2 Varahommikul tuli ta tagasi templisse ning tema ümber kogunes suur rahvahulk. Ta istus ja hakkas neid õpetama. 3 Siis tõid kirjatundjad ja variserid sinna naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. Nad panid ta kõigi ette seisma 4 ja ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, see naine tabati äsja abielurikkumiselt. 5 Moosese Seadus käsib meil säärased naised kividega surnuks visata, aga mida ütled sina?“ 6 Selle küsimusega püüdsid nad teda lõksu meelitada, et saada alust tema süüdistamiseks.

Ent Jeesus kummardas maha ja kirjutas sõrmega maapinnale. 7 Kui nad aga küsimist ei jätnud, ajas ta enese sirgu ja ütles: „Kes teie seast on patuta, visaku esimesena kivi!“ 8 Siis kummardas ta jälle ja kirjutas maapinnale.

9 Ent need, kes olid kuulnud ta sõnu, lahkusid üksteise järel, alates vanimast, kuni kohale jäid vaid Jeesus ja naine, kes ikka veel seisis. 10 Jeesus ajas enese sirgu ja küsis: „Naine, kus nad siis on? Kas keegi ei mõistnudki sind surma?“

11 „Ei keegi, Issand!“ vastas naine.

„Minagi ei mõista sind surma,“ ütles Jeesus. „Mine, ja siitpeale ära tee enam pattu!“

12 Kui Jeesus rääkis taas rahvale, ütles ta: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei kõnni iialgi pimeduses, vaid tal on elu valgus.“

13 Variserid ütlesid talle: „Sa tunnistad iseenda kohta. Sinu tunnistus ei kehti.“

14 „Isegi kui ma tunnistan iseenda kohta,“ vastas Jeesus, „on minu tunnistus tõene, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Teie aga ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. 15 Teie mõistate kohut inimliku arusaamise kohaselt, mina aga ei mõista kellelegi üle kohut. 16 Ja kui ma mõistaksingi kohut, oleks minu otsus õige, sest ma ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes mind saatis. 17 Samamoodi on ju ka teie Seaduses kirjas, et kahe tunnistaja ütlus on tõsi. 18 Mina tunnistan enesest ja minust tunnistab Isa, kes on mind saatnud.“

19 „Kus on sinu isa?“ küsisid nad siis temalt.

„Teie ei tunne mind ega minu Isa,“ vastas Jeesus. „Kui te tunneksite mind, siis te tunneksite ka minu Isa.“ 20 Seda rääkis Jeesus templis varalaeka juures õpetades. Kuid keegi ei võtnud teda kinni, sest tema tund ei olnud veel tulnud.

21 Siis ütles Jeesus neile: „Mina lähen ära ja te otsite mind taga ning surete oma patus. Sinna, kuhu mina lähen, ei saa teie järele tulla.“

22 Juudid küsisid üksteiselt: „Ega ta end ometi tappa kavatse, et ta ütleb „Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie järele tulla“?“

23 Jeesus ütles neile: „Teie olete pärit alt, mina olen pärit ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast. 24 Ma ütlesin teile, et te surete oma pattudesse. Kui te ei usu, et mina olen tema, siis te tõesti surete oma pattudesse.“

25 „Kes sa siis oled?“ küsisid nemad.

„Mida ma olen teile algusest peale rääkinud?“ vastas Jeesus. 26 „Mul on palju teie süüdimõistmiseks öelda. Tema, kes mu saatis, on usaldusväärne, ja mida ma temalt olen kuulnud, räägin ma maailmale.“

27 Nad ei mõistnud, et ta rääkis neile Isast. 28 Jeesus ütles neile: „Kui te olete Inimese Poja ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see, ja et mina ei tee midagi omapäi, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud. 29 Minu Läkitaja on minuga; ta ei ole iial jätnud mind üksi, sest ma teen alati seda, mis talle meeldib.“ 30 Seda kuuldes uskusid paljud temasse.

31 Siis ütles Jeesus temasse uskuma hakanud juutidele: „Kui te jääte minu õpetusse, olete te tõepoolest minu jüngrid. 32 Siis te tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks.“

33 „Meie oleme Aabrahami järeltulijad,“ kostsid need talle, „ega ole iial kedagi orjanud. Kuidas sa siis ütled, et me saame vabaks?“

34 „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile,“ vastas neile Jeesus, „igaüks, kes teeb pattu, on patu ori. 35 Aga ori ei jää peresse alatiseks, kuid poeg jääb alatiseks. 36 Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis te olete ka tõeliselt vabad. 37 Ma tean, et te olete Aabrahami järeltulijad. Ometi te tahate mind tappa, sest teie südames ei ole kohta minu sõnadele. 38 Mina räägin seda, mida olen näinud oma Isa juures. Teie aga teete seda, mida olete kuulnud oma isa käest.“

39 Nad vastasid: „Meie isa on Aabraham!“

„Kui te oleksite Aabrahami lapsed,“ ütles Jeesus, „siis te teeksite Aabrahami tegusid. 40 Nüüd aga tahate tappa mind, inimest, kes on rääkinud teile tõtt, mida ta on Jumala käest kuulnud. Aabraham ei teinud nõnda. 41 Teie teete oma isa tegusid.“

„Meie ei ole sündinud abielurikkumisest,“ ütlesid nad, „meil on üks isa – Jumal.“

42 „Kui Jumal oleks teie isa,“ vastas Jeesus, „siis te armastaksite mind. Sest mina olen Jumala juurest siia tulnud. Ma ei ole tulnud omapäi, vaid tema on mu saatnud. 43 Miks te mu jutust aru ei saa? Sellepärast, et te olete võimetud sellest aru saama. 44 Teie olete oma isa, kuradi, lapsed ja teete pigem seda, mida tema soovib. Tema on olnud algusest peale mõrvar ega ole iial sallinud tõde, sest tema sees ei ole tõde. Kui ta valetab, räägib ta oma emakeeles, sest ta on valetaja ja valede isa. 45 Aga kuna mina räägin tõtt, siis te mind ei usu. 46 Kes teie seast saab tõestada minu süüd üheski patus? Kui ma aga tõtt räägin, miks te siis mind ei usu? 47 Kes on Jumala oma, kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule, sest teie ei ole Jumala omad.“

48 Siis vastasid juudid talle: „Eks me ütle õigesti, et sa oled samaarlane ja sinus on kuri vaim?“

49 „Kurja vaimu minus ei ole,“ vastas Jeesus. „Ma lihtsalt austan oma Isa, teie aga teotate mind. 50 Mina ei otsi austust iseendale. Aga on üks, kes seda otsib, ja tema on kohtunik. 51 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes minu sõnu järgib, ei sure iialgi.“

52 Juudid ütlesid talle: „Nüüd me oleme kindlad, et sinus on kuri vaim. Aabraham suri ja prohvetid samuti, ent sina ütled: „Kes minu sõnu järgib, ei maitse surma iialgi!“ 53 Kas sina oled siis suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetidki on surnud. Kelleks sa ennast ometi pead?“

54 „Kui ma iseennast austaksin,“ vastas Jeesus, „ei oleks mu austus midagi väärt. Mind austab minu Isa, keda teie nimetate oma Jumalaks. 55 Ja siiski te ei tunne teda! Aga mina tunnen. Kui mina ütleksin, et mina teda ei tunne, oleksin sama valelik nagu teie. Kuid mina tunnen teda ja järgin tema sõnu. 56 Teie isa Aabraham juubeldas, et saab näha minu päeva. Ta nägigi seda ja oli väga rõõmus.“

57 Juudid ütlesid talle: „Sa pole veel viiskümmend aastatki vana ja oled näinud Aabrahami?“

58 „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile,“ vastas Jeesus, „enne kui Aabraham sündis, olen mina!“

59 Seepeale haarasid nad kive, et teda visata. Jeesus aga peitis end ära ja lahkus templist.