1 Pärast seda määras Issand veel seitsekümmend kaks jüngrit ja saatis nad kahekaupa enda ees igasse linna ja paika, kuhu ta oli minemas. 2 Ta ütles neile: „Lõikus on suur, aga töötegijaid on vähe. Seepärast paluge lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! 3 Minge! Ma saadan teid otsekui tallekesi huntide sekka. 4 Ärge võtke rahakotti ega kotti ega sandaale ja ärge tervitage kedagi teel!

5 Kui te sisenete majja, öelge kõigepealt: „Rahu sellele kojale!“ 6 Ja kui seal on rahulaps, jääb teie rahu tema peale, aga kui mitte, pöördub rahu teie juurde tagasi. 7 Jääge sinna majja, sööge ja jooge kõike, mida nad teile pakuvad, sest töötegija on oma palka väärt. Ärge käige ühest majast teise!

8 Kui te lähete linna ja teid võetakse vastu, sööge, mis teie ette pannakse. 9 Tervendage sealseid haiged ja öelge neile: „Jumala riik on teie lähedal!“ 10 Aga kui te lähete linna ja teid ei võeta vastu, minge linnaväljakule ja öelge: 11 „Isegi teie linna tolmu, mis on meie jalgadel, pühime me ära teile hoiatuseks. Kuid teadke seda: Jumala riik on lähedal!“ 12 Ma ütlen teile, Soodomal läheb sel päeval kergemini kui sellel linnal.

13 Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need imeteod, mis teie juures sündisid, siis oleksid nad ammugi kotiriides ja tuhas meelt parandanud. 14 Aga Tüürosel ja Siidonil läheb kohtupäeval kergemini kui teil. 15 Ja sina, Kapernaum, kas sind peaks ülendatama taevani? Sa langed alla põrgupõhja!

16 Kes iganes teid kuulab, see kuulab mind, kes teid ära tõukab, see tõukab ära minu; aga kes minu ära tõukab, tõukab ära tema, kes mind läkitas.“

17 Seitsekümmend kaks jüngrit saabusid tagasi rõõmsatena ja ütlesid: „Issand, isegi kurjad vaimud alluvad meile sinu nimes!“

18 Ta vastas: „Ma nägin saatanat kui välku taevast langemas. 19 Ma olen andnud teile meelevalla tallata madude ja skorpionite peal ja kogu vaenlase väe peal. Miski ei tee teile kahju. 20 Kuid ärge rõõmustage, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!“

21 Selsamal ajal täitus Jeesus rõõmuga Pühas Vaimus ja ütles: „Ma ülistan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled pannud varjule tarkade ja arusaajate eest, kuid ilmutanud lapsemeelsetele! Jah, Isa, nõnda on see olnud sulle meelepärane.

22 Kõik on mu Isa andnud minu kätte. Keegi ei tea, kes on Poeg, kui ainult Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg, ja see, kellele Poeg soovib teda ilmutada.“

23 Ja omavahel olles Jeesus pöördus jüngrite poole ja ütles: „Õnnistatud on silmad, mis näevad seda, mida teie näete. 24 Sest ma ütlen teile, paljud prohvetid ja kuningad tahtsid näha seda, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.“

25 Kord tõusis üks kirjatundja püsti, et Jeesust proovile panna. „Õpetaja,“ küsis ta, „mida ma pean tegema, et pärida igavest elu?“

26 „Mis on Seaduses kirjas?“ küsis ta. „Kuidas sa seda mõistad?“

27 Ta vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ning kogu oma jõust ja kogu oma mõistusest, ja armasta oma ligimest nagu iseennast!“

28 „Sa oled õigesti vastanud,“ vastas Jeesus. „Tee seda, ja sa jääd elama!“

29 Aga tahtes ennast õigustada, küsis ta Jeesuselt: „Ja kes on minu ligimene?“

30 Jeesus ütles vastuseks: „Üks mees läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse, kui ta sattus röövlite kätte. Nad röövisid ta riided, peksid teda ja läksid ära, jättes ta poolsurnuna maha. 31 Sama teed juhtus minema keegi preester ja meest nähes möödus temast teisel pool teed. 32 Nõndasamuti ka leviit: kui ta selle kohani jõudis ja teda nägi, läks teisele poole teed. 33 Ka üks samaarlane jõudis samasse kohta, ja kui ta nägi meest, oli tal temast hale. 34 Ta läks mehe juurde, sidus tema haavad ning valas neile õli ja veini. Siis ta pani mehe oma eesli selga, viis öömajale ja hoolitses tema eest. 35 Järgmisel päeval võttis ta kaks teenarit*Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk. ja andis need peremehele: „Kanna tema eest hoolt, ja kui ma tulen tagasi, hüvitan lisakulud, mida sa tema pärast tegid.“

36 Milline neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele mehele, kes röövlite kätte langes?“

37 Kirjatundja vastas: „See, kes tema vastu armuline oli.“

Jeesus ütles: „Mine ja tee samamoodi!“

38 Kui Jeesus ja ta jüngrid olid teel, jõudsid nad külla, kus üks naine, Marta, ta vastu võttis. 39 Tal oli õde nimega Maarja, kes istus Issanda jalge ees ja kuulas, mida ta rääkis. 40 Aga Marta oli mures kõigi toimetuste pärast, mis ta pidi tegema. Ta tuli Jeesuse juurde ja küsis: „Issand, kas sa ei hooli, et mu õde jättis kogu töö ainult minu kanda? Ütle talle, et ta mind aitaks!“

41 „Marta, Marta,“ vastas Issand, „sa oled mures ja rahulolematu paljude asjade pärast, 42 kuid tarvis on vaid üht. Maarja on valinud selle, mis on parem, ja seda ei võeta temalt ära.“