1 Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut! 2 Sest samamoodi, nagu teie teiste üle kohut mõistate, mõistetakse kohut teiegi üle, ja nõnda nagu teie teistele mõõdate, mõõdetakse teile. 3 Miks sa näed pindu oma venna silmas, aga palki enda silmas ei märka? 4 Või kuidas sa võid oma vennale öelda: „Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!“ ja sul endal on silmas palk? 5 Silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed ka pindu oma venna silmast välja tõmmata!

6 Ärge andke koertele seda, mis on püha, ärge heitke oma pärleid sigade ette! Et nad neid ei tallaks jalgade alla ega pöörduks tagasi ja teid tükkideks ei rebiks!

7 Küsige, ja teile antakse; otsige, ja te leiate; koputage uksele, ja teile avatakse! 8 Igaüks, kes palub, see saab; kes otsib, see leiab; ja kes koputab, sellele avatakse.

9 Kas teie seas on kedagi, kes annaks oma pojale kivi, kui poeg palub temalt leiba? 10 Või annaks mao, kui poeg palub temalt kala? 11 Kui nüüd teie, kes te olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa taevas annab häid asju neile, kes teda paluvad! 12 Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile! See ongi Seaduse ja Prohvetite sõnumi sisu.

13 Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealtkaudu lähevad. 14 Kuid väike on värav ja kitsas on tee, mis viib ellu, ja vähe on neid, kes selle leiavad.

15 Hoiduge valeprohvetitest, kes tulevad teie juurde lambanahas, aga tegelikult on nad aplad hundid. 16 Te tunnete nad ära nende viljast. Ei korjata ju viinamarju kibuvitstest ega viigimarju ohakaist? 17 Nii kannab siis iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja. 18 Hea puu ei saa kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja. 19 Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. 20 Seega te tunnete nad ära nende viljast!

21 Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand!“, ei saa taevariiki. Saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. 22 Paljud ütlevad mulle sel päeval: „Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel prohveteerinud ega ajanud sinu nimel välja kurje vaime ega teinud sinu nimel palju imesid?“ 23 Siis ma tunnistan neile: „Ma ei ole teid kunagi tundnud. Minge ära, te ülekohtutegijad!“

24 Seepärast igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, on kui arukas mees, kes ehitas oma maja kaljule. 25 Kui sadas paduvihma, tõusid marutuul ja tulvavesi ning langesid selle maja peale, siis see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule. 26 Ent igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, aga nende järgi ei tee, on võrreldav rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale. 27 Kui sadas paduvihma, tõusid marutuul ja tulvavesi ning langesid maja peale, siis see varises ja selle häving oli suur.“

28 Kui Jeesus need kõned lõpetas, oli rahvas tema õpetusest vapustatud, 29 sest ta õpetas nagu see, kellel on meelevald, aga mitte nagu kirjatundjad.