6
Jesús, Nazaretʼgi gudigusad
(Mateo 13:53-58; Lucas 4:16-30)
Jesús na e-sapinganmala Capernaúmʼgi-gudii e-neggwebur-Nazaretʼse naded. Obunnoged-iba nonigua, Jesús Judíoʼmar-onmakedneggi dulemar-odurdakded. Dulemar-bukidar Jesús-ibmar-odurdaked-itobukmalad geger-itomaladba egichiarmalad:
—¿Wede bia ibmar-durdaksa? ¿Ibiga nabir binsaed-nikarba sunmake? ¿Ibiga nabir ibmar-dakledisurmalad imakbali? ¿Ar wede urgogi-ibmar-sobed-dulesursi? ¿María-machisursi? ¿Santiago, José, Judas, degi, Simón, amarde e-urbamarsursi? ¿E-bunmarde anmar-abargi gudimarsursi?
Degisoggu, suli-suli-itoge oes-bukusmalad.
A-ulale, Jesús dulemarga sogded:
—Bab-Dummad-gayaburba-barsoged bela neggwebur-baigangi bina nue-sogdamalad. Ar e-neggweburginmaladdi, e-gwenadgandi, degi, e-neg-yaginmaladdi baisur dakdamalad.
Aga Jesús agi ibmar-dakledisurmalad gwen imaksasulid. Dule-gegumaladgi e-argan mesisgu, unnila wis ichee nudaksad. Jesúsʼdi geger-itoged, ar ibiyobi na e-neggweburginmalad amba e-benmala.
3c. Jesús sogsad, ede, Mesías, Dule-Wargwen-Barmiledagoye soglesadye
(6:7–8:30)
Jesús e-sapingan-ambe-gakabogwad (12) barmisad
(Mateo 10:5-15; Lucas 9:1-6)
Jesús neggwebur-iliba Bab-Dummad-Gayaburbagi dulemar-odurdakdii gusad. Jesús e-sapingan-ambe-gakabogwadse (12) gochad. Geb ebo-ebo barminai gusad. Dulemargi-niamar-mamaid-oniega, ega gangued uksad.
Amarga igar uksad: “Be nasokalidba mer ibmar, sagu, madu, degi, manise-bakar, be sedmalo. Unnila gaapoledbi be sedmalo. Nag-uka be yoi namalo, mer mor-ogwaed sedmalo.”
10 Jesús e-sapinganga sogdebalid: “Ar bemar neg-gwagwense dogdapile, a-neggweburgi-gannar-noedse, a-negginbi bemar obunnomaloed.
11 ”Ar ibi-neggwebur nuedgi bemar-abingasurmardibe, degi, bemar-itosurmarbardibe, a-neggweburgi bemar nodele, be-naggi olli-nanaid be nue eli-eli saoed, adi, dulemarga oyogega, emarde Bab-Dummad-dulamar-guega abingalessurmarye.
”Napira an bemarga soged, Bab-Dummad-igar-nabirogoed-ibagi, we-neggweburginmalad-be-abingassurmalad, Sodomaʼginmaladba, degi, Gomorraʼginmaladba bur bule sabsur odurdaklemaloed.”
12 Jesús-sapingan nadmargu, dulemarga sogdemalad, be-isguedga na be bukib itomar, be-daed be ogwamar. 13 Deginbali, niamar-bukidar onismarbalid, degi, olivo-gwallugi dule-gegumalad-bukidar mage-mage-imaksamargu, nudaksamarbalid.
Diigi-dule-oged-Juan-burgwisad
(Mateo 14:1-12; Lucas 9:7-9)
14 Rey-Herodes, dulemar Jesúsʼgi sunmakmar itoalid, ar ade, bela neggwebur-iliba Jesús-nug mag-itomalad. Gwen-gwen sogmalad: “Diigi-dule-oged-Juan gannar durgusye, aga ibmar-dakledisurmalad-imakega nabir gangued nikaye.” 15 Baigandi sogmalad: “We, Bab-Dummad-gayaburba-barsoged-Elíasʼye.” Baigandi sogmarmogad: “We, epenne Bab-Dummad-gayaburba-barsogmalad-gudigusmalad wargwenadye.” 16 Herodesʼdi, dulemar weyob soge itoargu, sogded: “We, Diigi-dule-oged-Juan, an e-ibe-dukar-egwachagusadid, a gannar durgus gudiid.”
17 Ar ade, Herodes, Herodías-ular esgaryagi Juan-mete-gusad, degi, esgoro-dubgi edicha sisbalid. Herodíasʼde, Herodes-e-urba-Felipe-omenad. Herodesʼdi e-urbagi ome-egwachad. 18 Juan, Herodesʼga sogsagusad: “Ar Bab-Dummad-igargi maisulid, be-urba-ome be nikued.” 19 A-ulale, Herodíasʼde Juan-isdar-daked, degi, binsadiid igi-saele an oburgodibeye. Degi-inigwele, geg-oakalo gusad. 20 Ar Herodes, Juan-dobe itoged. Ar wisid, Juanʼde dule-nuedid, degi, dule-gwage-swilidikidbalid. A-ulale, dule gwen-Juan-okalobisuli abesad. Herodes, Juan-ega-ibmar-soged-itoalile, surbinsa itoddaed, degi-inigwele, Juan-sunmaked yeer-itodaed.
21 Herodes na e-gwalulesad-ibagi iba-dummad onosad. A-ibase-dagmalaga, Herodes ega dummaganga-gudimaladse, sordamar-idudimaladse, degi, Galilea-yargi nuga-nikamaladse gochad. Herodías daksad, we-iba ega nagunonikid, adi, Juan-oburgwegar. 22 Dummagan-mas-gunbukwadgi, Herodías-sisgwa negyaba dognonikid, degi, amar-asabin gwilenai gusad. Herodes, degi, eba-mas-gunbukmalad, bunagwa-gwilesad nue-yeer-daksamalad. Degisoggu, Rey-Herodes bunagwaga sogdesunnad:
—Ibu be anse egisbie, an bega ukoed.
23 Rey-Herodes bunagwaga ise-sogar sogsad:
—Napira an bega soged, ar an yar-ganikid sunna amba negabar an bega uksabaliled, ar be anse egiser.
24 Bunagwa noded, geb e-nanse egisdapid:
—¿Ibu an Herodesʼse egisoe?
E-nan ega sogded:
—Diigi-dule-oged-Juan-e-nono be egise.
25 Bunagwa ise-abarmakar Herodesʼse dognonikid, ega sognonikid:
—Diigi-dule-oged-Juan-e-nono emisbinne bategi be anga udage.
26 Rey-Herodes nue bukib-binsaded, degi-inigwele, be anse ibmar-egisnaid an bega ukosurye yapa bunagwaga soge gusad, ar ade, bato dulemar-eba-mas-gunbukwad-wagab ega ise-sogar sogsa gusad, an bega ibmar ukoye. 27 Degisoggu, Herodes sorda-wargwenga yog-igar-ukar imaksad, ega Diigi-dule-oged-Juan-e-nono bategi sedaye. Sorda esgaryase naded. Agi Diigi-dule-oged-Juan-e-dukar egwachad. 28 Sorda Diigi-dule-oged-Juan-e-nono bategi-sii senonikid, geb bunagwa uksad, degi, bunagwa e-nanga uksamogad.
29 Diigi-dule-oged-Juan-e-sapingan, Juan-deyob-gusad wisguarmargu, e-san sunadmalad, geb e-san neg-uangi digsamalad.
Jesús, dule-miliatar (5,000) masgi oguchad
(Mateo 14:13-21; Lucas 9:10-17; Juan 6:1-15)
30 Geb Jesús-e-sapingan-bur-dummagan-e-ambe-gakabogwad (12) gannar Jesúsʼse nonimalad, geb ibmar-imaksamalad, degi, igi-emar-odurdaksamalad bela ega sognonimalad.
31 Ar dule-bukidar muchub-muchub iirmakbuksoggu, geg mas-gunne guarmalad. Geb Jesús e-sapinganga sogded:
—Nega-dulesulidganba bemarbi be anba dagmar, agi bemar obunnogegar.
32 Degisoggu, Jesús na e-sapinganmala urgi bachikii nadegusmalad. 33 Ar dule-bukidar-Jesús-nade-daksamaladi, magar-daksamalad bia nadmala. Degisoggu, bela dulemar-neggwebur-baid-baidginmalad, Jesús-iduar nagab duurmakde gusmalad. A-dulemar Jesús-idu mosmalad. Geb Jesús-walik bukunonimalad. 34 Jesús urgi aidesgu, dulemar-bukidar e-idu-bukwa dakdapid. Geb Jesús amar-nue-wile daksad, ar ade, sibad-wawaad edarbed-satedyob, dule-e-iduged-satedyob gudidimalad. Geb degine, Jesús Bab-Dummad-Igar-Mamaidgi dulemar-odurdakde gusad.
35 Neg-sedodgu, e-sapingan Jesúsʼse nonimalad, ega sogdemalad:
—Wegine negmar gwen buksurmalad, emide nue-neg sedoded. 36 Be dulemarga sogsunna, bemar namarye, adi, neg-sapurba-bukmaladse, degi, neggweburmar-wegi-walikaa-bukmaladse madu-baknamalagar.
37 Jesús, e-sapingan-abin sogded:
—Ar bemar ega masgunned uke.
E-sapingan, abin-sogdemalad:
—Anmar we-dulemar-masgi-ogunnega, ¿nabi be anmar-abege? ¿Dule-wargwen nii-walabaabak-arbanai-bennukleged-wilub (8) madugi mani-mied be abege?
38 Jesús, abin-sogded:
—¿Bule-melu, bemar madu nikasunna? Be daknamala.
Dakapmargu, e-sapingan Jesúsʼga sognonimalad:
—Madu-gwaatar, degi, ua-ukabo anmar nikad.
39 Geb Jesús e-sapinganga igar uksad, gagan-ara-arad-birgi dulemar dana-dana oambikumarye. 40 Degisoggu, dulabogakambe-dulabogakambe (50-50), degi, dulatar-dulatar (100-100) dulemar danar-danar ambikusmalad. 41 Geb Jesús madu-gwaataled-susgu, degi, ua-ukabogwad-susgu, niba atakde, Bab-Dummadga dog-nuedye sogsad. A-sorba, Jesús madu bisge-bisge imaksad, geb e-sapinganga uksad, adi, dulemarga madu mimiega. Deginbali, ua-ukabogwad bela dulemarga mimisbalid. 42 Bela-dulemar nue-immeles mas guchamalad. 43 Geb sorbali, Jesús-sapingan madu, degi, ua-obichad garba-gwaambe-gakabo-mergu (12) wesmalad. 44 Bela-dulemar-madu-guchamalad, macherganbi, miliatar (5,000) gued.
Jesús demar-birgi nanasad
(Mateo 14:22-33; Juan 6:16-21)
45 A-sorbali, Jesús urgi e-sapingan-onakwisad, adi, e-idu mata-naid-obakar, Betsaidaʼse namalagar. Jesúsʼdi besad, dulemarga sogega, degimaloye. 46 Jesús dulemar-bela-barmisgu, yar-birse Bab-Dummadse gornaded.
47 Mutikgudgua, e-sapingan mata-abala nanaid. Jesúsʼdi walagwen yarbirgi Bab-Dummadse gorsiid. 48 Jesús na e-sapingan ise-gammiar alamaknanai dakalid, ar ade, burwa asabinnid. Bolegwadba, Jesús na e-sapinganse demar-birgi ganna-ganna danigusad. Walikgusgua, yamo e-sapingan-dikarba nasaoeyobi imaksad. 49 Jesús-sapingan dule-demar-birgi-dani dakargu, serganye bimalad, degi, binnasur gotemalad. 50 Bela daksamarsoggu, egi gwakidmalad. Jesús e-sapinganse yog-gollar imaksad, ega sogded:
—Mer dobgumar, gandik samar, ani an gudiid.
51 Geb degine, Jesús na e-sapinganse urgi nakwenonikid. Geb burwa yog-bogilegar naded. E-sapingan bela-bela geger dakmalad. 52 Ar e-sapingan Jesús-madu-omelosad-daksa-inigwele, amba nue-aku itomalad. Ar e-gwage amba dutusur nikmalad.
Jesús, Genesaretʼginmalad nudaksad
(Mateo 14:34-36)
53 Jesús na e-sapinganmala mata-dummad-obaksamargu, Genesaret-yarse nonimalad, geb agi gakagi ur edichamalad. 54 Urgi-bukwa aidedmargu, dulemar bato yog-magasaila Jesús-daksamalad. 55 Jesús na e-sapinganmala bela Genesaret-yargi gudii gusmalad. Dulemar wisguarmalale bia Jesús gudii, bela ase dule-gegumalad e-megedgi-mai Jesúsʼse senonidamalad. 56 Ar bia Jesús nadele, neggwebur-burwiganbardibe, neggwebur-dummaganbardibe, neg-sapurba-bukmaladbardibe, bela-gegumalad Jesús-iduar dulemar-ambikuedgi igargi mesisdamalad. Dulemar egi wilenaigusdamalad, wis be-mordukubi ebugega be an-imakye. Dulemar-Jesús-morduku-ebusmaladi yog-nuguar naddamalad.