1 Nüüd ebajumala ohvrilihast. Me teame, et meil kõigil on teadmised. Teadmised teeb suureliseks, kuid armastus ehitab. 2 Kui keegi arvab, et ta midagi teab, siis ei tea ta seda veel nii, kuidas peab teadma. 3 Aga kes armastab Jumalat, selle on Jumal ära tundnud.

4 Kui nüüd rääkida ebajumala ohvriliha söömisest, siis me teame, et maailmas ei ole mingeid ebajumalaid, on ainult üks Jumal. 5 Sest kui olekski palju neid, keda hüütakse jumalaiks, kas siis maa peal või taevas, nagu ongi ju palju jumalaid ja palju isandaid, 6 on meil üksainus Jumal, Isa, kellest on sündinud kõik ja kelle jaoks me elame, ning üks Issand, Jeesus Kristus, kelle läbi on sündinud kõik ja kelle läbi me elame.

7 Kuid mitte kõikidel ei ole seda teadmist. Mõned söövad harjumusest ebajumalatega siiani seda liha nii nagu ohvrit ebajumalale ning nende nõrk südametunnistus määrdub. 8 Ent söök ei vii meid Jumalale lähemale. Seetõttu ei kaota me midagi söömata jätmisega ega saavuta midagi söömisega.

9 Aga vaadake, et teie otsustamisõigus ei saaks kuidagi komistuseks usus nõrkadele! 10 Sest kui sind, kellel on see teadmine, näeb ebajumala templis söömas keegi nõrga südametunnistusega, eks siis tema saa julgustust ebajumalatele ohverdatu söömiseks? 11 Siis hukutab ju sinu tõde selle nõdra venna või õe, kelle pärast Kristus on surnud! 12 Nii ei tee te pattu üksnes nende vastu ega haava ainult nende nõrka südametunnistust, vaid te teete pattu ka Kristuse vastu. 13 Seepärast, kui mu söök venda või õde patule ahvatleb, siis ma loobun lihasöömisest kasvõi alatiseks, et mitte ahvatleda teda patule.