
ni amɔɛ n bo bu fere i ka Rɛfani na i ti ka asarambaa be ni.
Bɛrɛ ye am ta bu ka amɔɛm ye am su bu a.
Nyini ti, ye m má bu taraari am kɔ miɛ be bo i sin Babilɔn miɛ kpiri n ŋu n a.’
44 Ya nam ni, bɛrɛ yo laari nambue n bo i kere ka Nyɛmɛ wo bu dɔ n boro kpantain n nu a. Bu yoori i kabo Nyɛmɛ kereeri Moyisi ka i yo i n wɔ. 45 Ya nam yo faari nyini nambue n maari bu sinfɔm wɔ, na bu ni bu mɔfɔ Yosuwa afa i akɔ asiɛn n bo Nyɛmɛ fɔn yiiri minɛm su na i fa maari bu ni. Na nyini nambue n awo bu dɔ haari Fɛmɛ Davidi saŋga. 46 Na Fɛmɛ Davidi adi ahɔrɔma Nyɛmɛ dɔ, na wɔ sere Nyɛmɛ ka i ma i ta awuru bo Jakɔbu ni i dikafɔm fa su Nyɛmɛ. Fɛmɛ Davidi akoro ata má i, 47 ama, i wa Fɛmɛ Solomon yo taari awuru n maari Nyɛmɛ a. 48 Haari ni nyini mmɔɔ, Micɛra Nyɛmɛ Kpiri n yiri tana má awuru bo adamande ata i nu, kabo Nyɛmɛ nɔaniɛ kanfɔ n ajɔjɔ i ni. I ŋa,
49 ‘Micɛra n ŋa o,
Aŋgoro ni ti m fɛmɛya tanaabiri a,
na asiɛŋgu nya ti deke bo m jaa gbagbaa tiɛn.
Ye am ta nzu awuru barasu ma m a?
Am nya nyini fofoe n ni ye m wo nu a?
50 Má mini yoori ahin dekem ni kɛrɛ a?’ ”
51 Na Satɛfano akaaki ase bu ka, “Ambɛrɛ, am ahorembaa ti kekereke, na am sui ti tantanantan ka minɛm bo bu su má Nyɛmɛ ni. Am nati kete Nyɛmɛ Awiɛwiɛ Casi n wɔ, kabo am nam yo yoori lɛɛ. 52 Nyɛmɛ nɔaniɛ kanfɔ bɔnɔ ye am nam akere má i wuwuruwa? Na ba kun minɛm ni, bo bu seeri ka Sɔnɔ n bo i yo sa bo i kɔ atin su ni bá ni. 53 Ambɛrɛ ye Nyɛmɛ yo sunmaari i mɛrɛkɛm ye bu faari i nɔaniɛ kpamaawa maari am n a, ama, am ade má i.”
Kabo bu tuuri Satɛfano yabuɛ bo kuunri i barasu ni
54 Kabo Satɛfano jɔjɔɔri sɔ ni, na yaa ati Yudafɔ tereterefɔm n agaya, na ba kan bu nɔɔ awura nu, na bu sukpɛsɛ bu jee. 55 Ama, na Awiɛwiɛ Casi n awura Satɛfano ŋu, na wɔ tu i tii aniɛ aŋgoro, na wɔ ŋu kabo Nyɛmɛ woowa ata papasi barasu. Na wɔ ŋu ka Yesu jina Nyɛmɛ saa fɔmbɔrɔ su. 56 Na wɔ se bu ka, “Am niɛ, ma ŋu ka aŋgoro n ateke ye Adamande Wa n jina Nyɛmɛ saa fɔmbɔrɔ su.” 57 I seeri sɔ ni, na Yudafɔ tereterefɔm n atiɛn kpa, na ba fa bu saa atɔ bu suim. Dɔ na ba kaba abereki atɔ Satɛfano ŋu. 58 Na ba cin i afite miɛ n ahɛmɛ, na bu sutu i yabuɛ, na bɛrɛ bo bu di daani jaraki i, na bu sutu i yabuɛ, na ba yi bu suturam ama gbɛfɛnɛ anyunutifɔ be ka i suniɛ bu dika, bu fere nyini gbɛfɛnɛ n ka Sɔɔlu. 59 Bu wo Satɛfano yabuɛ n tu su sɔ ni, na i gusu subo fere Mibiɛ ni, i ŋa, “M Mibiɛ Yesu, de m ŋgɔɔ ni.” 60 Na wɔ kutu asiɛŋgu, na wɔ bo awie kpa, i ŋa, “M Mibiɛ, má a fa bu ŋgasi fa kɔ sa n bo bu suyo i n su.” I seeri sɔ wieeri ni, kpeŋga na i ni durunya n akpaaki.