1 Seejärel, neliteist aastat hiljem, läksin ma taas Jeruusalemma koos Barnabasega, võttes kaasa ka Tiituse. 2 Ma läksin sinna ilmutuse tõttu ning andsin aru tunnustatud meestele sellest evangeeliumist, mida ma kuulutan mittejuutidele, lootuses, et mu pingutused sel alal ei jookse tühja. 3 Kuid isegi minuga kaasas olnud Tiituselt ei nõudnud nad ümberlõikamist, ehkki ta on kreeklane. 4 Küsimus sellest kerkis valevendade tõttu, kes on vargsi meie sekka imbunud ohustama meie vabadust Kristuses Jeesuses ja tahavad meid orjastada. 5 Aga me ei andnud neile hetkekski järele, et evangeeliumi tõde säiliks teie juures tervikuna.

6 Ja need tunnustatud inimesed (ükskõik, kes nad ka olid, ei ole mulle mingit vahet, Jumal ei eelista inimesi nende kuulsuse põhjal) ei lisanud midagi minu sõnumile. 7 Vastupidi, nad nägid, et minu hoolde on usaldatud evangeeliumi kuulutamine mittejuutidele, nagu Peetruse hoolde on antud evangeeliumi kuulutamine juutidele. 8 Sest seesama Jumal, kes tegutseb Peetruse apostlitöös ümberlõigatute heaks, töötab ka minu kaudu teiste rahvaste heaks. 9 Kui siis Jaakobus, Keefas ja Johannes, keda nähti kui alussambaid, mulle antud armus veendusid, sirutasid nad osaduses välja oma käed mulle ja Barnabasele. Nad nõustusid, et meie läheme teiste rahvaste, nemad aga ümberlõigatute juurde. 10 Nad palusid ainult, et peaksime meeles vaeseid, mida olen ka ise alati püüdnud teha.

11 Aga kui Keefas Antiohhiasse tuli, pidin ma teda isiklikult noomima, sest ta oli eksinud. 12 Enne seda kui mõned tulid Jaakobuse juurest, sõi ta koos mittejuudi vendade ja õdedega. Aga kui need saabusid, siis ta hoidus eemale ja eraldus neist, kartes ümberlõigatuid. 13 Koos temaga hakkasid silmakirjatsema ka teised juudid, nii et nendega kisti kaasa ka Barnabas.

14 Kui ma nägin, et nad ei tegutse evangeeliumi tõe kohaselt, ütlesin ma Keefasele kõigi ees: „Kui sa ise, olles juut, elad nagu teised rahvad, mitte nagu juut, miks sa siis sunnid teisi rahvaid juudi kombeid üle võtma?“

15 Meie oleme sünnilt juudid, ega ole patused mittejuutide seast. 16 Ometi me teame, et inimene ei saa õigeks Seaduse tegude kaudu, vaid usu läbi Jeesusesse Kristusesse. Seepärast oleme meiegi uskunud Kristusesse Jeesusesse, et saada õigeks Kristusesse uskumise, mitte Seaduse tegude alusel, sest Seaduse tegude alusel ei mõisteta õigeks ühtegi inimest.

17 Ent kui meie, kes me taotleme õigeksmõistmist Kristuses, osutume ka ise patuseks, kas siis peab arvama, et Kristus soosib patustamist? Muidugi mitte! 18 Aga kui ma uuesti üles ehitan selle, mille kord juba maha lõhkusin, siis ma olen Seadusest üleastuja.

19 Sest ma olen Seaduse abiga surnud Seadusele, et võiksin elada Jumalale. Ma olen koos Kristusega risti löödud: 20 enam ei ela mina, vaid Kristus elab minus. Ja elu, mida ma elan surelikuna, ma elan usus Jumala Pojasse, kes on mind armastanud ja iseenese andnud minu eest. 21 Ma ei taha teha tühjaks Jumala armu: kui õigeksmõistmine tuleks Seaduse läbi, oleks Kristus surnud ilmaasjata.