1 Seepärast, kuna meie ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koorem ja meid nii kergesti endasse mähkiv patt ning jookskem visadusega meile määratud võidujooksu! 2 Hoidkem pilgud Jeesusel, usu alustajal ja täidesaatjal, kes talle määratud rõõmu nimel talus ristisurma selle häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele. 3 Võtke eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vastuseisu, et te ei väsiks ega muutuks araks oma hinges!

4 Veel ei ole te vereni vastu pannud võitluses patuga. 5 Kas olete sootuks unustanud julgustuse, mis teile kui poegadele ütleb:

7 Taluge raskusi kui kasvatust: Jumal kohtleb teid nagu oma poegi, sest millist poega isa ei kasvataks? 8 Kui te jääksite ilma kasvatusest, millest kõik teised osa saavad, oleksite te vallaslapsed, mitte seaduslikud pojad. 9 On ju meie lihased isad meid kasvatanud ja me austasime neid selle eest. Kui palju rohkem peaksime alistuma vaimude Isale ja elama! 10 Nemad kasvatasid meid lühikest aega, nagu nad kõige paremini arvasid, Jumal aga teeb seda meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest. 11 Ükski karistus ei tundu sel hetkel rõõmus, vaid on kurvastav, kuid hiljem annab see õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on õpetatud.

12 Seepärast ajage taas sirgu jõuetud käed ja nõrkenud põlved! 13 Tasandage oma teerajad, et lonkavad liikmed ei nihestuks, vaid saaksid terveks!

14 Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat. 15 Valvake, et keegi ei kaotaks Jumala armu, et ükski juur ei kasvataks kibedat vilja ega külvaks segadust paljusid mürgitades. 16 Vaadake, et keegi ei oleks hooraja ega kõlvatu nagu Eesav, kes üheainsa kõhutäie eest andis ära oma esmasünniõiguse. 17 Te ju teate, et kui ta hiljem tahtis pärida õnnistust, lükati ta kõrvale; ta ei olnud suuteline meeleparanduseks, ehkki ta seda pisarsilmil otsis.

18 Teie ei ole astunud käega katsutava ja tules lõõmava mäe juurde, kus on pilkane pimedus ja tormituul, 19 pasunaheli ja hääl, mida kuuldes rahvas palus, et neile rohkem midagi ei öeldaks. 20 Sest nad ei suutnud taluda seda korraldust: „Kui kasvõi üks loom peaks mäge puutuma, siis visatagu ta kividega surnuks!“ 21 Nii kohutav oli see vaatepilt, et Mooses ütles: „Ma värisen hirmu käes!“

22 Teie olete jõudnud Siioni mäele, elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde. Olete jõudnud pidulikule koosolekule lugematute inglite 23 ja taevas kirja pandud esmasündinute koguduses. Te olete tulnud Jumala, kõikide kohtumõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete vaimude juurde, 24 ja uue lepingu vahendaja Jeesuse juurde, ja piserdamisvere juurde, mis räägib Aabeli verest paremini.

25 Vaadake, et te ei eiraks seda, kes räägib! Sest kui ei pääsenud maa peal karistusest need, kes eirasid tema antud hoiatust, kuidas siis võiksime pääseda meie, kui me hülgame tema, kes meid taevast hoiatab? 26 Sel ajal raputas tema hääl maad, kuid nüüd on ta tõotanud: „Veel kord ma panen rappuma mitte ainult maa, vaid ka taeva!“ 27 Sõnad „veel kord“ viitavad raputatavate kui loodud asjade kõrvaldamisele, et jääksid püsima need, mida ei saa raputada.

28 Olgem siis tänulikud, et me saame Kuningriigi, mida ei saa raputada, ja teenigem Jumalat talle meelepärasel viisil allaheitlikkuse ja aukartusega, 29 sest meie Jumal on neelav tuli!