1 Jeesus rääkis oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga häda sellele, kelle kaudu need tulevad. 2 Talle oleks parem, kui ta merre heidetaks veskikivi kaelas, kui et ta ahvatleb üht neist väikestest patule. 3 Vaadake ette!

Kui su vend teeb pattu, manitse teda! Ja kui ta meelt parandab, anna talle andeks! 4 Isegi kui ta seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda tuleb tagasi ja ütleb: „Ma kahetsen!“, andesta ikka talle!“

5 Apostlid ütlesid Issandale: „Suurenda meie usku!“

6 Issand vastas: „Kui teie usk oleks väike nagu sinepiseeme, võiksite öelda sellele mooruspuule: „Juuri end välja ja istuta merre!“ ja see kuuletub teile.

7 Kui kellelgi teist oleks sulane kündmas või karja hoidmas, kas ta ütleks väljalt tulnud sulasele „Tule nüüd, istu maha ja söö“? 8 Eks ta pigem ütleks „Valmista mulle õhtusöök, sea end valmis ning teeni mind, kuni ma söön ja joon, ning pärast seda söö ja joo ise“. 9 Kas ta sulast selle eest tänab, et ta tegi, mida kästi? 10 Nii ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: „Me oleme tühised sulased ja täitsime ainult oma kohust.“ “

11 Teel Jeruusalemma läks Jeesus mööda Samaaria ja Galilea vahelist piiri. 12 Ühte külla minnes oli ta teel kümme pidalitõbist. Nad seisid eemal 13 ja hüüdsid valju häälega: „Jeesus, Õpetaja, halasta meie peale!“

14 Neid nähes ütles Jeesus: „Minge näidake endid preestritele!“ Ja nii kui nad läksid, said nad puhtaks.

15 Üks neist tuli tagasi, kui ta nägi, et ta on tervendatud, ja kiitis valju häälega Jumalat. 16 Ta langes Jeesuse jalge ette teda tänades. See mees oli samaarlane.

17 Jeesus küsis: „Eks kõik kümme ole tehtud puhtaks? Kus on ülejäänud üheksa? 18 Kas ühtki ei ole leidunud, kes annaks au Jumalale, peale selle võõramaalase?“ 19 Ja ta ütles talle: „Tõuse üles ja mine! Sinu usk on sind tervendanud!“

20 Aga kui variserid temalt küsisid, millal saabub Jumala riik, vastas Jeesus: „Jumala riik ei ole midagi, mida saab vaadelda, 21 ega ka öelda: „See on siin!“ või „Seal!“ sest vaata, Jumala riik on teie sees!“

22 Aga oma jüngritele ütles ta: „Tuleb aeg, mil te igatsete näha üht Inimese Poja päevadest, kuid ei näe. 23 Siis öeldakse teile: „Ta on siin!“ või „Ta on seal!“ Ärge jookske nende järel! 24 Sest Inimese Poeg on oma päeval otsekui välgusähvatus, mis valgustab taevast ühest servast teise. 25 Kuid enne peab ta palju kannatama ja see sugupõlv hülgab ta.

26 Nõnda nagu oli Noa päevil, saab olema ka Inimese Poja päevil: 27 inimesed sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva. Siis tuli veeuputus ja hävitas nad kõik.

28 Samamoodi oli ka Loti päevil. Inimesed sõid ja jõid, ostsid ja müüsid, istutasid ja ehitasid. 29 Aga sel päeval, mil Lott lahkus Soodomast, sadas taevast tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.

30 Täpselt samamoodi on sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub. 31 Kes sel päeval on katusel ja ta asjad on majas, ärgu mingu alla neid võtma. Samuti ärgu mingu väljal olija koju tagasi! 32 Meenutage Loti naist! 33 Kes iganes oma elu püüab hoida, kaotab selle, ja kes iganes oma elu kaotab, leiab selle. 34 Ma ütlen teile, sel ööl on kaks ühes voodis – üks võetakse ära, teine jäetakse maha. 35 Kaks naist jahvatavad üheskoos – üks võetakse ära, teine jäetakse maha. 36 Kaks meest on väljal – üks võetakse ära ja teine jäetakse maha.“

37 Nad küsisid: „Kuhu, Issand?“

Ta vastas: „Kus on korjus, sinna kogunevad raisakotkad!“