1 Kõik maksukogujad ja patused kogunesid teda kuulama. 2 Aga variserid ja kirjatundjad nurisesid: „See mees võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!“

3 Siis Jeesus rääkis neile tähendamissõna: 4 „Kui kellelgi teie hulgast oleks sada lammast ja ta ühe neist kaotaks, kas ta ei jätaks üheksakümmend üheksat tühermaale ega läheks kadunut otsima, kuni ta tema leiab? 5 Ja kui ta on tema leidnud, võtab ta tema rõõmuga oma õlgadele 6 ja läheb koju. Ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ning ütleb: „Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma kadunud lamba!“ 7 Ma ütlen teile, samamoodi on taevas ühe meelt parandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.

8 Või naine, kellel on kümme hõbemünti ja ta kaotab neist ühe. Kas ta ei süüta lampi ega pühi kogu maja ega otsi tähelepanelikult, kuni ta selle leiab? 9 Ja kui ta selle on leidnud, kutsub ta kokku sõbrad ja naabrid ning ütleb: „Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma kadunud mündi!“ 10 Samamoodi, ma ütlen teile, rõõmustatakse Jumala inglite ees ühe patuse pärast, kes meelt parandab.“

11 Jeesus jätkas: „Ühel mehel oli kaks poega. 12 Noorem ütles isale: „Isa, anna mulle kätte minu osa pärandist!“ Ja ta jagas vara nende vahel.

13 Mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning läks kaugele maale ja raiskas prassides oma vara. 14 Kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli suur näljahäda sellele maale, ja talle tuli puudus kätte. 15 Nii ta läks ühe kohaliku inimese juurde, kes saatis ta oma väljadele sigu karjatama. 16 Ta igatses kõhtu täita kaunadega, mida sead sõid; aga ükski ei andnud talle.

17 Kui ta arusaamisele tuli, ütles ta: „Kui paljudel minu isa palgalistel on toitu küllaga, aga mina suren siin nälga! 18 Ma asun teele ja lähen tagasi oma isa juurde ja ütlen talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu vastu. 19 Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Tee mind üheks oma palgalistest!“ “ 20 Nii ta tõusis ja läks oma isa juurde.

Aga kui ta veel kaugel oli, nägi isa teda ja tal oli temast kahju. Ta jooksis pojale vastu, langes talle kaela ja suudles teda. 21 Poeg ütles talle: „Isa, ma olen teinud pattu taeva vastu ja sinu vastu. Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!“

22 Aga isa ütles oma sulastele: „Ruttu! Tooge parim rüü ja pange talle selga! Pange sõrmus ta sõrme ja sandaalid talle jalga! 23 Tooge nuumvasikas ja tapke see! Tehkem pidusöök ja rõõmustagem! 24 Sest mu poeg oli surnud, aga ta elab jälle; ta oli kadunud, ja on leitud!“ Ja nii nad hakkasid pidutsema.

25 Samal ajal oli vanem poeg põllul. Kui ta kodule lähenes, kuulis ta muusikat ja tantsu. 26 Ta kutsus ühe sulastest ja küsis, mis lahti on. 27 „Su vend on tulnud koju,“ vastas ta, „ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on tervena tagasi.“

28 Ent vanem vend vihastas ja keeldus sisse minemast. Siis tuli isa välja ja veenis teda. 29 Tema aga vastas isale: „Vaata! Kõik need aastad olen ma orjanud ega ole kunagi astunud üle su käsust. Aga mulle pole sa andnud isegi noort sikku, et ma võiksin oma sõpradega pidutseda! 30 Aga kui see sinu poeg tuleb koju, kes su varanduse on hooradega ära raisanud, tapad sa talle nuumvasika!“

31 „Mu poeg,“ vastas isa, „sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on mul, kuulub ka sulle. 32 Nüüd aga oli meil tarvis pidutseda ja olla rõõmsad, sest see su vend oli surnud ja ta elab jälle, ta oli kadunud ja on leitud.“ “