2
1 Ja nõnda on ka minuga, vennad ja õed. Tulles teie juurde kuulutama Jumala saladust, ei tulnud ma kaunite sõnade või inimliku tarkusega. 2 Ma ei tahtnud teie keskel teada muust kui Jeesusest Kristusest ja tema ristisurmast. 3 Saabusin teie juurde nõtruses ja kartuse värinaga 4 ning mu kõne ja kuulutus ei toetunud tarkadele ja veenvatele sõnadele, vaid Püha Vaimu väe osutamisele, 5 et teie usk oleks rajatud Jumala väele, mitte inimtarkusele.
Püha Vaimu tarkus
6 Tarkusest me räägime täiuslike seas; ent mitte käesoleva ajastu ja selle surelike valitsejate tarkusest, 7 vaid me anname edasi Jumala salajast ja varjatud tarkust, mille Jumal on määranud meie kirkuseks enne ajastute algust 8 ja mida ei ole mõistnud ükski käesoleva ajastu valitsejatest, sest kui nad oleksid mõistnud, ei oleks nad kirkuse Issandat risti löönud. 9 Siiski on kirjutatud:
„Mida ükski silm pole näinud,
mida ükski kõrv ei ole kuulnud,
ja mis ei ole inimesele mõttessegi tulnud,“
asjad, mida Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad –
10 seda on Jumal meile ilmutanud oma Vaimu kaudu, sest Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavad saladused. 11 Kes muu teab, mis on inimeses, kui vaid inimese vaim? Samuti ei tunne keegi, mis on Jumalas, kui vaid Jumala Vaim. 12 Meie aga ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et võiksime teada, mida Jumal meile heldesti kingib. 13 Sellest me räägime sõnadega, mida ei ole õpetanud inimlik tarkus, vaid Jumala Vaim, selgitades vaimseid tõdesid vaimsel viisil.
14 Kuid maine inimene ei võta vastu, mis on Jumala Vaimust. Tema jaoks on see rumalus; ta ei võigi aru saada, sest seda tuleb mõista vaimselt. 15 Vaimne inimene aga mõistab kõike, ent teda ennast ei mõista keegi.
16 „Kes on ära tundnud Issanda meele,
et temale nõu anda?“
Kuid meil on Kristuse meel!