1 Vanemalt,

Armsale Gaiusele, keda ma armastan tões.

2 Armas sõber, ma palun, et sul läheks hästi kõiges ja sa oleksid terve, nii nagu läheb hästi ka su hingel. 3 Ma rõõmustasin väga, kui mõned usklikud tulid ja tunnistasid sinu ustavusest tõele, rääkides, kuidas sa elad tões. 4 Mul ei ole suuremat rõõmu kui see, et kuulen oma lapsi elavat tões.

5 Armas sõber, sa oled ustav olnud selles, mida sa vendade ja õdede heaks teed, isegi kui nad on sulle võõrad. 6 Nad on tunnistanud armastusest koguduse ees. Sa teed hästi, kui sa läkitad nad teele viisil, mis austab Jumalat. 7 Nad on ju oma teekonda alustanud Kristuse nime pärast ega võta midagi vastu paganatelt. 8 Seetõttu peaksime sellistele inimestele näitama külalislahkust, et saaksime olla tõe kaastöölised.

9 Ma kirjutasin mõne sõna kogudusele, aga Diotrefes, kellele meeldib olla nende seas esimene, ei võta meid vastu. 10 Seepärast, kui ma tulen, tuletan talle meelde teod, mida ta teeb, levitades meie kohta pahatahtlikke kuuldusi. Ja vähe sellest, et ta ise ei võta usklikke vastu, ta takistab ka neid, kes tahavad seda teha, ajades nad kogudusest välja.

11 Armas sõber, ära võta eeskujuks kurja, vaid head! Kes teeb head, on Jumalast. Kes teeb kurja, ei ole Jumalat näinud. 12 Demeetriose kasuks tunnistavad kõik, ka tõde ise. Meiegi tunnistame, ja sina tead, et meie tunnistus on tõsi.

13 Mul oleks sulle palju kirjutada, aga ma ei taha seda teha tindi ja sulega, 14 sest loodan sind varsti näha. Siis räägime silmast silma.

15 Rahu sulle!

Sind tervitavad siinsed sõbrad. Tervita sõpru nimepidi!