1 Samal ajal paiskas Saulus ikka veel tapmisähvardusi Issanda jüngrite vastu. Ta läks ülempreestri juurde 2 ja küsis temalt kirju sünagoogide jaoks Damaskuses, et kui ta leiab sealt usuteel käijaid, olgu mehi või naisi, võiks ta need inimesed vangidena Jeruusalemma tuua. 3 Kui ta teel olles Damaskusele lähenes, sähvatas äkitselt taevast tema ümber valgus. 4 Ta kukkus maha ja kuulis häält talle ütlemas: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?“

5 „Kes sa oled, Issand?“ küsis Saulus.

„Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad. Sul on raske astla vastu takka üles lüüa,“ vastas Issand. 6 Värisedes ja hämmastuses küsis ta: „Issand, mida ma pean tegema?“ Ja Issand ütles: „Tõuse nüüd üles ja mine linna, seal öeldakse sulle, mis sul tuleb teha!“

7 Aga mehed, kes koos Saulusega reisisid, seisid ehmunult; nad kuulsid küll häält, kuid ei näinud kedagi. 8 Aga Saulus tõusis maast üles, ja kui ta silmad avas, ei näinud ta enam. Nõnda ta talutati kättpidi Damaskusesse. 9 Kolm päeva oli ta pime, ei söönud ega joonud.

10 Ent Damaskuses oli jünger nimega Ananias. Issand kutsus teda nägemuses: „Ananias!“

„Issand, vaata, siin ma olen!“ vastas Ananias.

11 Issand ütles talle: „Mine Sirgel tänaval Juudase majja ja küsi Tarsosest pärit Sauluse järele, sest ta on seal palvetamas. 12 Ta on näinud nägemuses, kuidas mees nimega Ananias tuli tema juurde ja pani käed tema peale, et ta nägemise tagasi saaks!“

13 „Issand,“ vastas Ananias, „ma olen paljudelt kuulnud, kui palju kurja see mees on teinud sinu pühadele Jeruusalemmas. 14 Ja nüüd on ta siin ülempreestri volitusel aheldamas kõiki, kes sinu nime appi hüüavad!“

15 Aga Issand vastas Ananiasele: „Mine! See mees on minu valitud tööriist, et kanda minu nimi rahvaste ja kuningate ja Iisraeli rahva ette. 16 Sest mina tahan talle näidata, kui palju ta peab kannatama minu nime pärast!“

17 Siis Ananias läks sinna majja. Ja kui ta oma käed oli Sauluse peale pannud, ütles ta: „Vend Saul, Issand Jeesus on mind läkitanud, tema, kes sulle ilmus tee peal, et sa jälle näeksid ja saaksid täis Püha Vaimu.“ 18 Otsekohe langes Sauluse silmadelt justkui soomuseid ja ta nägi jälle. Ta tõusis püsti ja laskis ennast ristida, 19 ja pärast kehakinnitust tema jõud taastus.

Saulus veetis mitu päeva Damaskuses jüngritega.

20 Ja otsekohe hakkas ta sünagoogides kuulutama Kristusest, et tema on Jumala Poeg. 21 Aga kõik, kes teda kuulsid, ehmusid ning küsisid: „Eks tema ole seesama, kes Jeruusalemmas hävitas selle nime appihüüdjaid? Ja kes on siia tulnud selleks, et neid viia kinniseotuna ülempreestrite juurde?“ 22 Ometi muutus Saulus üha võimsamaks ja ajas segadusse Damaskuses elavad juudid ning tõestas, et Jeesus on Messias.

23 Ja kui hulk päevi oli möödunud, kavatsesid juudid ta tappa. 24 Aga Saulus sai nende plaanist teada. Nad panid päevaks ja ööks isegi linnaväravate juurde valvurid, et teda tappa. 25 Kuid ühel ööl lasksid jüngrid ta korvi sees müüriava kaudu alla.

26 Kui ta jõudis Jeruusalemma, püüdis Saulus jüngritega liituda, kuid kõik kartsid teda ega uskunud, et ta on jünger. 27 Aga Barnabas võttis Sauluse, viis ta ja apostlite juurde ja rääkis neile, kuidas Saulus teel olles oli kohanud Issandat ja temaga kõnelnud ja kuidas ta oli Damaskuses kartmatult Jeesuse nimel kuulutanud. 28 Nii jäi Saulus nende juurde ja liikus vabalt Jeruusalemmas, kuulutades julgelt Issanda Jeesuse nimel. 29 Ta rääkis ja vaidles ka Kreeka päritolu juutidega, aga need püüdsid teda tappa. 30 Ent kui usklikud sellest teada said, viisid nad ta alla Kaisareasse ja läkitasid Tarsosesse.

31 Nüüd oli kogudusel rahu kogu Juudamaal, Galileas ja Samaarias, see kasvas ja edenes Issanda kartuses ning Püha Vaimu julgustusel.

32 Peetrus käis läbi kogu maa ja läks ka Lüddas elavate pühade juurde. 33 Seal leidis ta mehe nimega Aineas, kes oli olnud halvatuna voodis maas kaheksa aastat. 34 „Aineas,“ ütles Peetrus talle, „Jeesus Kristus teeb su terveks: tõuse ja sea oma ase korda!“ Ja Aineas tõusis sedamaid. 35 Kõik Lüdda ja Saaroni elanikud nägid teda ja pöördusid Issanda poole.

36 Aga Joppes oli naisjünger nimega Tabiita (mis tõlkes tähendab Dorkas*Nii aramea k tabiita kui kreeka k dorkas tähendavad gaselli.); ta tegi palju head ja aitas vaeseid. 37 Ja neil päevil sündis, et ta jäi haigeks ja suri. Tema ihu pesti ja pandi ülemisse tuppa. 38 Aga Lüdda oli Joppe lähedal. Kui jüngrid kuulsid, et Peetrus on seal, läkitasid nad kaks meest tema juurde palvega: „Tule otsekohe!“

39 Peetrus tõusis ja läks nendega. Joppesse jõudes juhatati ta ülemisse tuppa. Koguduse lesknaised tulid tema juurde, nutsid ja näitasid talle alussärke ja ülerõivaid, mis Dorkas nendega olles oli teinud.

40 Aga Peetrus saatis nad kõik toast välja, laskus põlvili ja palvetas. Ta pöördus surnukeha poole ja ütles: „Tabiita, tõuse üles!“ Tema avas oma silmad ja tõusis Peetrust nähes istuma. 41 Peetrus võttis tal käest ja aitas ta jalule. Ta kutsus pühad ja lesknaised ning näitas teda neile elavana. 42 See sai teatavaks kogu Joppes ja paljud uskusid Issandasse. 43 Ja Peetrus jäi mõneks ajaks Joppesse nahkur Siimoni juurde.