1 Kas peame hakkama jälle ennast kiitma? Või kas vajame nagu mõned inimesed soovituskirju teie jaoks või teie käest? 2 Teie oletegi meie kiri, kirjutatud meie südamesse, kõigile inimestele arusaadav ja loetav. 3 Teist on avalikult näha, et te olete Kristuse kiri, meie teenistuse tulemus, kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, mitte kivitahvlitele, vaid inimsüdametesse.

4 Selline usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu. 5 Me ei ole väärt kirjutama midagi enda arvele. Meie väärilisus tuleb Jumalalt. 6 Tema teeb meid vääriliseks teenima uut lepingut, mitte kirjatähte, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht surmab, aga Vaim teeb elavaks.

7 Aga kui teenistus, mis tõi surma ja raiuti tähtedega kivisse, tuli säärases auhiilguses, et Iisraeli rahvas ei suutnud hoida pilku Moosese näol, mis ometi oli kaduv, 8 kui suure hiilgusega on siis Vaimu teenistus? 9 Kui süüdimõistmise toonud teenistuselgi oli hiilgus, siis kui palju kirkam on see teenistus, mis toob õiguse? 10 Tõepoolest, kunagine hiilgus on kaotanud oma sära selle ületava kirkuse tõttu! 11 Ja kui see, mis on ajutine, on tulnud auhiilguses, kui palju enam on kirkuses see, mis jääb püsima.

12 Et meil on selline lootus, siis me räägime täie julgusega. 13 Me ei pea tegema nagu Mooses, kes kattis looriga kinni oma palge, et Iisraeli rahvas ei näeks selle mööduva hiilguse lõppu. 14 Aga nende mõtteviis on kivistunud, ja kuni tänase päevani on neil Vana Testamendi lugemise peal kate. Seda ei kergitata, sest see eemaldatakse alles Kristuses. 15 Tänase päevani, kui Moosest loetakse, on nende südamed kaetud. 16 Aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis võetakse kate ära. 17 Sest Issand on Vaim, ja kus on Issanda Vaim, seal on vabadus! 18 Aga meid kõiki, kes me katmata näoga Issanda kirkust peegeldame, muudetakse tema sarnaseks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.