1 Iga ülempreester, kes valitakse inimeste hulgast, seatakse esindama inimesi Jumala ees, et tuua ohvreid ja ande pattude lepituseks. 2 Ta suudab kaasa tunda mõistmatutele ja eksijatele, sest ka tema ise on nõrk. 3 Ja sellepärast peab tema nii nagu rahva eest, ka iseenese eest ohvrit tooma pattude pärast. 4 Ja keegi ei saa seda au võtta enesele ise, vaid saab selle Jumala kutsel, nagu Aaron sai.

5 Nii ei ole ka Kristus ülendanud ennast ise ülempreestri ametisse, vaid Jumal ütles talle:

6 Nagu ta ka ühes teises kohas ütleb:

7 Oma maise elu päevil tõi Jeesus oma palved ja anumised valju nutu ja pisaratega tema ette, kes teda võis surmast päästa, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. 8 Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. 9 Ning kui ta oli tehtud täiuslikuks, sai ta igavese pääste allikaks kõigile, kes on talle kuulekad, 10 ning Jumal nimetas ta ülempreestriks Melkisedeki korra järgi.

11 Sel teemal võiks veel paljugi rääkida, aga seda on teile raske selgeks teha, sest te olete muutunud tuimaks kuulma. 12 Sest teie, kes te selle aja peale peaksite ise olema õpetajad, vajate, et teile uuesti õpetataks Jumala ilmutuse esimesi tõdesid. Te olete jälle saanud nendeks, kes vajavad piima, mitte tahket toitu. 13 Sest igaüks, kes toitub piimast, ei saa õieti aru õpetusest õiguse kohta, sest ta on väike laps. 14 Tahke toit aga on täiskasvanuile, neile, kelle eristusvõime on vilunud vahet tegema hea ja kurja vahel.