1 Aga sel ajal pistis kuningas Heroodes käe mõnede külge kogudusest, et neile kurja teha. 2 Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna. 3 Kui ta nägi, et see juutidele meeldis, mõtles ta kinni võtta ka Peetruse. See oli hapnemata leibade pühal. 4 Heroodes vahistas Peetruse ja heitis ta vangi, andes ta nelja neljamehelise sõdurite salga valvata. Heroodes kavatses ta pärast paasapühi kohtumõistmiseks rahva ette tuua.

5 Nõnda siis oli Peetrus vangis, aga kogudus palvetas tuliselt Jumala poole tema pärast.

6 Ööl enne seda, kui Heroodes tahtis ta kohtu ette tuua, magas Peetrus kahe sõduri vahel kahe ketiga aheldatult, ja tunnimehed valvasid sissepääsu juures. 7 Ja vaata, järsku ilmus Issanda ingel ja valgus säras vangikongis. Ingel lõi Peetrust vastu külge ja äratas ta üles. „Ruttu, tõuse üles!“ ütles ta ja ahelad langesid Peetruse randmetelt.

8 Siis ingel ütles talle: „Pane riided selga ja sandaalid jalga.“ Ja Peetrus tegi nii. „Pane kuub endale ümber ja järgne mulle,“ ütles ingel. 9 Peetrus tuli tema järel vanglast välja ega teadnud, et see, mis ingel tegi, päriselt sündis; ta mõtles, et ta nägi nägemust. 10 Nad möödusid esimesest ja teisest valvepostist ja jõudsid linna viiva raudvärava juurde. See avanes neile iseenesest ja nad väljusid. Kui nad olid kõndinud ühe tänavapikkuse, jättis ingel ta järsku maha.

11 Siis Peetrus tuli enesesse tagasi ja ütles: „Nüüd ma tean ilma igasuguse kahtluseta, et Issand on läkitanud oma ingli ja on mind päästnud Heroodese käest ja kõigest, mida juudi rahvas ootas.“

12 Ja märgates, kus ta on, tuli ta Maarja maja juurde, kes on Markuseks hüütava Johannese ema. Sinna oli palju inimesi kogunenud palvetama. 13 Peetrus koputas väravale ja teenijatüdruk nimega Roode tuli sinna kuulatama. 14 Kui ta Peetruse hääle ära tundis, oli ta nii rõõmus, et jooksis tagasi ust avamata ja hüüdis: „Peetrus on värava juures!“

15 „Sa oled arust ära,“ ütlesid nad talle. Aga kui ta kinnitas, et see on nõnda, ütlesid nad: „See on tema ingel!“

16 Aga Peetrus koputas edasi. Kui nad ukse avasid, nägid nad teda ja jahmusid. 17 Peetrus aga viipas käega, et nad vait oleksid, ja jutustas neile, kuidas Issand oli ta vanglast välja toonud. „Rääkige sellest Jaakobusele ja vendadele!“ ütles ta ja läks sealt ära teise kohta.

18 Aga hommikul oli suur segadus sõdurite hulgas, kui nad püüdsid aru saada, mis Peetrusega oli juhtunud. 19 Ja kui Heroodes laskis paiga põhjalikult läbi otsida ja teda ei leidnud, kuulas ta vangivalvurid üle ja käskis nad hukata.

Siis läks Heroodes Juudamaalt Kaisareasse ja jäi sinna mõneks ajaks. 20 Ent Heroodes kandis viha Tüürose ja Siidoni rahva peale. Need tulid ühel meelel tema juurde ja, saanud kuninga kambriülema Blastose poolehoiu, palusid rahu; sest nad said oma toidu kuninga aladelt.

21 Määratud päeval istus Heroodes kuninglikku rüüd kandes oma troonil ja pidas rahvale kõne. 22 Rahvas hüüdis: „See ei ole inimese, vaid jumala hääl!“ 23 Aga otsekohe lõi teda Issanda ingel, sest et ta ei andnud au Jumalale. Ja ussidest sööduna ta suri.

24 Aga Jumala sõna kasvas ja levis.

25 Ja Barnabas ja Saulus tulid tagasi Jeruusalemmast, kui nad olid täitnud oma ülesande, ning võtsid enestega ühes ka Johannese, keda hüüti Markuseks.