1 Neil päevil oli taas suur rahvahulk kokku tulnud. Ja kuna neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid enese juurde ning ütles neile: 2 „Mul on rahvast kahju. Nad on juba kolm päeva minu juures olnud ja neil pole midagi süüa. 3 Kui ma lasen nad koju minna näljastena, siis nad nõrkevad teel, sest mõned neist on tulnud kaugelt.“

4 Jüngrid vastasid talle: „Kust peaks keegi siin kõrvalises paigas leiba saama kõigi nende inimeste toitmiseks?“

5 „Mitu leiba teil on?“ küsis Jeesus.

„Seitse,“ vastasid nad.

6 Jeesus käskis rahval maha istuda. Ta võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngritele jagamiseks, ja nemad viisid rahvale. 7 Neil olid ka mõned väikesed kalad ja Jeesus õnnistas neid ning käskis samuti jagada rahvale. 8 Inimesed sõid ja said söönuks. Ja jüngrid korjasid ülejäänud palukesi seitse korvitäit. 9 Sööjaid oli aga umbes neli tuhat meest. Siis Jeesus laskis neil minna. 10 Ta astus kohe koos oma jüngritega paati ja suundus Dalmanuuta aladele.

11 Variserid tulid ja hakkasid Jeesust küsitlema. Et teda proovile panna, nõudsid nad temalt tunnustähte taevast. 12 Jeesus ohkas sügavalt ja ütles: „Miks see sugupõlv nõuab tunnustähte? Tõesti, ma ütlen teile, sellele sugupõlvele ei anta tunnustähte!“ 13 Ning ta jättis nad maha, astus taas paati ning siirdus vastaskaldale.

14 Ent jüngrid olid unustanud kaasa võtta toitu, neil ei olnud paadis kaasas muud kui üksainuke leib. 15 „Vaadake ette, hoiduge variseride juuretisest ja Heroodese juuretisest!“ hoiatas neid Jeesus.

16 Nemad aga arutasid omavahel: „Ta räägib sellest, et meil ei ole leiba!“

17 Seda märgates ütles Jeesus neile: „Miks te leiva puudumise üle arutate? Kas te ikka veel ei taipa ega saa aru? Kas teie süda on ikka veel tuim? 18 Kas teil on silmad, aga te ei näe, kas teil on kõrvad, aga te ei kuule? Kas teil ei ole meeles, 19 kui ma viis leiba murdsin viiele tuhandele? Mitu korvitäit palukesi jäi üle?“

„Kaksteist,“ vastasid nemad.

20 „Kui ma seitse leiba murdsin neljale tuhandele, mitu korvitäit palukesi siis jäi üle?“

Nad vastasid: „Seitse.“

21 „Kas te ikka veel ei saa aru?“ küsis Jeesus.

22 Nii nad saabusid Betsaidasse. Tema juurde toodi pime mees ja anuti, et Jeesus teda puudutaks. 23 Jeesus talutas kättpidi mehe külast välja, sülitas tema silmadesse, pani käed ta peale ja küsis: „Kas sa näed midagi?“

24 Pime vaatas üles ja ütles: „Ma näen inimesi, nad on nagu puud, mis kõnnivad.“

25 Seejärel pani Jeesus uuesti käed ta silmadele ja ta sai täiesti terveks ja nägi kõike selgesti. 26 Jeesus käskis tal minna koju, öeldes: „Ära minegi külasse!“

27 Siis Jeesus ja ta jüngrid läksid edasi Filippuse Kaisarea küladesse. Teel küsis ta jüngritelt: „Kelle ütlevad inimesed mind olevat?“

28 „Mõned ütlevad Ristija Johannese, mõned Eelija, mõned ühe prohveteist,“ vastasid nad talle.

29 „Aga teie?“ küsis Jeesus. „Kelle teie ütlete mind olevat?“

Peetrus vastas talle: „Sina oled Messias!“

30 Aga Jeesus hoiatas neid rangelt, et nad sellest kellelegi ei räägiks.

31 Siis Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma. 32 Ta rääkis sellest avalikult. Peetrus aga viis ta kõrvale ja hakkas teda noomima.

33 Ent Jeesus pöördus, ja vaadates oma jüngreid, sõitles Peetrust: „Tagane minust, saatan! Sa oled mulle takistuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil.“

34 Ja Jeesus kutsus rahvahulga koos oma jüngritega enese juurde ja ütles neile: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis salaku ta end maha, võtku oma rist ja järgnegu mulle! 35 Sest kes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle. 36 Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele? 37 Sest mis oleks inimesel anda oma hinge eest? 38 Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa auhiilguses koos pühade inglitega.“